Inimsusvastased kuriteod (0)

Kontrolltöö   nr.   3   Gümnaasiumi   VI   kursus   (XII   klass   )   3.   teemale:   Inimsusvastased kuriteod 1. Mis on koonduslaager? Too näiteid. Kinnipidamiskoht suure hulga inimeste jaoks, kes   on   vahistatud   sõjaliste   vastastena,   eesmärgiks   isoleerida   või   hävitada.   Näiteks GULAG-laagrid, mis olid ka töö- ja paranduslaagrid, natside rajatud Sachsenhauseni, Buchenwaldi ja Ravensbrücki koonduslaagrid, Eestis  Jägala Töö- ja Kasvatuslaager, Murru Töö- ja Kasvatuslaager, Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager. 2. Seletage Gulagi ideoloogiat.  Riiki valitsevad uskusid, et need, kes laagri läbivad, väljuvad sealt vaimselt tervenenud ehk lojaalse kodanikuna. 3. Tooge   välja   erinevused   ja   sarnasused   Hitleri   Saksamaa   koonduslaagrite   ja Nõukogude Venemaa Gulagi vahel.  SARNASUSED:    Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid   rajati   teineteisest   sõltumatult.   Hitleri   Saksamaa   ja   Nõukogude   Liit saatsid koonduslaagritesse inimesi, lähtudes samadest kriteeriumitest- rass, vaimupuue jne. Laagrid olid osaks riiklikust poliitikast. Enamikel vangistatutest õnnestus Natsi- Saksamaa   ja   Gulagi   koonduslaagrites   ära   kanda   oma   karistus   ja   naasta   tagasi igapäevaellu.   ERINEVUSED:  Natslike   laagrite   ajalugu   on   lühem   ja   ühetaolisem, GULAG   pidas   vastu   kauem   ja   see   oli   perioodil   julmem,   mingil   perioodil   jälle humaansem 4. Mis   eesmärki   taotles   Nõukogude   Liit   erilaagrite   asutamisega   sõjajärgsel Saksamaal?  Nõukogude   Liidu   eesmärk   oli   neisse   laagritesse   paigutada   sõja-   ja natsikurjategijad, isikud, kes võiksid takistada Saksamaa demilitariseerimist 5. Nimeta   sõjaaegseid   koonduslaagreid   Eesti   territooriumil   ja   keda   seal   hukati. Eestis oli koonduslaagrid Jägalas, Murrus ja Tallinnas (Töö- ja kasvatuslaagrid). Neis hukati   Eestis   jäänud   juute   (umbes   1000),   veel   umbes   8000   inimest   hukati   mitte- rassilistel põhjustel, vaid süüdistatuna Nõukogude režiimi kuritegudes. Lisaks toodi Euroopast Eesti koonduslaagritesse hukkamisele veel 7500-7800 juuti. 6. Selgitage   mõistet   küüditamine.  Inimeste   sunniviisiline   (ka   vägivaldne)   oma koduriigist välja vedamine. 7. Mis   eesmärgil   küüditati   Eestist   inimesi   1941.aastal   ja   mis   oli   selle   tagajärg? Küüditamise eesmärk oli “nõukogudevastastest elementidest” vabanemine, vältimaks


Peeter I viga Baltimaade vallutamisel ning jätta põlisrahvas oma kodumaale. 1941. aasta  juuniküüditamine viis metsavendluse tekkeni, Suvesõja sündmusteni, ning veel tuhanded inimesed hukkusid ja sattusid Venemaa vangilaagritesse. 8. Mis   eesmärgil   küüditati   inimesi   Eestist   1949.aastal   ja   mis   oli   selle   tagajärg? Operatsioon  “Priboi”  oli  järjekordne  “puhastusaktsioon”  ,,mis     pidi  Eesti  külad   ja linnad   vabastama   nõukogude   korra   kindlustamist   takistavatest   “kulakutest”, “kodanlikest natsionalistidest”, nende relvastatud “bandedest”, Eestile omasest talude süsteemist tervikuna. Julgeolekuorganite andmetel saadeti küüditamiseoperatsiooniga Eestist välja 7552 perekonda ehk 20 702 isikut. Siberis alluti rangele järelvalvele. Väljasaadetute töö- ja elamistingimused olid piirkonniti väga erinevad. Kokku suri 1949. aastal küüditatutest asumisel ca 15 protsenti. 9. Tooge   näiteid   inimsusvastastest   kuritegudest   Eestis   II   maailmasõja   ajal. Juuniküüditamine   1941.   aastal   ja   märtsiküüditamine   1949.   aastal,   koonduslaagrid, juutide hukkamine 10. Mis on  Endlösung’i termin?  Natside jaoks eri aegadel erinevat tähendust kandnud termin.   Tõlkes  tähendaks  see  ühe rahvuse  hävitamist.  See  ei  pea  olema   füüsilises mõttes, vaid võib tähendada ka kultuurilises ja majanduslikus mõistes hävitamist. 11. Seletage holokausti eitajate seisukohti. Sakslased ei tapnud miljoneid juute, sest nad ei   saanud   sellega   hakkama.   Väidetavalt   polnud   nad   selleks   tehniliselt   võimekad. Samas suutsid nad valmis ehitada sellised raketid ja allveelaeva, mida teised riigid hakkasid   kopeerima. Teiseks kaheldakse, kas sakslased suutsid vedada massiliselt juute hävituslaagritesse, käis ju sõda. Samas polnud mingi probleem transportida Ida-Preisimaa sadamast 1,2 miljonit   sakslast   Punaarmee   pealetungi   ajal.   Lisaks ei usu holokausti eitajad, et sakslased olid moraalselt võimelised massimõrva korraldamiseks. 12. Seletage mõistet holokaust. Termin, mida üldiselt kasutatakse teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. 13. Seletage mõistet genotsiid. Mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine.


14. Miks armeenlaste massiline tapmine Türgi impeeriumis või Ukraina talupoegade surnuksnäljutamine stalinlikus N Liidus ei “kvalifitseeru” kunagi holokaustiks? Poolasse   ehitatud   hävituslaagrites  toimepandu   muutus   äravalitud   sakslaste missiooniks,   see   oli   nende   juhtide   arvates   suure   saksa   rahva   Sendung-   ÕIGUS. Genotsiidivõrrandi järgi - Ühte jumalast valitud rahvast tappis teine jumalast valitud rahvas;   tapmine   käis   industriaalsete   meetoditega   ning   tapmiskohaks   oli   Euroopa kultuuri   südamaa.   Asendades  mis   tahes  muutaja   oleks  tulemus   midagi  muud    kui holokaust praeguses mõistes. 15. Miks tahtsid natsid juutide olemasolule Euroopas lõpu teha?  Hitler nägis neid ohtu,   pidas   neid  osaliseks   vandenõus,   mis   olevat   reetnud   Saksamaa   Esimeses maailmasõjas ja soovis saavutada aaria rassi puhtust 16. Milles   seisnes  holokausti  vaimne  ettevalmistus?   Algselt   sooviti  neid  paigutada Palestiinasse.   Seejärel   sooviti   neid   saata   Madagaskarile,   lõpuks   Gulagi.  Hitler teatas   oma   lauakõnelustena   tuntud   monoloogis:   “Juut   on   katalüsaator,   mis   paneb kergesti süttiva aine põlema.  Rahvas, kelle hulgas puuduvad juudid, läheb tagasi oma loomuliku korralduse juurde.” See oli juhtide arvates nende rahva õigus ja tegutseti selle järgi. 17. Millist territooriumi haarasid Natsi Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt toime- pandud   massitapmised?  Massitapmised   toimusid   Ida-Euroopa   aladel,   sealhulgas Baltimaades 18.   Miks annab rõhuasetus Auschwitzile ja Gulagile   tapetud eurooplaste arvust vale   ettekujutuse?  Auschwitzi   ja   Gulagi   vaadeldes   me   kaldume   mõtlema   neid rajanud riikidest kui süsteemidest, moodsatest türanniatest või totalitaarsetest riikidest. Kuid   niisugused   käsitlused,   mis   keskenduvad   Berliinis   ja   Moskvas   väljatöötatud ideedele   ja   poliitikale,   kalduvad   eirama   tõsiasja,   et   massitapmised   ise   toimusid peamiselt Saksa- ja Venemaa vahelises Euroopa osas, mitte aga Saksa- ja Venemaal endal.