· Olenevalt sellest kas võtta 30 või 31 päeva, kas sööta alam-või ülempiirnormi järgi on vastused veidi erinevad, tähtis on suurusjärk Tegelik arvutus on keerulisem sest kala kasvab iga päev juurde ja söötmise % kaalust tuleb iga päev arvutada uue kehakaalu kohta. aga 1 kuu puhul on vahe väike. Vastus: Kalakasvatajal tuleb tellida järgmises kuus 6,0 mm läbimõõduga Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta ligikaudu 690 kg. 2.Kalakasvanduses on 25 emast vikerforelli sugukala keskmise kaaluga 4 kg. Kui palju võib kalakasvataja neilt sugukaladelt saada vabalt ujuvaid ja toituvaid forellimaime? Suhteline viljakus on 1500 marjatera emaskala kaalu kg kohta, 4 kg kala annab 6000 marjatera, 25 kala kokku 150 000 marjatera Kadu ei tohi ületada 30 %, maimuks kasvab vähemalt 105 000 3.Kalakasvanduses on 20 betoonbasseini mõõtmetega 1X5X10 m. Neid varustab veega jõgi, kust saab võtta igasse basseini vett 25 l/sek. Mitu tonni
nelja-viieaastaselt ja isaskalad tavaliselt aasta võrra varem, ei ole esmaskudejate mari ja niisk kvaliteetsed ja seetõttu ei soovitata neid kasutada. Eelistatumad on kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia ja ka marja trombioht on väiksem. VALIK Viljakus sõltub- kala vanusest, tõulisest kuuluvusest, kalade pidamistingimustest kala individuaalsetest iseärasustest. Suhteline viljakus on 110 000–215 000 marjatera sugukala kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Paljundamiseks vajaminevate kalade arv määratakse sugukalade tarbeviljakusest lähtudes. VALIK 5–6aastastel kaladel on keskmiselt 940–1100, 8aastastel 700–800 marjatera 1 g-s. 1 marjatera kaal on 1,0–1,6 mg ja läbimõõt 1,1–1,2 mm. Paisunud marja läbimõõt on 1,6–2 mm. VILJAKUS Karpkala suur viljakus võimaldaks hea kasvatustehnoloogia korral ühelt emaskalalt saada 53 000–118 000 kolmesuvist järglast, s.o
kalad pidamine tk/ha tiikides Sugu- Suvine 130-330 kalad pidamine tk/ha tiikides 75 Kaost langeb 1. aastale 87 %, 2.-3. aastale 13 %, valdav osa kaost toimub suveperioodil Paljundamine Karpkala sugukala 77 VÄLIMUS Kõrge keha ei ole seotud suure kasvukiirusega. Samaväärsetes tingimustes kasvatamisel on aga peegelkarpkala kõrgema kehaga ja tüsedam kui soomuskarpkala. Eksterjööri hindamiseks kasutatakse tüseduse ja kehakõrguse suhtnäitajaid e indekseid. Fultoni tüsedusindeks näitab kala suhtelist massi tema standardpikkuse kohta ja arvutatakse valemi F = Tw × 100/ Sl3 järgi, kus Tw on kala mass grammides ja Sl kala standardpikkus
Etapid: 1) SUGUKALADE VALIK Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel.Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala.Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus.Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka.Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temperatuuril üle 15 kraadi
Sugukalade valik *Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse, viljakuse jt näitajate alusel. *Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. *Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala Valik vanuse järgi *Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. *Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Valik massi järgi *Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. *Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus. Looduslikud tingimused *Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka. *Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temperatuuril üle 15 kraadi.
annaabi.ee 
