Kalatoit ja selle alternatiivid Triin Engmann KP41 Sisukord 1.Kalatoidu erinevad sordid ja koostised 2.Tööstuse paigutamine, et säiliks akvakultuur 2.1 Kalatoidus alternatiivide otsimine, seoses tõusvate hindade ja kättesaadavusega 2.2 Teadustöö ,mis on suunatud jätkusuutlikule kalatoidu tarnimisele. 1. Kalatoidu er...
AKVAKULTUURI HEITVEE KÄSIRAAMATTEADUS JA PRAKTIKA Koostas:Triin Engmann MÕISTED Agar on teatud mere punavetikatest saadav polüsahhariidne aine. Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Assimileerimine- muutumine sarnasteks aineteks ,eriti muutus elusa organismi mõjul vedelik...
-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk....
Ülejäägid: Kas hinnalised ressursid või vajab kõrvaldamist? 1.Sissejuhatus Ülejäägid koosnevad söömata jäänud kala graanulitest, fekaalmaterjalist ja erinevatest osakestest ,mis sisenevad tanki koos veega. Kala jääke võib iseloomustada kui tahket osa kalafarmi reoveest. See kui palju vees on kala jääke sõltub süsteemi...
Programmi õiguslik tagapõhi 1.1 Eesti Vabariigi seadused ja eeskirjad · Kalapüügiseadus* · Looduskaitseseadus* · Kaitstavate loodusobjektide seadus* · Säästva arengu seadus * · Eesti keskkonnategevuskava 20042006 ja keskkonnastrateegia 2010* · Eesti bioloogilise mitmekesisuse kait...
Doktorkalade kasutamine alternatiivmeditsiinis Üks kõige huvitavam lähenemine tänapäeva meditsiinis on elusorganismide kasutamine haiguste raviks. See on tegelikult juba vanast ajast tuttav ravimismeetod, aga kaasaegse ravi tehnika ja meditsiini industrialiseerimise tulekuga praegusel sajandil on biomeditsioon võitmas üha suuremat populaarsust. Ihtüoteraapia (kalateraapia) on osutunud efektiivseks psoria...
a-ks 130 milj. tonni kala. Kompensatoorne viljakus – suur järglaste arv, kuna looduses hukkub neist suur hulk Kalakasvatuse kaks suunda – toiduks kasutamine ja looduslike varude suurendamine Kalakasvatus vs kalakasvandus – kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitud tingimustes vs rajatiste kompleks Suletud veekasutusega e. vee korduvkasu...
KONTROLLTÖÖ (sissejuhatus kalakasvatusse) Nimi. TRIIN ENGMANN 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkal...
pakk@emu.ee • Vee läbivoolul põhinev e traditsiooniline kalakasvatus (tiigikasvatus, kasvatamine basseinides või kiirvoolukanalites, sumbakasvatus). • Kasvatamine vee korduvkasutuse süsteemis RAS. VEE LÄBIVOOLUL PÕHINEV KALAKASVATUSVESIVILJELUS SÕLTUV JA SÕLTUMATU VEEVARUSTUS SÕLTUMATU JA SÕLTUV VEEVARUSTUS Sõltumatu veevarustusega tiikidega forellikasvanduse ülesehitus...
VESIVILJELUSE SELETAV SÕNASTIK • Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) • Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin. • Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) • Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse • Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides • Sumbakalakasvatus (net pen, net ca...
priit.pakk@emu.ee EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise...
Forelli liinidel võib olla pärilik eelsoodumus kevadel või sügisel kudemiseks. SUGULINE KÜPSEMINE Valgusrežiimi ja temperatuuri muutmisega saab kudemisaega nihutada, selleks et saada marja varakult. Forelli saab panna kudema kaks korda aastas, kui pidada teda kalakasvatushoones kunstvalguses, mille valguse ja pimeduse perioodid on reguleeritud nii, et kalal tekib mulje tegelikus ööpäevas kahe päeva möödumisest. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Vältida tuleb marja üleküpsemist. Üleküpsenud mari on hele, rohke ovariaalvedeliku tõttu vesine, selle viljastusprotsent ja ellujäämus on madal. Esimest korda kudevatel kaladel on mari tavaliselt väikeseteraline ja võib olla ebaühtlase suuruseg...