moodustamine, toimub keelelihaste, suulae, mälumislihaste ja näolihaste osavõtul. Kõnekeskus koosneb 3 osast: 1)motoorne kõnekeskus e Broca keskus paikneb vasalu otsmikusagara tagumises alaosas vahetult enne esmast motoorset kõnekeskust seal, kust juhitakse keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajakirjasajupiirkonda, mille kahjustusel kaob kõnevõime, inimene saab räägitust aru, aga ise kõneleda ei saa või räägib väga lühikeste fraasidega (nn telegraafkõne), ei suuda mõtteid ka kirjalikult väljendada. 2)sensoorne e sekundaarne kõnekeskus (Wernicke keskus), paikneb oimusagaras, piirneb 41 ja 42 väljaga. Wernicke kirjeldas 1876.a vastava piirkonna kahjustusel esinevat nähtust sensoorne afaasia kõnest ei saa aru, kuid suudab
Innerveerib keel vöötlihast (oluline kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi tuumad on poolenisti piklajus, osaliselt sillas. 8.närv kuulmis- ja tasakaalunärv (üks osa võtab sisekõrvast kuulmisimpulsse, teine sisekõrva esikust ja poolringkanalitest infot pea asendi muutumisest). Piklaj funktsioonid tulenevad selle struktuuridest: hingamine, veresoonte toonus, kaitserefleksid. Kahjustusel saab häiritud ka tundlikkuse juhtimine peaaju koorde (inimene ei tunne stiimuleid) ja motoorika (nii tahteline kui mittetahteline lihaste toonus ja lhaste talitluse koordineeritus), funktsioonid, mis seotud 9.-12-peaajunärviga. Sild e pons piirneb alt piklajuga, ülalt keskajuga. Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru:
¤ Kõne FS on organismi psühhofüsioloogiline blokk, mis võimaldab mõtete keele abil väljendada või loetud-kuuldud keelendit mõista; koosneb tsentraalsest ja perifeersest osast ning neid ühendavatest närvidest. Tunnused: aferentsete ja eferentsete süsteemide koostöö(huulte asetus), realiseerimisele eelneb programmeerimine, operatsioonide järgnevus ajas, kõne FS iseeneset ei lagune. ¤ Kõneliigutuste neuroloogilise juhtimise tasandid: nende funktsioonid ja nende kahjustusel ilmnev kõnepatoloogia. 1. Ajutüve tasand (A)-lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine(nt düsartia; liikumishäired) 2. Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand (B): liigutuste koordineerimine: rütm, ajaline järgnevus.(nt ekstrapüramidaalne düsartria- sundliigutused või teatud liigutuse tegemisel tekib kaasliigutus- tikid) 3. Ruumitasand (C): liigutuste sihipärasuse reguleerimine.(ruumitaju, tähtede-numbrite
selt palju neuroneid. Kui käsi on külma saanud, siis tundlikkus väheneb. Pärast hambaarsti juures tuimestit saades on kõne häiritud, kuna suu limaskest on tundlikkust kaotanud. * Kõnekeskus koosneb kolmest osast osad seotud tundlikkuse vastuvõtmisega. 1) motoorne kõnekeskus ehk broca keskus/ala. See paikneb otsmikusagara tagumises alaoas. Ta on vahetult selle eesmise tsentraalkääru piirkonna ees/naabruses, mis juhib näolihaste talitlust. Selle piirkonna kahjustusel tekib häire, mida kutsutakse motoorseks afaasiaks (võimetus rääkida) inimene saab aru kõnest, mida talle räägitakse, aga ise kõnega vastata ei suuda (tekib ajuinsuldi tagajärjel). 1861. aastal broca näitas, et aju piirkonna kahjustusel ei suuda inimesed kõnelda - motoorne afaasia. Võrreldes kahjustusekohta ja kliinilisi tunnuseid, tehti kindlaks, kus kohas ajus vastavat funktsiooni juhitakse. Ajukaardi töötasid välja Penfield, Rasmussen, Fasper.
suuremat osa: nägemiskühmud e. thalamus ja hüpothalamus (nägemiskühmu alune piirkond). Hüpothalamus on ühenduses ajuripatsiga. Thalamust läbivad kõik tundlikust juhtivad juhteteed v.a. haistmistundlikkus. Tundlikkuse juhtimine peaaju koorde on kolme neuroline. Thalamuses on kolmanda neuroni keha ja need kolmanda keha jätked suunduvad thalamusest peaaju koorde. (puute, temperatuuri, valu, lihaste tundlikkus, kuulmine, nägemine, tasakaal, peaasendi). Thalamuse kahjustusel tekivad tundlikkuse häired, võivad olla piiritletult, oleneb kahjustuse suurusest. Kahjustused võivad esineda ka ülitugevate peavaludena (talaamilised valud). Hüpothalamus on mitmekesisema funktsiooniga. Hüpothalamuses paikneb esiteks termoregulatsiooni keskus, mille kaudu juhitakse keha temperatuuri. Püsisoojasel (ka inimene) hoitakse kehatemperatuuri suhteliselt konstantsena. Saab informatsiooni nii keha sisemuse kui ka keha pinnalt informatsiooni temperatuuri kohta. Mõlemal pool on
10c MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga.
Süsteeme, aeroobse ATP süsteeme, ensüümide ja stuktuur valkude süsteemi, gen. Aparaadi Spets. Kahjustus: ründepunkt määratletav (ensüüm/struktuurne valk) Mittespets. Kahjustus: sekundaarse protsessina vastuseks (nt Ca ülekoormus, vee AV häire, atsidoos) Ca ülekoormus Põhjused: 1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca-pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast) 2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu) Roll kahjustusel: palju Ca -> aktiveeruvad fosfo, endonukle ja proteaasid -> rakumembraani ja tuuma kahjustus + ATPaaside tõus -> väheneb ATP süntees Ca mitokondrites põhjustab membraanpotentsiaali muutust, mille tulemusena APT süntees langeb. Vabade radikaalide kuhjumine kiirgus, ravimid, endogeensed metaboolsed oksüdatiivsed protsessid Tekke: mitokondrites (radiatsioon, vananemisprotsess, kudede isheemia järgsel reperfusioonil) Toime: kahjustavad lipiide kaob membraanide võime kontrollida
Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt poolt koorealuste tuumadega. Vaheaju osad on nägemiskühmud e. taalamused (vasak ja parem), hüpotaalamus (ühenduses ajuripatsiga), kolmas ajuvatsake (seal liigub ajuvedelik, seal pole närvikudet). Nägemiskühmude funktsioon on tundlikkuse juhtimine peaaju koorde. Taalamuses paiknevad kõikide tundlikust juhtivate juhteteede kolmandate neuronite kehad v.a haistmistundlikkus. Arvatakse et haistmismeel on kõige vanem. Taalamuse kahjustusel tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl.
Tundlikkuse juhteteed I – I neuroni keha (spinaalganglionis, seljaaju segment, tagumine juur, närvipõimik, perifeerne närv). Tundlikkuse juhteteed II – vt slaidi külgväät, eesmine väät, tagumine väät(seljaaju, piklikaju). Tundlikkuse juhteteed III – ajukoor, sisekihn, talamus, ajusild. Kahjustussündroomid – perifeerse närvi kahjustus (koos tundehäirega motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt, üksiku närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia v anesteesia vastaval innervatsioonialal, valud, kompressioonisündroomid, trauma). Närvijuure kahjustus(tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kõik tundlikkuse liigid, valu, radikulopaatia, herpes zoster). Seljaaju tagaservade kahjustus (dissotsieeritud tundlikkusehäire-temperatuuri ja valutundlikkus,
ei suuda puudutada sõrmega nina) Ataksia võib olla mitu põhjust, sh sclerosis multiplex'i, peatrauma, alkoholi kuritarvitamise, insult, tserebraalparalüüsiga, Rikkis geen, või kasvaja. Ataksia võib ka sümptom koordinatsioonihäired seotud nakkuste. Mis on astaasia ja miks ta tekib? Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (nt. Pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad). Tekib väikeaju kahjustusel. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse langus. Mis on asteenia ja miks ta tekib? Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Vaheaju koosneb: TAALAMUS (nägemiskühmud) ja HÜPOTAALAMUS (kühmudealune piirkond) Taalamuse funktsioonid: On kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Võtab osa aistingute moodustamisest
limbilise süsteemiga – see omab olulist tähtsust emotsioonide tekkes. (Teatud lõhnad tekitavad positiivseid tundeid, teised negatiivseid) * nägemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17. nägemiskoore välja saabub informatsioon otse silma võrkkestalt (võrkkestal tundlikuimad nägemisretseptorid). 18. ja 19. väli on seotud teiste tundlikkust vastuvõtvate väljadega nagu nt puute- ja kuulmis- tundlikkus. Nende väljade kahjustusel tekivad näiteks kirjasõnade (kirjutatud sõnade) äratundmise häired. Tekivad nägemishallutsinatsioonid – keerulisem pettekujutlus kui aura. Seos kiirusagara 7. väljaga võimaldab silmade ja pea pööramist objekti vaatlusel. Oimusagarate seos nägemisväljadega võimaldab näo ja näoosade äratundmist. Seoseid teiste väljadega nim seoseid assotsiatiivsete väljadega. * kuulmiskeskus – paikneb oimusagaras, väljak 41. ja 42. Selle piirkonna närvirakkude
V - Kolmiknärvi kahjustus Kolmiknärvi kahjustuse sündroomid võivad olla motoorsed, sensoorsed või segaüüpi, s.o. samaaegselt esinevad nii motoorika- kui ka tundlikkushäred. Mälumislihaste ühepoolne lõtv halvatus Mälumislihaste kahepoolne lõtv halvatus Mälumilihaste lõtv halvatus Mälumislihaste supranukleaarne spastiline halvatus Kogu nucleus spinalis nervi trigemini kahjustusel tekivad näol ulatuslikud dissotsieeritud tundlikkusehäred valu- ja temperatuuritundlikkuse puudumisega (taktiilne tundlikkus normaalne!). (motoorne osa: mälumislihaste innervatsioon; sekretoorne osa: seotud parasümpaatilise nv-ga) VII - Näonärvi kahjustus Näonärvi perifeerne halvatus: (võib tekkida ka külmetusega. Perifeerne halvatus: lõtv halvatus, tal on silmalaud lahti, muidu nägu on lõtv) . o Miimiliste lihaste halvatus o Lagoftalm - silm ei sulgu
kahjustus) ning kahjustuskohast allpool on keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus. Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine. Rinnaosa kahjustuste puhul on käed tavaliselt terved, probleem esineb vöökohast allapoole. Lisaks liigutuse ja tundlikkuse häirumisele võib esineda ka põie tühjendamise häireid ning pärasoole pidamatust. Teatud närvisüsteemi osade kahjustusel ei suuda inimene enam säilitada vererõhku ega kehatemperatuuri, võivad esineda valud kahjustatud kehapiirkondades. Kogu ägedate sümptomite kompleksi seljaaju kahjustuse korral nimetatakse ka spinaalseks sokiks, mille põhjuslikuks aluseks on turse trauma piirkonnas. Kui kahjustatud on nii käte kui jalgade töö, nimetatakse seda kvadripleegiaks (quadriplegia- ld.k), jalgade kahjustust parapleegiaks (paraplegia-ld.k).
1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava eseme eemaldamine, käsi üleval, siis alla), postaneemiline (peale aneemiat), vakaatne (kuppude paneku järgselt), põletikuline Lõpe - ennistumine Vasodilatatsioon – Soone laienemine Venoosne hüpereemia Veenide ja kapillaaride pasiivne laienemine ning täitumine äravoolutakistuse tõttu.
Silmiktirt pikkused heledad tsikaadilised, kes häirituina parvena lendu tõusevad. Kahjustatud lehed valkjate täppidega, tugeval kahjustusel kahvatub peaaegu kogu lehepind. Enam ungari sirelil S. josikaea. Otiorrhynchus sp. Valmikud närivad leheservadesse sälke, millest leht Kõrvkärsakad saab omapärase "hammasratta" ilme
4. N. Hypoglossus 12 Nucl n hypoglossi: · Hüpoglossusekiududeta harud 1. Ramus meningeus dura materile 2. Radix sup (moodustab ristumisel radix inferioriga ansa cervicalise) m sternohyoideus, m omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12. närvi ühepoolsel kahjustusel väljutab terve poole m genioglossus keelt tugevamini, mistõttu see kaldub haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne
kahjustuskohast allpool on keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus. Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine. Rinnaosa kahjustuste puhul on käed tavaliselt terved, probleem esineb vöökohast allapoole. Lisaks liigutuse ja tundlikkuse häirumisele võib esineda ka põie tühjendamise häireid ning pärasoole pidamatust. Teatud närvisüsteemi osade kahjustusel ei suuda inimene enam säilitada vererõhku ega kehatemperatuuri, võivad esineda valud kahjustatud kehapiirkondades. Kogu ägedate sümptomite kompleksi seljaaju kahjustuse korral nimetatakse ka spinaalseks sokiks, mille põhjuslikuks aluseks on turse trauma piirkonnas. Osalise kahjustuse puhul on eelpool nimetatud sümptomid esindatud erinevas mahus ning sõltuvad otseselt kahjustuse "kõrgusest". Kui kahjustatud on nii käte kui jalgade töö,
mik Nägemistra kt Külgmine põlvikkeha Nägemiskorte ks http://www.ocutech.com/low-vision-guide/optic-nerve-disorders.aspx NÄGEMISKORTEKS · Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas · Nägemismeele tsentraalse osa kahjustusel tekib kas tsentraalne (täielik) pimedus · või nägemisagnoosia e psüühiline pimedus: inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära SILMA REFLEKTSIOONI ANOMAALIAD · Emmetroopia e normaalnägevus Silma normaalne optiline süsteem · Müoopia e lühinägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta ees, sest sarvkest on liiga kumer või silm liiga pikk · Hüperoopia e kaugelenägevus Silma sisenevad kiired moodustavad kujutise võrkkesta
diureetikumid), kasvajad pärilikud ja kaasasündinud mõjurid. Kristiina 22 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus kuulmiselangus protsess on pikemaajaline, kahjustub ka kõne arusaadavus, neurosensoorne kuulmiskahjustus on pöördumatu. Kristiina 23 3) Segatüüpi kahjutus Helijuhte e.konduktiivselekahjustusele võib lisanduda heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus. Segatüüpi kahjustusel on tõusnud õhu helijuhtivuse ja luu helijuhtivuse läved. Kristiina 24 Tsentraalne kahjustus Tsentraalse osa kahjustused on: · Retrokohleaarne kuulmiskahjustus · Tsentraalne kuulmiskahjustus 25 Erle, Regina 25 Retrokohleaarne kuulmiskahjustus · Areneb teost väljunud neuraalsetes struktuurides spiraalganglionist ja teonärvist
- organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid Eksoallergeenid jagunevad omakorda: Mittenakkuslikud: elamutolm (lestad), õietolmud (puud, taimed), karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid. Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened. Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. tolmel. Allergeenid Tolmud Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga. Kodutolmulestad
teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 3) Episoodiline mälu on mälu, kus talletatav info on seotud inimese endaga. Sarnaselt semantilise mäluga ei nõua see mälu liik praktilist tegevust. (10) 2.3 Mälu ja aju Mäluga on seotud mitmed erinevad ajukoore piirkonnad ja limbiline süsteem. Erinevad suuraju piirkonnad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustusel häired just ruumilises-visuaalses mälus ja vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises) mälus. (3: 101) 2.4 Mäluhäired Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Mäluhäireid on mitut eri liiki. (10) 15 2.4
(näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine, põletikuline reaktsioon, dekompressiooni (kasvaja eemaldamine, astsiidi kõrvaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava eseme eemaldamine, käsi üleval, siis alla), postaneemiline (peale aneemiat nt erütrotsüütide massi ülekandel), vakaatne (kuppude paneku
Neuropiptiid Y stimuleerib nälja või isu keskust hüpotaalamuses, mis reguleerib söömist. Suurendab toidu tarbimist, söömist, rasvavarude suurenemist. Peaaju närvid ja nende f-d: Vaata skeemi! Otsaju: Otsaju osad on peaaju koor ja peaaju koore alused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionide f-n on liigutuste koordinatsioon. Nende ärritus kutsub esile kindla iseloomuga stereotüüpseid liigutusi. Nad osalevad ka liigutuste programmi mällu salvestamisel. Basaalganglionide kahjustusel ongi häiritud liigutuste koordinatsioon, sujuvus ja üks selle pk tüüpilisemaid närvihaigusi kannab Parkinsonismi (liigutused aeglased, esineb pea ja käte värisemist, eriti raske on liigutuste algus, kätel esineb hammasrattafenomen) nimetust. Basaalganglionide tuumade nimed: -juttkeha ehk korpus striatum - sabatuum ehk n caudatus - läätstuum ehk putamun - kahvatu kera ehk globus pallidum. Kokku need juttkeha ja kahvatu keha moodustavad striopallidaarse süsteemi.
· silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad · retikulaarformatsioon serotonenergilised närvirakud, ärkvelolek, lihastoonus ja unest ärkamine Väikeaju 1/10 peaaju massist, pooled kõikidest aju neuronitest. Kaks poolkera, neid ühendav keskosa vermis (uss). Tahteliste liigutuste teostus, sujuvus, komplekssed järjestused, alateadlik aspekt skeletilihaste liigutustest, kehahoiak, tasakaal, tunnetus ja keelelise info töötlus. Väikeaju kahjustusel häirub tahteliste liigutuste koordinatsioon, tekib ataksia e düskoordineeritud liigutus Vaheaju Kummalgi pool 3 vatsakest, paariline hallaine moodustis, mida ühendab hallainest talamustevaheliide. Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht. Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad:
kulglaks (ld. Tr. spinocerebellaris). Tractus vestibulocerebelluis esiku väikeaju kulgla, see ühendab sisekõrvast alguse saavat vestipulaar e. esikunärvi ajukesele. Selle närvi kaudu tuleb esikust informatsioon ajukesse kehaasendi kohta (eriti peaasendi). Ajuke omab ühendust peaaju koorega. Ajukese funktsioonid on seotud keha asendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuste hoidmisega ja lihaste töövõime säilitamisega. Ajukese kahjustusel või nende juhteteedes kahjustusel, mis infot ajukesse toovad, võib tekkida nelja liiki talitluse häireid: 1. Asteemia lihaste kiire väsimine 2. Astaasia pea ja jäsemete väsimine 3. Ataksia liituste koordinatsioonihäired 4. Atoonia - lihaste toonuse langus Nimetatakse ka 4 A- süsteemiks. Keskaju ehitus ja funktsioonid Altpoolt piirneb sillaga ja ülalt vaheajuga.Keskajus paiknevad kolmanda ja neljanda peaajunärvi tuumad
diagnoosida tuleb käitumuslike tunnuste alusel. Kui on kaasnev neuroloogiline haigus, kodeeritakse see eraldi. Mõnes suhtes sarnaneb sündroom täiskasvanuea dementsusega, kuid erineb sellest kolmes olulises aspektis nagu tavaliselt ei ole tõendeid mõne orgaanilise peaajuhaiguse või -kahjustuse kohta (kuigi võib olla mitmesuguseid aju orgaanilisele kahjustusele viitavaid nähte); vilumuste ja omandatud oskuste kaole võib järgneda paranemisjärk; sotsialiseerumise ja suhtlemise kahjustusel on erijooni, mis on tüüpilised pigem autismile kui intellektuaalsele allakäigule. Kõigi nende põhjuste tõttu on see sündroom paigutatud sellesse rubriiki, mitte F00-F09 alla (Kliinikum). Täpsustamata pervasiivne arenguhäire Täpsustamata pervasiivne arenguhäire (Other pervasive developmental disorders ingl. k.). Seda pervasiivsete arenguhäirete jääkkategooriat võib kasutada nende seisundite
· luumurrud (+) 2+ Akuutne pankreatiin 3+ 3+ Pensoolemulgustus 3+ 3+ Kreatiini kinaas (CK) Roll on energiarikka kreatiinfosfaadi sõntees ja kasutamine lihastööks. On suures hulgas skeleti- ja südamelihastes. Koerakkude kahjustusel tõuseb CK sisaldus veres on lihaskoekahjustuste markerensüüm. · On koespetsiifilised isovormid. Koosneb kahest subphikust, B (brain) ja M (muscle). On heteropolümeerne isoensüüm erinevate sübühikute kombinatsioonidest kujunevad kolm isoensüümi: CK-BB (esineb ajukoes, CK1) CK-MB (müokardis 20%, CK2) CK-MM (skeletillihastes ja müokardis 80%, CK3) · eristatakse elektroforeetilise liikuvuse ja immuuntesti alusel.
Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju 4. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: taalamuse ja hüpotaalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Tema osad on: nägemiskühmud ehk taalamus - on selleks peaaju koore aluseks keskuseks, kuhu koonduvad kõik tundlikkuse liigid (va haistmine) enne peaaju koorde jõudmist. Tundlikkust juhtivad juhteteed on kolmeneuronilised ja nendest kolmanda neuroni keha paikneb taalamuses. Taalamuse kahjustusel võivad esineda ülitugevad peavalud e. Talaamilised valud. nägemikühmu alune piirkond ehk hüpotaalamus, mis on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga. Hüpotaalamuses on: o termoregulatsiooni keskused, mis saab pidevat informatsiooni nii keha sisemuselt kui keha pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks.
Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju. D. Vaheaju ehitus ja funktsioonid: talamuse ja hüpotalamuse funktsioonid. Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Vaheaju osad on: nägemiskühmud ehk taalamus - on selleks peaaju koore aluseks keskuseks, kuhu koonduvad kõik tundlikkuse liigid (va haistmine) enne peaaju koorde jõudmist. Tundlikkust juhtivad juhteteed on kolmeneuronilised ja nendest kolmanda neuroni keha paikneb taalamuses. Taalamuse kahjustusel võivad esineda ülitugevad peavalud e. Talaamilised valud. nägemikühmu alune piirkond ehk hüpotaalamus, mis on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga. Hüpotaalamuses on: termoregulatsiooni keskused, mis saab pidevat informatsiooni nii keha sisemuselt kui keha pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks.
Värske mahl koos juuretõmmise ja sidrunimahlaga kõrvaldab pigmendilaigud ja tedretähed. Juuretõmmis kaitseb nahka päevituse eest, mistõttu saab teda kasutada fotoallergia puhul päikesepõletusest hoidumiseks. Värsket mahla või purustatud lehti saab kasutada putukahammustustel, põletikuliste reaktsioonide vastu. Välispidiselt kasutatakse tõmmist paisete, põrutuste korral kompressina. Aedpetersellipreparaadid on vastunäidustatud raseduse ajal ja neerukoe kahjustusel (nefriitidel) eeterlike õlide ärritava toime tõttu. Petersell maitsetaimena Petersellilehti kasutatakse salatite, suppide ja praadide kaunistamiseks-maitsestamiseks, juur on tuntud supijuurena. Juurest saab valmistada ka maitsvaid kastmeid liha- ja kalatoitudele. Petersellilehtedest, värskest kapsast ja kurgist (maitsestatuna tilliga) saab valmistada salati, mis sobib sapipõie- ja neerupõletiku puhul.
ehk hingamise kaudu. Soojuse äraandmist takistab kuum ilm ning suur õhuniiskus. (10) Kuumarabandus on kõrge temperatuuridega ruumides nagu näiteks restorani köögis sageli esinev seisund. Peamiselt kõrge välistemperatuuri ning vedelikupuuduse tõttu kuumeneb keha üle ning tekivad iseloomulikud sümptomid, mis võivad olla ka eluohtlikud. Ülekuumenenud organismis tõuseb kehatemperatuur üle 40 kraadi, areneb äge veepuudus, tekivad soolade tasakaaluhäired, kesknärvisüsteemi kahjustusel on võimalikud krambid, teadvushäired ja kooma, areneda võib südamepuudulikkus, hingamispuudulikkus ja neerupuudulikkus. (10) Esmalt tekib higistamine, peavalu ning südamepekslemine. Organism kaotab vett ning kui seda vajadust ei asendata, süvenevad nähud veelgi. Võib tekkidapeapööritus, oksendamine, minestus. Vedelikupuudusest võivad tekkida ka epileptilised krambidning inimene võib kaotada teadvuse
organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA: mittenakkuslikud nakkuslikud elamutolm (lestad) bakterid õietolmud (puud, taimed) viirused karvad, juuksed, kõõm seened toiduained keemilised ained, ravimid Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsesside jne. toimel. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate toimel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE)
- dendriidid toovad impulsi neuronisse! - aksoni kaudu juhitakse impuss neuronist välja! 2 Talitlusest jagunevad närvid: 1. AFERENTSED ● sensoorsed e retseptoorsed e tundenärvid ● toovad erutusi elundite tundenärvilõpmetest e retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i ● sensoorse närvi kahjustusel: paresteesia, anesteesia (tundetus) - kestva surve puhul vastavd kehaosad surevad ära - valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (nt närvipõletiku korral) 2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) - lõpevad närvilõpmete e EFEKTORITEGA, kutsudes elundis esile mingi talitluse
• Parem FS- näoväljendusi ↓ -juttu palju FS ja kognitiivne düsfunktsioon • Bifrontaalne kahjustussdr.: • Häiritud huumorimeel – kella-ajas ja päevades orienteerumine häiritud (ei esine 1-poolsel kahjustusel) • sotsiaalne suhtlemine ja taiplikkus – vanasõnade mittemõistmine (20-25%----71%) – ei taju teise tundeid-mõtteid, FS-d vähem asümmeetrilised – empaatia puudulikkus • Abstraktse kõne mõistmine häiritud- FS ja haigused
Diabeedi puhul kahjustuvad jalgade põhiliselt närvid ja tekivad veresoonkonna muutused. Diabeedi tüsistustele (k.a. jalgade tüsistustele) eelneb pikka aega kõrgena püsinud veresuhkru tase. Soodustavateks teguriteks jalgade tüsistuste tekkel on suitsetamine, ülekaalulisus, kõrge kolesterooli tase veres, kõrgenenud vererõhk ja jalgadel vale hooldus. Närvide kahjustuse puhul: o liigutusnärvi kahjustusel nõrgenevad jalalihased, muutub jalakuju ja tekivad jala asendihäired; o tundenärvi kahjustusel tekivad nahatundlikkuse häired, valutunde nõrgenemine või kadumine, temperatuuri tundlikkuse häire. Valutunde kadumise tõttu võivad jääda märkamata ja edasi areneda mitmesugused naha- kahjustused nagu hõõrumised ja villid. Nahatundlikkuse ja temperatuuritundlikkuse nõrgenemise korral esineb jalgade põletuste oht;
Kuulmiskeskus paikneb ülemise oimukääru keskosas. Sellest tagapool asub akustiline kõnelemiskeskus, mille vigastuse korral kuuleb inimene küll sõnu, kuid ei mõista nende tähendust. Haistmis- ja maitsmiskeskused paiknevad oimusagara mediaalses osas (ajutüve kõrval parahipokampaalkäärus). Kõnekeskus paikneb ainult ühes poolkeras (paremakäelistel vasakus). Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, tuimus) paremas kehapooles.Nägemis- maitsmiskeskuse juhteteed ristuvad osaliselt,haistmiskeskuse juhteteed ei ristu. Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad, neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine, mõtete ja tahte kujundamine. Selle piirkonna vigastusel inimese käitumine aeglustub, tal kaob tahe midagi teha, kaob
(ka allpool). Eksplitsiine mälu (alaliigid semantiline ja episoodiline) ja mediaalne temporaalsagar. Implitsiitne mälu: praiming (ajukoor), protseduuriline mälu (basaalganglionid), klassikaline tingimine (amügdala). Habituatsioon ja sensitisatsioon lihtsas õppimismudelis – meriteos. Hippokampuse roll õppimises ja mälus; millised mäluprobleemid tekivad hipokampuse kahjustusel? Mis on pikaaegne võimendamine (long-term potentiation, LTP)? Peaaju peamise erutusvirgatsaine – glutamaadi – roll LTP-s. Võiks teada ka NMDA ja AMPA retseptorite rolle vastavalt LTP tekke- ja avaldumisfaasis. Assotsiatiivne õppimine klassikalise tingimise näitel, amügdala roll selles. Mis on habituatsioon, mis sensitisatsioon? Millised muutused ajukoe peenehituses kaasnevad õppimisega?
Mõnikord võivad olla haaratud ka suu, keele ja kurgulae lihased, siis avaldub see düsartria ehk segase, raskendatud kõnelemisena. Intellekt ja vaimne areng on normaalsed. Spastiline hemiparees: hemisfääri kahjustus. Põhjus – insult intrauteriitselt või sündimise ajal, intratserebraalne hemorraagia. Kliiniliselt – käsi > jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, hemiparees, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, astereognoos, spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired. Spastiline dipleegia või diparees: spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, adduktorite spasm (lähendaja.lihased), väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti normaalsed. Spastiline tetrapleegia: raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus, ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom – kõnehäire,
kinesioteraapia - füüsilise taastusravi meetod lihasjõu suurendamiseks, üldiseks vastupidavuseks, motoorsete häirete kõrvaldamiseks; logopeediline ravi (logopeediline teraapia) - neelamis- ja kõnefunktsiooni häirete korrigeerimine neuroonkoloogilise patoloogiaga patsientidel, pea- ja kaelapiirkonna kasvajatega; Neelamine on keerukas tegevus mis eeldab paljude lihaste koostööd. Nii nagu närvisüsteemi kahjustusel võib häiruda käte ja jalgade liikumine (tekib halvatus, kohmakus), võivad kannatada ka neelamisliigutused. Neelamishäiret nimetatakse düsfaagiaks. Kõige sagedasem düsfaagia tekke põhjus on insult (ligikaudu pooltel juhtudel), kuid neelamisprobleemid võivad tekkida ka ajutrauma, -kasvaja, neurodegeneratiivsete haiguste, dementsuse ja mitmete teiste haiguste puhul. Tüsistuste vältimiseks on soovitav alustada neelamisteraapiaga võimalikult vara.
Kiirguse bioloogilise toime aluseks on pöördumatud muutused DNA struktuuris, hilistoime väljendub somaatiliste ja pärilike muutuste tekkes. Somaatilisi muutusi kogeb kiiritada saanud isik oma nahal, pärilikud muutused võivad ilmneda alles mitmenda põlvkonna järglastel. Suurte kiirgusdooside toime ilmeb üsna varsti peale kiiritust. Kindel, deterministlik kahjustus tekib ainult lävidoosist suuremate kiirgusdooside neeldumisel ja põhineb paljude rakkude kahjustusel. Väikeste kiirgusdooside (siia kuuluvad ka patsientide ja personali kiirgusdoosid) potensiaalne hilistoimetoime (näiteks vähi teke) põhineb ühe raku kahjustusel, on juhuslik e. stohhastiline. Kiirguskaitse seisukohalt eeldame, et hilismuutuste tekke risk on võrdeline kiirgusdoosi suurusega ja lävidoosi ei eksisteeri. Erinevate kiirgusliikide (näiteks neutron või röntgenikiirguse) ühesuurused neeldunud doosid ei ole ekvivalentse bioloogilise toimega, mis tuleneb nende kiirguste
hüpoglossuse tuumast): 1. Rami linguales innerveerivad motoorselt keele lihaseid: m. genioglossus, m. hyoglossus, m. styloglossus, m. longitudinalis superior et inferior, m. transversus linguae, m. verticalis linguae, esineb anastomoos V närvi n. lingualisega, mille kaudu rr. linguales saavad propriotseptiivseid (tunnetuslikud, kuidas keha ruumis paikneb ja mis liigutusi teeb) kiude. XII närvi ühepoolsel kahjustusel kaldub keel nõrgemale poolele, sest kahjustumata poole m. genioglossus töötab tugevamini. M. sternohyoideuse innervatsioon: jääb spinaalnärvi alla n. hypoglossus +C1-2 radix superior+ radix inferior kaelaharu m. sternohyoideus M. thyrohyoideuse innervatsioon: (nucl. n. hypoglossi ) n. hypoglossus + C1-2 radix superior m. thyrohyoideus M. geniohyoideuse innervatsioon: (nucl. n. hypoglossi) n. hypoglossus+ C1-2 ramus geniohyoideus m. geniohyoideus M
Tuleb ainult rõhutada, et niisuguse laengu paigaldamiseks ja lõhkamisvalmis seadmiseks kulub kõigest mõni sekund, sest plahvatamishetke saab määrata juba varem. Sihikindel saboteerija võis eesmärgi saavutamiseks paigaldada teisigi laenguid laeva muudesse sama haavatavatesse paikadesse." Ent kõige kõnekam Braidwoodi leitud visuaaltõend oli plahvatuse tume, sünge jälg metallis haigutav rebenenud servadega auk. Tüürpoordi kahjustusel oli metall paindunud väljapoole nagu lilleõis, pakpoordi rebendi struktuur oli teistsugune. Näib, et on leitud mosaiigi seni puudunud olulisi tükikesi, mis omavahel kenasti kokku sobivad. Kaks ebaloomulikku mürtsatust, mida vööri pool kuulsid ellujäänud inimesed; tunnistused, et parvlaev peatus äkki ja inimesed kukkusid põrandale või paisati asemelt maha see juhtus enne laeva kaldumist; vabalt kättesaadavad lõhkeained, Eestis toimunud paljud
katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla kapillaaridele levinud põletik. KAPILLAARNE STAAS Põhjused vahetult kudedele ja veresoontele toimivad tegurid - operatsiooniaegne kõhukelme kuivatamine - lokaalselt toimivad füüsikalised (temp.) ja keemilised tegurid, ärritavad ained - raskete nakkushaiguste tagajärjel. · Kapillaride kahjustusel suureneb filtratsioon ja kudedesse läheb rohkelt vedelikku, soolasid, albumiine. · Veres suureneb globuliinide ja fibrinogeeni kontsentratsioon. Globuliinid adsorbeerudes erütrotsüütide pinnale, vähendavad nende pinnalaengut ja soodustavad agregatsiooni teket · Keemilised ained toimivad ka otse erütrotsüütidele, muutes nende füüsikalis-keemilisi omadusi · Punaliblede agregatsiooni tulemusena verevool kapillaarsides aeglustub. Verevoolu aeglustumist
· organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA: Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud, taimed) karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. toimel. Elamutolmu lestad - on mikroskoopilised putukad, · Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja optimaalne temperatuur 25-30° C. · sagedasti vanemates ahiküttega majades. · Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid.
Isegi kuulmisaparaadiga /implantaatida EI OLE lapse areng tavapärane. Sest kuulmine ei pruugi olla täpselt olla sama hea kui normaalselt. Seega lapsed vajavad ikkagi lisaks abi. + KÕNEARENDUSst vajavad nad ka! + TUNNETUSOSKUSTE kujundamisel (aidata maailma tajumisel, mõtestamisel) + SOTSIAALSETE oskuste ja motoorika arendamist (kõrvas on tasakaalu ja koordinatsiooni asi, mis võib olla häiritud (see on siis sisekõrva kahjustusel) + kuulmismeelt neil ju vaja!). Seega lapsed vajad siis eeltoodud nimekirjas oskustes tuge! (loe RMT - mis oskuste toetamist mis vanuses ja mis erivejadustega teenuseid lapsed vajavad HEV-liikide kaupa vaja endale see selgeks teha!!) *AEV/HEV hindamis- ja rahastamismudelid erinevatele vanuserühmadele (vt rmt.nimekirja, muidu rAHASTAMIST EI ole vaja lugeda). *kooliealiste laste (re)habiliteerimine
kirjutamine. Afaasia liigid: amnestiline afaasia. Nimetatud afaasia puhul häirub esemete nimetamine ehk nimisõnade kasutamine amnestilist afaasiat nimetatakse ka anoomiaks. Juhtafaasia- tegemist on kõnekahjustusega, mille puhul tekstis esineb valesid sõnu ning avalduvad arusaamisraskused. Kõnehäire võib olla funktsionaalne, kus ei suudeta sobivaid sõnu leida. Aleksia ja agraafia- kujuneb kiirusagara alumise sagariku kahjustusel, mille puhul inimene kaotab võime lugeda (aleksia) või võime kirjutada (agraafia). Selle kahjutuse korral häirub kirjutatud kõne mõistmine ja kirjutamisvõime. 36. Aju ja kõne. Kõne organisatsioon ajus: I lokalistlik hüpotees: VASTUS KÕNE BROCA WERNICKE KESKUS KESKUS - motoorne afaasia; - sensoorne afaasia ehk "sõnapimedus". - artikulats. häire; - verbaalne parafaasia; - foneemiline parafaasia. II holistiline hüpotees:
Asenduvad koes väga aeglaselt ja seda tüvirakkude arvel. Neil on pikk eluiga ja nad on kaitstud mitmeti, nt hematoentsefaalbarjäär ajus. Neis tekib vananemisega seotud muutuseid. (Neuroneid ei teki pärast sündi). Potentsiaalselt uuenevad rakud – hepatotsüüdid. Normaalselt ei jagune, on G0 faasis. Võivad minna uuesti aktiivsesse rakutsüklisse. Proliferatsiooni induktoriks maksas on maksa kasvufaktor HGF. Maksa regeneratsioon võib toimuda olemasolevate rakkude arvel. NÄIDE: Maksa kahjustusel Kupfferi rakud aktiveeruvad ja hakkavad produtseerima tumori nekroosifaktorit TNF ja interleukin 6. Lisaks mõjuvad ka insuliin, epidermaalne kasvufaktor EGF, norepinefriin, T3, HGF poolt toodetud ained. Nende faktorit e koostoime viib hepatotsüüdidtagasi G0 - st G1 - te. Pidevalt uuenevad rakud – epidermis, vererakud. Neis kudedes on olemas lokaalsed tüvirakud, mis pidevalt uuendavad kudet. Tüvirakud ei ole diferentseerunud, neil on
kopsupõletik puudub. Sümptomid tekivad 12 tunniga, kestavad 2…5 päeva, paranevad spontaanselt antibiootikumravita. Esineb epideemiliselt, aastaringselt. • Leegionäride haigus (legionelloos). Tõsisem, arvestatava suremusega (15…20%). Inkubatsioon 2…10 päeva, süsteemsed ägeda haiguse nähud tekivad äkki (palavik, külmavärinad, kuiv rögata köha, peavalu). Multiorganhaigus on sage: GI, KNS, maks, neerud. Esimene väljendus on pneumoonia. Suremus rakulise immuunsuse kahjustusel suurem. Esineb epideemiatena, sporaadiliselt. Epideemilised juhud hilissuvel-sügisel, endeemia aastaringselt. Diagnostika. Mikroskoopia tundlik ei ole. Külv söe-pärmi-ekstraktiga puhversöötmele on valikdiagnostika. Antigeeni määramine on tundlik ainult serogrupi 1 jaoks. Positiivne seroloogia võib kesta kuid, serokonversioon alles 6 kuuga. Nukleiinhapetel põhinevad testid on usaldusväärsed. Ravi ja profülaktika.
Puue on nagu haiguski reeglivastane kehaline või vaimne olukord. Haigust eristab puudest asjaolu, et puude korral ei ole tegemist sellega, et seda on vaja meditsiiniliselt käsitleda. Erisus võrreldes haigusega seisneb ka selles, et puue on iseloomustatav selle kaudu, et tegemist on kestva reeglivastase olukorraga. Puuet saab selle olulisuse järgi liigitada: Organi kahjustus; Funktsionaalne piirang (psühholoogiline või vaimne, mis rajaneb organi kahjustusel); Sotsiaalne puue. Organi kahjustus rajaneb üksnes meditsiinilisel leiul, nt silmahaigus; funktsionaalne piirang kirjeldab isiku piiratud võimet tegeleda normaalse tavapärase tegevusega, nt silmahaiguse puhul piiratud nägemisvõime. Sotsiaalne piiratus iseloomustab piiratud võimet täita normaalselt ettenähtud sotsiaalset rolli, nt piiratud nägemisvõime tõttu on inimesel piiratud orienteerumisvõime. Püsiva töövõimetuse aste
annaabi.ee 
