Sirel-Syringa (0)

Sirel  (Syringa 
L.) 
Kertu Elfenbein
Luua Metsanduskool 16PKM1
2017
• Sirel (Syringa L.) on puude perekond 
õlipuuliste sugukonnast.
• Perekonda kuulub 20–25 liiki, mille 
looduslikuks  levila ulatub Euroopast 
Ida-Aasiani.
• Perekonda kuuluvad heitlehised põõsad 
ja väikesed puud, mille kõrgus võib olla 
2–10 meetrit.
•
●
Suurus:
●
5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm
●
Võra: 
●
kõrge püstine põõsas või madal puu. 
●
Koor, 
●
koor hallikaspruun, rõmeline. Noored võrsed rohekashal id või 
võrsed: 
hal ikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga.
●
Lehed: 
●
vastakud terveservalised lihtlehed,   munajad ,  südaja alusega,  
teritunud tipuga,  kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt 
rohelistena.
●
Õied ja 
●
õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, 
viljad :
koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse 
pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised. Vili 
on kahepesaline kupar, mis  avaneb  kaheks pooleks, mõlemas 
pooles  kaks ti vaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. 
●
Kasvutingi ● külmakindel. Kasvab ka  varjus , kuid õitsemiseks vajab 
mused:
täisvalgust. Mul astiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab 
lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu. 
●
Kasutamin ● puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. 
e: 
Väga levinud haljastuses, talub kärpimist.  Aretatud  palju vorme.
võrsed
punga
õied
d
lehed
viljad
• Sirelid eelistavad heaks kasvamiseks  niisket , 
huumuserikast, vett hästi läbilaskvat pinnast 
päikeselisel või ka kergelt varjutatud kasvukohal. 
• Nad edenevad paremini külmade talvedega 
piirkondades, sest vajavad heaks õitsemiseks 
mõningasi miinuskraade. 
• Igasugust kärpimist ja lõikust tuleks teostada vahetult 
pärast õitsemist. 
• Liike saab paljundada seemnetega või ka pistikutega. 
Sordid  on tavaliselt poogitud, kuid mõningad neist 
võivad kasvama minna ka poolpuitunud pistikutest. 
• Kasvukohal hästikohanenud sirelid annavad sageli ka 
juurevõsusid, mida on võimalik paljundamisel 
kasutada. 
• Juurevõsu ei anna Ungari  sireli  alusele poogitud sirelid.
• Eestis sageli kultuuris kasvatatavad ja vahel ka 
metsistuvad liigid on:
• Syringa  vulgaris  – harilik sirel 
• Syringa josikaea – ungari sirel
Syringa vulgaris 
HARILIKU  SIRELI SORDID
`Beauty of  Moscow `
`Primrose`
●
●
Kasvukuju ● Tugevakasvuline 
Kasvukuju ● Tugevakasvuline
põõsas
●
Lehestik  ● Sinakasroheline
●
Lehestik ● Roheline
●
Õied ● Puhkedes 
●
Õied ● Täidisõieline sort. 
kollased, hiljem 
Pungad  tume 
valkjad. Õitseb 
roosad, 
rikkalikult
avanenud õied 
●
Muld  ● Eelistab hea 
õrnroosad
drenaaziga, 
●
Muld ●  Leplik  mullastiku 
huumusrikkaid 
suhtes
muldi
●
Märkused ● Üksikult, 
●
Märkused ● Külmakindel ja 
rühmana ja 
vastupidav! 
vabakujuliseks 
Kasuta üksikult, 
hekiks
rühmana, hekina. 
Püga pärast 
õitsemist, si s 
õitseb sirel igal 
aastal rikkalikult!
Syringa vulgaris 
HARILIKU SIRELI SORDID
´ Alba ´
´ Andenken  an Ludwig Späth´
●
Kasvukuju ● Kõrge 
●
Kasvukuju ● Tugevakasvuline 
püstine 
põõsas
põõsas või 
●
Lehestik ● Roheline
madal puu
●
Õied ● Tume-purpurpunased, 
●
Lehestik
●
Tumerohelin
e
lõhnavad lihtõied
●
Muld ● Leplik mul astiku 
●
Õied
●
Valged 
suhtes
●
Muld
●
Mullastiku 
●
Märkused ● Üks  vanimaid  ja 
suhtes 
enamlevinud  sorte! 
vähenõudlik, 
Lõika sirelipõõsaid 
eelistab aga 
tagasi või kärbi 
lubjarikast 
sirelihekkisid vahetult 
mulda
peale õitsemist, siis 
õitsevad sirelid ka 
järgmisel aastal 
rikkalikult! Kasuta 
üksikpõõsana, 
vabakujuliseks või 
pügatud hekiks. 
Syringa meyeri 
MEYERI SIRELI SORDID
`Josee`
´Palibin´
●
Kasvukuju ● Väike 
●
Kasvukuju ● Väike, 
kompaktse, 
kerakujuline 
ümara 
põõsas
kasvukujuga 
●
Lehestik ● Tumeroheli
põõsas
ne
●
Õied ● Helelillad, 
●
Lehestik ● Tumerohelin
e
tugevalt 
●
Õied ● Roosad, 
lõhnavad
lõhnavad - 
●
Muld ● Leplik 
meelitavad 
mullastiku 
ligi liblikaid
suhtes
●
Muld ● Leplik 
●
Märkused ● Üksiktaime
mullastiku 
na, sobib 
suhtes
Jaapani 
●
Märkused ● Kasutada 
aeda
üksikult, 
grupina
Syringa patula
`Miss 
SA
Kim`
METJA SIRELI SORT
´
Kasvukuju
kompaktse kujuga 
ning aeglasekasvuline
Lehestik
Lehtede värvus 
heledam roheline 
sügisvärvideks  
purpurpunased 
Õied
toonid. 
Õiterohke, lõhnavad 
Muld
õied helepurpurroosat 
värvi 
Rikkalikumalt õitseb 
•
täispäikeselises 
kasvukohas ning 
viljakamal  pinnasel .
SIRELI LIIGID
• Syringa amurensis – amuuri  ligustriin 
• Syringa afghanica – afgaani sirel
   ehk amuuri sirel
•
• Syringa emodi – himaalaja  sirel•Syringa fauriei – Faurie' 
sirel
•
•
• Syringa julianae – Juliana  • Syringa komarowii – Komarowi 
sirel
sirel
•
•
•
•
•
•
•
• Syringa mairei
• Syringa microphylla – 
•
väikeselehine sirel
•
•
•
•
•
•
• Syringa meyeri – Meyeri 
• Syringa oblata – laialehine 
•
sirel
•
sirel
• •
•
•
•
•
• Syringa pekinensis – pekingi 
ligustriin ehk pekingi sirel
•• Syringa patula – sametja •
s  •
•
sirel
•
••
•
•
•
• Syringa pinetorum – 
männiksirel
•
•
Syringa pinnatifolia – 
•
• sulgjalehine sirel
•
•
•
•
•
•
•
Syringa praecox – varane sirel
•
•
Syringa potaninii – Potanini  •
• sirel
•
•
•
•
•
• Syringa pubescens – 
pehmekarvane sirel
•
•
 Syringa protolaciniata
•
•
• •
•
•
•
•
•
• Syringa reticulata – jaapani 
•
ligustriin ehk jaapani sirel
• Syringa reflexa – longusõ •ieline
•  
• sirel
•
•
•
•
•
•
•
• Syringa spontanea
•
    (Syringa meyeri var. spontanea 'Palibin')
• Syringa rhodopea – bulga•aria •
• sirel
•
•
•
•
•
•
•
• Syringa tomentella – peenviltjas 
sirel
• Syringa sweginzowii – 
•
•
• Zvegitnsovi sirel
•
•
•
•
•
•
• Syringa vulgaris – harilik sirel 
`  Yankee  Doodle`
•
•
• Syringa villosa –  karvane  sirel•
•
•
•
•
•
•
•
•
• Syringa wolfii – Wolfi sirel
•
•
• Syringa wardii – Wardi sirel
•
•
• •
•
• •
•
•
•
•
• Syringa yunnanensis – jünnani 
sirel
•
•
•
•
•
•
•
•
•
• HÜBRIIDID
• • Syringa × diversifolia (S. o •
blata × S. pinnatifolia) – erilehine 
sirel
•
•
• Syringa × henryi (S. josikaea × S. villosa) –  Henry  sirel
•
•
• Syringa × hyacinthiflora (S. oblata × S. vulgaris) – hüatsintsirel
• • Syringa × josiflexa (S. josik •
aea × S. komarowii) – madjari sirel
• Syringa × laciniata (S. protolaciniata × S. vulgaris) – lõhislehine 
sirel
• Syringa × persica (S. protolaciniata × unknown) – pärsia sirel
• Syringa × prestoniae (S. komarowii × S. villosa) – Prestoni sirel
• Syringa × swegiflexa (S. komarowii × S. sweginzowii)
SIRELITE HAIGUSED
●
Sireli bakterpõletik
●
Pseudomonas
●
Pungad tumenevad, kuivavad. Noortel lehtedel teravaservalised 
●
syringae pv.
mustad laigud. Võrse latv muutub mustaks.
●
Syringae
•
●
Täiskasvanud lehtedel mustad kol aka servaga vesised laigud, 
mis võivad välja langeda
●
Kaks vormi: 1) võrsepõletik kevadel – uued võrsed pruunistuvad 
• ● Sireli askohütoos
●
Ascochyta
●
syringae
•
ja kärbuvad, kattuvad hallikate või oranžikate täpikestega;
●
 2) lehepõletik suve teisel poolel
•
●
– lehtedel oliivrohelised vesised pruunika servaga laigud, mis 
•
liituvad kasvades.
●
Võrse tipupungad ei avane, on seest pruunistunud. Noorte 
●
Sireli pungamädanik ● Phytophthora
•
●
syringae
võrsete koorel kortsunud  pruunid  laigud.
•
●
Lehtedel pruunikasmustad,  laienevad  laigud, mil e alaküljel 
kohev õrn hal ituskirme. Avaldub niiske ilmaga.
•
●
Õisikus vesised pruunid laigud, mis hiljem kattuvad  koheva  
●
Hahkhal itus
●
Botrytis
●
cinerea
hallituskirmega. Pungad jäävad puhkemata, sisemuses  koed  
tõmbunud tumedamaks ja vettinuks.
●
Sireli  jahukaste
●
Phyl actinia
●
Lehed (harvem muud  taimeosad ) kattuvad valge jahuja kirmega. 
●
guttata
Arenemiseks  vajavad kolme ööpäevast perioodi, mil päeval on 
soe ja kuiv, öösel jahe ja ni ske. Varjus tavalisem.
●
Vertitsilloosne 
●
Verticil ium
●
Juhtkudedes pruunikad triibud.  Kloroos , närtsimine või 
●
spp.
enneaegne vananemine võib avalduda vaid ühel põõsa-, oksa- 
närbumistõbi
või lehepoolel. Avaldub suve teisel poolel
●
või põuaperioodil.
●
Lehtedel ebakorrapärased pruunikad laigud,
●
Sireli antraknoos
●
Gloeosporium
●
syringae
●
algul  servadel , hiljem üle kogu lehe.
●
Lehtedel hõbedane varjund, hiljem võivad lehekoed lõheneda ja 
●
Hõbelehisus
●
Chondrostereum
●
purpureum
servad  ning keskroo pi rkond pruunistuda. Haigus lööbib suve 
keskel, esialgu üksikutel  okstel , aastate jooksul progresseerub 
ja võib puu tappa.
●
Viljakehad arenevad surnud okstel koorikja lil akaspurpurse 
kirmena.
SIRELITE KAHJURID
●
Sireli-pahklest
●
Eriophyes loewi
●
Pungad deformeerunud, ei avane või arenevad 
• tillukesed
●
soomusjad lehed.
•
●
Sireli-keerukoi
●
Gracil aria syringel a ● Väikesed röövikud närivad lehe koes laikkaevandeid,
• ● mille epidermis hiljem pruunistub. Kui kaevand võtab
●
enda al a suurema osa lehepinnast, siirduvad 
röövikud
•
• ● vastaslehele, rulivad lehed võrgendiniidi abil kokku 
ja
●
jätkavad seal toitumist lehekudesid roodates. 
•
• Suurem
●
kahjustus varjus, põõsaste alumises osas, 
•
mahlakamate
●
lehtedega, pigem lilla- ja punaseõielistel kui valgetel
●
sortidel. Väiksem arvukus hilise kevade ja  jaheda  
suvega
●
aastatel.
●
Silmiktirt
●
Igutettix oculatus
●
Lehtede  alumisel  pinnal toituvad kuni vi e mil imeetri
●
pikkused heledad tsikaadilised, kes häirituina 
parvena
●
lendu tõusevad. Kahjustatud lehed valkjate 
täppidega,
●
tugeval kahjustusel kahvatub peaaegu kogu 
lehepind.
●
Enam ungari sirelil S. josikaea.
●
Kõrvkärsakad
●
Otiorrhynchus sp.
●
Valmikud närivad leheservadesse sälke, mil est leht 
saab
●
omapärase “ hammasratta “ ilme. Tõsist kahju esineb
●
harva, pigem toituvad varjulises kohas juurevõrsetel
●
Harilik 
●
Operophthera
●
Röövikud toituvad kevadel ja suvel mitmetoidulisena
●
brumata
●
paljude lehtpuude ja -põõsaste noortel lehtedel,
külmavaksik
●
süües neisse ebakorrapäraseid mulke. Sageli 
söövad
●
pungi enne nende puhkemist.

Document Outline

• Slide1
• Slide3
• Slide4
• Slide5
• Slide6
• Slide2
• Slide23
• Slide24
• Slide25
• Slide26
• Slide7
• Slide8
• Slide9
• Slide10
• Slide11
• Slide12
• Slide13
• Slide14
• Slide15
• Slide16
• Slide17
• Slide18
• Slide19
• Slide20
• Slide21
• Slide22
• Slide27
• Slide28