Seljaaju trauma (0)

Seljaaju trauma
ka seljaaju kahjustus
Laceratio medullae spinalis (ld.k)
Seljaaju kahjustus, mille tagajärjel häirub liigutuste sooritamine ning tundlikkus kahjustusest allpool.
Ülevaade
Seljaaju kahjustust põhjustab kas otsene trauma või teatud haigus ( lastehalvatus , seljaaju song ). Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a.
Halvatuste põhilised põhjused

• Autoavarii 36%
  
• Kuulivigastusel
  
• Ehitusel „ebaõnnestunud“ kukkumisel
  
• Puu alla jäämisel
  
• Vette hüpped tundmatus kohas
  
• suitsiidid
  

Liiga suure trauma korral või ka teatud haigustest tingituna võib siiski seljaaju kahjustuda ning põhjustada tõsiseid haigussümptomeid. Haiguse ulatus sõltub otseselt kahjustuse “kõrgusest” ehk sellest, kui kõrgelt (kaela-, rinna- või nimmeosast) on seljaaju vigastatud.
Seljaaju kahjustused võib jagada 2 rühma
Täielikud kahjustused

• Puudub kahjustusest all pool täielikult seljaajust lähtuv funktisoon
  
• Ei saa liigutada
  
• Põie ja soole kontrollimatus
  
• Tundlikuse puu
  

Mittetäielikud kahjustused

• Osa funktsioone säilib
  
• Sümptomid ehk avaldumine
  

Autoavarii või muu kaelatrauma puhul on sageli tegemist ägeda läbilõikesündroomiga (täielik kahjustus) ning kahjustuskohast allpool on keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus.
Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine . Rinnaosa kahjustuste puhul on käed tavaliselt terved, probleem esineb vöökohast allapoole.
Lisaks liigutuse ja tundlikkuse häirumisele võib esineda ka põie tühjendamise häireid ning pärasoole pidamatust.
Teatud närvisüsteemi osade kahjustusel ei suuda inimene enam säilitada vererõhku ega kehatemperatuuri, võivad esineda valud kahjustatud kehapiirkondades.
Kogu ägedate sümptomite kompleksi seljaaju kahjustuse korral nimetatakse ka spinaalseks šokiks, mille põhjuslikuks aluseks on turse trauma piirkonnas.
Kui kahjustatud on nii käte kui jalgade töö, nimetatakse seda kvadripleegiaks (quadriplegia-ld.k), jalgade kahjustust parapleegiaks (paraplegia-ld.k).

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks.Kui on teada eelnevalt juhtunud trauma ning liigutused teatud kehaosast allapoole puuduvad, võib kahtlustada seljaaju traumat.
Lisa uuringutena tehakse röntgenuuring, kompuutertomograafia ja/või ultraheliuuring

Seljaaju trauma kahtlusel tuleb inimest käsitleda erilise ettevaatusega.
Transpordil ei tohi liigutada kaela, kõik liigutused peavad olema rahulikud ning transport tuleb teostada kõval alusel, fikseeritud kaelaga (spetsiaalne tugi ehk “ kaelakrae ”).
Esmalt tagatakse elutähtsad funktsioonid - südametegevus ja hingamine.
Kõikidele seljaaju kahjustuse kahtlusega haigetele manustatakse esimese 12 tunni jooksul glükokortikoidhormooni ( prednisoloon ), mis alandab turset ning säästab seeläbi seljaaju edasisest kahjustusest.
Kuna seljaaju traumaga inimene ei saa ennast tavaliselt liigutada, siis on eriti tähtis pidev asendi muutmine, et vältida lamatisi ning ennetada kopsupõletikku ning vajavad pidevat abi. Muus osas on ravi sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav (lihaslõõgastid, valuvaigistid jne).

Seljaaju kahjustused ei parane. Mõne kuu vältel võib kahjustatud piirkonna funktsioon mõneti paraneda (kuna seljaaju turse alaneb), kuid mitte enam.
Kahjustus, mis püsib 6 kuud peale traumat, ei parane.
Mida kõrgem on kahjustus, seda raskemad on tagajärjed. Ülemise kaelaosa kahjustusega haiged saavad kergesti kopsupõletiku, mis võib viia surmani. Kvadripleegiaga patsiendid on
Alakeha halvatusega inimesed aga saavad kasutada ratastooli ning liikuda osaliselt iseseisvalt.
Eluea kestust seljaaju kahjustus üldjuhul ei mõjuta. Kui inimene elab üle 24 traumajärgset tundi, on ta suure tõenäosusega elus ka 10 aastat hiljem. Peamiseks elulemust määravateks teguriteks on inimese vanus, trauma “kõrgus” ja raskus ning kaasuvad haigused.
Kuna halvatud inimeste suureks probleemiks on depressioon ehk meeleolu langus ning kalduvus enesetappudele, vajavad nad sageli psühholoogilist abi.

Kui voodihaiget ei hooldata korralikult võivad tal tekkida lamatised, kopsupöletik, kuseteede nakkused, vereringehäired või liigesejäikus.

Tähtis on haiget julgustada ja psühholoogiliselt toetada. Teda tuleb stimuleerida ja motiveerida .Lamatiste vältimiseks peab hoolitsema naha puhtuse eest.Vähendama naha enim ohustatud piirkondades survet nahale. Surve vähendamiseks kasutada patju, villavaipa, kummirõngast või spetsiaalset madratsit.Haige asendit peab muutma iga 2-3 tunni tagant, ratastoolis istuvat haiget kergitage aeg-ajalt. Voodipesu peab olema kuiv, puhas ja sirge.

Kopsupõletiku ennetamine- aidata lima/röga välja köhida, hingamisharjutused- väljahingamisekson vee pudeli puhumine ning sissehingamisharjutused pallidega, kõhulipõetus, jälgida tuuletõmbust ja külmetamist hoolduse ajal, puhas värske õhuga palat. Anda palju juua, et lima ei muutuks vintseks ja raskesti väljaköhitavaks.Lisa hapniku vajadus ja inhalatsioon ning rögalahtistavad ravimid ja kloppimine seljale kopsupiirkonda.

Trombi oht kasvab, kui jalalihaseid ei kasutata ja vereringe aeglustub. Voodis lamavad ja hiljuti opereeritud haiged on erilises ohus. Patsient saab verd vedeldavaid ravimeid ja veenisukad. Ennetamiseks- harjutuste tegemine ja võimlemine voodis, kasutatakse passiivset liikumist motorexiga. Vähendadapidevat survet jalgadele , näiteks patjade eemaldamine.

Pes eguinus on hüppeliigese väärasend, mis tekib pikaajalisel lamamisel. Hüppeliiges muutub jäigaks ja varbad osutavad ette suunas, selleks kasutatakse ortroose. Neil võivad tekkida spastilisus (kõrgenenud lihastoonus ) ja kontraktuurid (liigese kokkutõmbumine), eriti käe- ja õlaliigestes. Vajalikon harjutused voodis,võimlemine ja füsioteraapia.

Seljaaju traumade ennetamine hõlmab kõrget liikluskultuuri ning muude traumade vältimist. Suur osa (ca 36%) seljaaju traumadest on seotud liiklusõnnetustega, mistõttu nende vältimine on parim viis ennetada seljaaju kahjustust kui eluaegset invaliidsust.

Halvatud haiged alakeha ei tunne siis on tegemist kusepeetusega ning pannakse põiekateter, põis ei tühjene üldse-püsikateter.

Neil on põhiliselt kõhukinnisus- anda juua,tufalaki gutalakki ja vajadusel klistiir.

“Tänapäeval on meditsiin kahjuks veel sel tasemel, et seljaaju läbilõikega patsientidele me täistaastumist lubada ei saa. Aga arstiteadus ju areneb ja võibolla ühel päeval oleme juba sealmaal, et suudame seljaaju terviklikkust parandada. Sellisel juhul on potentsiaal uuesti liikuma hakata neil inimestel, kelle luud-lihased on paremas seisus. Roboti abil saame pidurdada halvatu lihaste kõhetumist ja luude hõrenemist.”