Seljaaju traumad (0)

Tallinna Tervishoiu Keskkool
Optomeetria õppetool
OP2
SELJAAJU TRAUMAD
Referaat närvihaigustes
Tallinn 2009

Sisukord
Seljaaju ehitus 3
Hallaine 3
Spinaalnärvid 4
Tekkepõhjused ja – mehhanismid 5
Sümptomid ehk avaldumine 5
Diagnoosimine 6
Ravivõimalused 6
Prognoos 6
Lisad: 7
7
Kasutatud kirjandus: 10
Ülevaade
Seljaaju kahjustuse (Laceratio medullae spinalis (ld.k), Spinal cord injury (ingl.k)) tagajärjel häirub liigutuste sooritamine ning tundlikkus kahjustusest allpool. Seljaaju kahjustust põhjustab kas otsene trauma (kuulivigastus, autoõnnetus) või teatud haigus ( lastehalvatus , seljaaju song).
Sageli on seljaaju traumade põhjuseks tundmatutes veekogudes sooritatud vettehüpped. Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a.

Seljaaju ehitus

Seljaaju paikneb selgroo kanalis, mille moodustavad selgroo lülid. Seljaaju on Kesknärvisüsteemi vanim ja madalam osa. Nende lülide vahelt väljub 33 paari seljaajust lähtuvat närvijuurt, mis viivad infot lihaste ja siseelunditeni. Selgroolülid kaitsevad seljaaju liigse põrutuse eest, lisaks on see ümbritsetud ajuvedelikust ehk liikvorist, mis täidab sama ülesannet.
Seljaaju:

• pikkus 40 – 45 cm
  
• läbimõõt 0,7 – 1,4 cm
  
• mass 34 – 38 g
  

Funktsioonid:

• Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu
  
• Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse
  

Hallaine

Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat, mis paikneb seljaaju keskosas, kujutades endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit. Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma -motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu.
Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud.
Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena.

• Eessarvede tuumad – motoorsed keskused
  
• Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused
  
• Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus
  

Hallaine ümber on seljaaju valgeaine , mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed).
Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega. Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas – nimme -ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud.
Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu - ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba .
Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks.
Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik).

Spinaalnärvid

Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari)
8 kaelasegmenti (C 1 – C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega
12 rinnasegmenti (Th 1 – Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega
5 nimmesegmenti (L 1 – L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega
5 ristluusegmenti (S 1 – S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega
1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega
Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal - ja dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid, mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik).
Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid. Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes.
Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid), jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka.
Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliigeseid.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Liiga suure trauma korral või ka teatud haigustest tingituna võib seljaaju kahjustuda ning põhjustada tõsiseid haigussümptomeid. Haiguse ulatus sõltub otseselt kahjustuse “kõrgusest” ehk sellest, kui kõrgelt (kaela-, rinna- või nimmeosast) on seljaaju vigastatud.
Seljaaju kahjustused võib jagada kahte rühma: täielikud ja mittetäielikud. Neist esimene tähendab, et kahjustuskohast allpool puudub igasugune seljaajust lähtuv funktsioon (liigutused, põie- ja soolekontroll, tundlikkus). Teisel juhul võib osa funktsioonist olla säilinud.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptomite tekke kiirus ning iseloom sõltuvad sellest, kas on tegemist ägeda traumaga (liiklusavarii) või järk-järgult kujuneva haigusega (lastehalvatus). Autoavarii või muu kaelatrauma puhul on sageli tegemist ägeda läbilõikesündroomiga (täielik kahjustus) ning kahjustuskohast allpool on keha lõtv , puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus.
Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine . Rinnaosa kahjustuste puhul on käed tavaliselt terved , probleem esineb vöökohast allapoole.
Lisaks liigutuse ja tundlikkuse häirumisele võib esineda ka põie tühjendamise häireid ning pärasoole pidamatust.

Teatud närvisüsteemi osade kahjustusel ei suuda inimene enam säilitada vererõhku ega kehatemperatuuri, võivad esineda valud kahjustatud kehapiirkondades.
Kogu ägedate sümptomite kompleksi seljaaju kahjustuse korral nimetatakse ka spinaalseks šokiks, mille põhjuslikuks aluseks on turse trauma piirkonnas.
Osalise kahjustuse puhul on eelpool nimetatud sümptomid esindatud erinevas mahus ning sõltuvad otseselt kahjustuse “kõrgusest”.  Kui kahjustatud on nii käte kui jalgade töö, nimetatakse seda tetrapleegiaks (quadriplegia-ld.k), jalgade kahjustust parapleegiaks (paraplegia-ld.k).

Diagnoosimine

Kui on teada eelnevalt juhtunud trauma ning liigutused teatud kehaosast allapoole puuduvad, võib kahtlustada seljaaju traumat.
Lisauuringutena tehakse röntgenuuring, kompuutertomograafia ja/või ultraheliuuring.

Ravivõimalused

Seljaaju trauma kahtlusel tuleb inimest käsitleda erilise ettevaatusega.
Transpordil ei tohi liigutada kaela, kõik liigutused peavad olema rahulikud ning transport tuleb teostada kõval alusel, fikseeritud kaelaga (spetsiaalne tugi ehk “ kaelakrae ”).
Esmalt tagatakse elutähtsad funktsioonid - südametegevus ja hingamine.
Kõikidele seljaaju kahjustuse kahtlusega haigetele manustatakse esimese 12 tunni jooksul glükokortikoidhormooni ( prednisoloon ), mis alandab turset ning säästab seeläbi seljaaju edasisest kahjustusest.
Kuna seljaaju traumaga inimene ei saa ennast tavaliselt liigutada, siis on eriti tähtis pidev asendi muutmine, et vältida lamatisi ning ennetada kopsupõletikku.
Muus osas on ravi sümptomaatiline ehk vaevusi leevendav (lihaslõõgastid, valuvaigistid jne).

Prognoos

Seljaaju kahjustused ei parane. Mõne kuu vältel võib kahjustatud piirkonna funktsioon mõneti paraneda (kuna seljaaju turse alaneb ), kuid mitte enam.
Kahjustus, mis püsib 6 kuud peale traumat, ei parane.
Mida kõrgem on kahjustus, seda raskemad on tagajärjed. Ülemise kaelaosa kahjustusega haiged saavad kergesti kopsupõletiku, mis võib viia surmani. Kvadripleegiaga patsiendid on voodihaiged ning vajavad pidevat abi.
Alakeha halvatusega inimesed aga saavad kasutada ratastooli ning liikuda osaliselt iseseisvalt.
Eluea kestust seljaaju kahjustus üldjuhul ei mõjuta. Kui inimene elab üle 24 traumajärgset tundi, on ta suure tõenäosusega elus ka 10 aastat hiljem. Peamiseks elulemust määravateks teguriteks on inimese vanus, trauma “kõrgus” ja raskus ning kaasuvad haigused.
Kuna halvatud inimeste suureks probleemiks on depressioon ehk meeleolu langus ning kalduvus enesetappudele, vajavad nad sageli psühholoogilist abi.

Lisad:

http://www.teraapia.com/picture.php?t=104
( http://www.aqavic.org.au/sci_facts/images/spinal-map.jpg )

• Kaela vigastuse tulemuseks on tavaliselt tetrapleegia .
  
• C1 kuni C4 vigastuse puhul võib inimene vajada hingamisaparaati hingamiseks.
  
• C5 vigastus pärsib enamasti õla ja biitsepsi liigutusi, kuid mitte randme või käelaba.
  
• C6 vigastus pärsib randme liigutusi, kuid mitte käelaba.
  
• C7 ja T1 vigastusega inimene saab sirutada käsi, kuid siiski võib olla probleeme käelabade ja sõrmedega.
  
• Rindkere tasemel ja allpool vigastuse tulemuseks on parapleegia (v.a. käed)
  
• T2 kuni T8 vigastuste puhul on inimesel teatud kontroll käte üle, kuid vähene kontroll torso üle, kuna kõhulihaste üle puudub kontroll.
  
• T9 kuni T12 vigastuste puhul on normaalne kehaasend ja kõhulihaste töö.
  
• Nimme- ja sakraalse vigastuse puhul on pärsitud puusa painutaja lihas ja jalad.
  

http://www.wingsforlife.com/images/spinal_cord_injury/What_is_SCI_4_EN2.jpg
Seljaaju vigastuste tagajärjed
Videod:

• Seljaaju trauma audiovisuaalne ettekanne
  

http://www.youtube.com/watch?v=7CkmR1LCXy8

• Seljaaju trauma tagajärjed
  

http://www.youtube.com/watch?v=PseUxltIw_U

Kasutatud kirjandus:

Meeli Loite Sonne Gustav Adolfi Gümnaasium ”Närvisüsteem”
http://www.slideshare.net/guest7ed5b4/narvissteem-meel i (01.12.09)
„Travma spinnogo mozga“ 2007
http://neurosurgery.eurodoctor.ru/spinalcordtrauma/ (03.12.09)
„Seljaaju trauma“
http://inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=447 (01.12.09)
„Tipõ i ypobhi trabmõ cpinnogo mozga“ 2007
http://neurosurgery.eurodoctor.ru/spinalcordtrauma/typespinalcordtrauma/ (03.12.09)
„ Diagnostika trabmõ spinnogo mozga“ 2007
http://neurosurgery.eurodoctor.ru/spinalcordtrauma/spinalcordtraumadiagnostics/ (03.12.09)
What is Spinal Cord Injury?
http://www.aqavic.org.au/sci_facts/whats_sci.html (03.12.09)
10