Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrvahaiguste uurimismeetodid (1)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Kõrvahaiguste
uurimismeetodid
Kõrva anatoomia
Kõrv jaguneb:
· Väliskõrv
· Keskõrv
· Sisekõrv
Arina, Kadi 2
Väliskõrv
Kõrvalest- väline nähtav
osa, mis ümbritseb
välimist kuulmekäiku
Välimine kuulmekäik-
kanal, mis ühendab
kõrvalesta
trummikilega.
Arina, Kadi 3
Keskkõrv
Keskkõrva moodustab
trummiõõs, milles on
kolm kuulmeluukest-
vasar, alasi ja jalus.
Arina, Kadi 4
Sisekõrv
· Sisekõrv kujutab
endast õõnte ja
looklevate kanalite
süsteemi, milles
saab eristada tigu,
kolme
poolringkanalit ja
kahte kotikujulist
moodustist.
Arina, Kadi 5
Kõrva füsioloogia
Kõrva kaks funktsiooni:
· kõrv kui kuulmisorgan
· kõrv kui tasakaalu organ
Marina, Kristina, Maria 6
Kõrva füsioloogia
Helilaine juhtimisest võtavad osa:
· Kõrvalest
· Väliskuulmekäik
· Kuulmekile
· Kuulmeluude ahelik
· Peri- ja endolümf
· Basilaar- ja Reissneri membraan
Marina, Kristina, Maria 7
Kõrva füsioloogia
Kõrva füsioloogia
· VÄLISKÕRV on helijuhtesüsteemiks,
mille moodustavad kõrvalest ja
kuulmekäik. Need juhivad heliained
välis- ja keskkõrva piiril oleva
trummikileni, mis hakkab kaasa
võnkuma
Marina, Kristina, Maria 9
Kõrva füsioloogia
· KESKKÕRV:
· Trummikile võnkumised antakse
kuulmeluukeste- vasara, alasi ja jaluse-
kaudu edasi ovaalaknale
· Ovaalakna membrani võnkumised
antakse edasi sisekõrva täitvale
veedelikule ja seal olevate
struktuutidele.
Marina, Kristina, Maria 10
Kõrva füsioloogia
· SISEKÕRVA moodustab luuline kanal,
millel on kaks ja pool keerdu, seda
nimetatakse teoks.
Marina, Kristina, Maria 11
Kõrva füsioloogia
· CORTI ELUND
· Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500
sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat umbes
20000 välimist karvarakku.
· Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad
erutuse spiraalganglionini. Seal asuvate
neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis
esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi
selgmise ja kõhtmise tuumani .
Marina, Kristina, Maria 12
Kõrva füsioloogia
· KUULMETÕRI- reguleerib õhurõhku
välis- ja keskkõrva vahel.
Marina, Kristina, Maria 13
Kõrva füsioloogia
· HELIVASTUVÕTT
Perilümfi lainetuse tagajärjel hakkab
võnkuma basilaarmembraan. Corti
organi asend muutub ning
kuulmirakkude karvakesed puutuvad
kokku kattembraaniga (membrana
tectoria), sellega toimub helitundlike
rakkude ärritus.
Marina, Kristina, Maria 14
Kuulmiskahjustus
Tingitud helilainete või närviimpulsside ülekande
häirest kuulmissüsteemi eri osades
Analüsaatori ehituse ja/või talitluse muutuste
põhjused võivad kujuneda igas vanuses
Kristiina 15
Kuulmiskahjustus
Kuulmissüsteemi ehituse alusel
jaguneb kuulmiskahjustus:
1) Perifeerseks
2) Tsentraalseks
Kristiina 16
Perifeerne kuulmiskahjustus
tingitud välis-, kesk ja sisekõrva
vedelike patoloogiast,
võib olla ühes või mõlemas kõrvas
erisuguse raskusastmega,
koos morfoloogiliste muutustega
mõjutavad süsteemi talitlust.
Kristiina 17
Perifeerne kuulmiskahjustus
Põhitüübid jagunevad:
1) helijuhte e.konduktiivne kahjutus,
2) heli vastuvõtu e. neurosensoorne
kahjustus,
3) segatüüpi kahjutus.
Kristiina 18
1) Helijuhte e.konduktiivne häire
Kujundvateks teguriteks on:
Vedeliku teke trummiõõnde,
kuulmeluukeste ahela katkemine,
keskkõrva lihaste innervatsiooni häire,
kuulmetõrve sulgus,
muutused labürindi akendes.
Kristiina 19
1) Helijuhte e.konduktiivne häire
lühiajalise kahjustuse puhul häirub heli
intensiivsus ­ heli (kõne) tugevust tuleb
tõsta, kõne arusaadavus häirub vähe.
pikemaajaline juhtehäire kulg lapseeas
mõjutab kõne ja vaimset arengut ning
on takistuseks edukale õppimisele
koolis.
Kristiina 20
2) Heli vastuvõtu e.
neurosensoorne kahjustus
Tegemist on teo, teonärvi kui ka
teotaguse e. retrokohleaarse juhtteede
häirega
Kaasneb teo tundlikuse vähenemine,
helisageduste eristamise langus ning
kuulmismehhanismi dünaamilisuse
vähenemine
Kristiina 21
2) Heli vastuvõtu e.
neurosensoorne kahjustus
Kahjustuse põhjusteks võivad olla:
nakkus (bakteriaalne, viiruslik),
peatrauma,
sisekõrva verevarustuse häire,
ototoksilised ravimid (nt. diureetikumid),
kasvajad
pärilikud ja kaasasündinud mõjurid.
Kristiina 22
2) Heli vastuvõtu e.
neurosensoorne kahjustus
kuulmiselangus protsess on
pikemaajaline,
kahjustub ka kõne arusaadavus,
neurosensoorne kuulmiskahjustus on
pöördumatu.
Kristiina 23
3) Segatüüpi kahjutus
Helijuhte e.konduktiivselekahjustusele
võib lisanduda heli vastuvõtu e.
neurosensoorne kahjustus.
Segatüüpi kahjustusel on tõusnud õhu
helijuhtivuse ja luu helijuhtivuse läved.
Kristiina 24
Tsentraalne kahjustus
Tsentraalse osa kahjustused on:
· Retrokohleaarne kuulmiskahjustus
· Tsentraalne kuulmiskahjustus
25
Erle, Regina 25
Retrokohleaarne
kuulmiskahjustus
· Areneb teost väljunud neuraalsetes
struktuurides spiraalganglionist ja teonärvist
· Pontotserebellaalnurgas võivad kahjustust
põhjustada infektsioonid (bakteriaalne,
viiruslik), kasvaja, degeneratiivne või
veresoonte muutustest tingitud protsess
· Sageli lisandub näonärvi mõjustus
Erle, Regina 26
Retrokohleaarne
kuulmiskahjustus
· Retrokohleaarse kahjustus
diagnoosimisel vajab tähelepanu
tasakaalu- ja miimiliste lihaste talitus
· Retrokohleaarse kahjustuse selgitamine
vajab audiomeetrilist uuringut
· Kasvaja esinemist aitab täpsustada
kompuutertomograafia
Erle, Regina 27
Tsentraalne kuulmiskahjustus
· Seda põhjustavad ajutüves ja suuraju
poolkerades kulgevad haigused
· Kortikaalne kuulmiskeskus
· Tonaalne kuulmine võib olla mitmete
kahjustuste puhul normilähedane
Erle, Regina 28
Tsentraalse kahjustuse põhjused
· Pärilikud ja kaasasündinud mõjurid
(Usheri sündroom)
· Degeneratiivne protsess
· Arenguhäire
· Ravimid, keemilised ained
· KNS bakteriaalne või viiruslik nakkus
· Suuraju verevarustuse häire
· Peatrauma
Erle, Regina 29
Tsentraalne kuulmiskahjustuse
sümptomid
· Esimene sümptom on tavaliselt kõrgete
helide mittekuulmine, hiljem ka
madalate helide mittekuulmine
· Kõne arusaadavus on häiritud
· Tekib pearinglus
· Helin kõrvades
· Vere ja mäda esinemine kõrvakanalis
Erle, Regina 30
Tsentraalne kuulmiskahjustus
· Kurtus- tekib kuulmisvõimetus.See võib
olla pärilik, kaasasündinud, varatekkeline,
hilistekkeline.
· Kõrvakohin ehk tinnitus- on heli
kuulmine ilma objektiivse
välisärrituseta.Kuulmisanalüsaatori
tsentraalse osa häire.
· Hulgiskeleroos-krooniline degeneratiivne
haigus
Erle, Regina 31
Tsentraalne kuulmiskahjustus
· Hulgiskleroos avaldub nägemise hägustumise
ja kaheli nägemisega.Samuti esineb
hääldamise ja neelamishäiret, jäsemete
tuimust,motoorset nõrkust.
· Afaasia- kõne-, lugemise- ja kirjutamisvõime
vaegust.
· Autism- suhtlushäire, mis avaldub kõne
arengupeetusega
Erle, Regina 32
Tsentraalne kuumiskahjustus
· Auditoorne agnoosia- võimetus ära
tunda helisid, mida kuuldakse, kuid
seejuures ei esine kuulmislangust.
Erle, Regina 33
Tsentraalne kuulmiskahjustus
· Esineb sagedamini väikelastel ja lastel,
samuti eakatel
· Alguses võib pt oma probleemiga
sattuda hoopis neuroloogi või
psühhiaatri juurde
· Edasise uuringu käigus selgub ka
tsentraalne kuulmiskahjustus
Erle, Regina 34
Kõrvahaiguste uurimismeetodid
Uuringu läbiviimise tingimused:
· Akustiliselt sobiv küllaldase pinnaga ruum
(20...25 m2 )
· Kõrvalruumide mürafoon vahemikus 30...35
dB
· Täiendav heliisolatsioon
· Helikindel kabiin uuritava jaoks:
- aken uuritava jälgimiseks
- ventilatsioon ja soendus
- valgustus
· Aparatuuri asetus
Kõrvahaiguste uurimismeetodid
Enne audiomeetrilist uuringut:
· Otoskoopia, mille käigus hindab arst
trummikile terviklikkust
· Vajadusel puhastatakse kuulmekäik
· Uuritakse kõrvalesta ja selle tagumist
piirkonda
Kõrvahaiguste uurimismeetodid
AKUMEETRIA
· kuulmise teravuse määramine kõnega või heliga
· nõuded kõnega uurimisel:
- ruumis olgu küllaldane vaikus
- uurija kaugus uuritavast kuni 6 meetrit
- uuritava kõrv uurija poole, vältimaks suult
lugemist
- ühtlase helitugevusega sosin
- läbikuuldavuse vältimiseks kuulmisest välja
lülitada vastaspoolne kõrv
· kasutatakse sosin-, harilikku- ja valikõnet
· kuulmisteravust määratakse meetrites
Kõrvahaiguste uurimismeetodid
AKUMEETRIA
· Helihargiga on võimalik kuulmisteravust
määrata sel teel, et võrreldakse terve ja
haige kõrva kuulmisvõimet
· Helihargikatsud:
- Weberi kats
- Rinne kats
- Schwabachi test
- Bingi test
Kõrvahaiguste uurimismeetodid
TOONAUDIOMEETRIA
· uuringul kasutatakse testsignaaliks
kindla sagedusega tooni
· määratakse antud helisageduse
minimaalne kuuldavus detsibellides,
mida uuritav kuuleb
Kõrvahaiguste uurimismeetodid
KÕNEAUDIOMEETRIA
· Kõnest arusaamise uurimine
· Kõnetestid, mis esitatakse erinevate vahenditega
· Kõneteste antakse uuritavale audiomeetri õhu- ja
luukuulari kaudu
· Kõnetestidena kasutatkse rahvuskeele foneetilisi
iseärasusi arvestavaid ühe-, kahe- ja
mitmesilbilisi sõnu või lauseid
· Püütakse välja selgitada järgmisi näitajaid:
- Kõnetaju lävi
- Kõnest arusaadavuse lävi
- Õigesti korratud sõnade arv
Kõrvahaiguste uurimismeetodid
LASTE AUDIOMEETRILINE
· sünnitusmajas
UURING
sõeluuringuna
· põhineb
orienteerumisrefleksi
väljaselgitamisel
· erinevas vanuses erinevad
vahendid
· uuringu tulemust mõjutavad:
- uuringu läbiviija
suhtlemisoskus ja osavus
lapses huvi tekitada
- toa heliisolatsioon
- kõrvalised tähelepanu
köitvad esemed.
Karin, Julia 41
Kõrvahaiguste uurimismeetodid
IMPEDANTSOMEETRIA
· meetod helienergia
läbivuse mõõtmiseks
keskkõrvast
· allosadeks on:
- tümpanomeetria
- refleksomeetria
- tubomeetria
· uuringuks vajab patsient
ettevalmistust
Karin, Julia 42
Kõrvahaiguste uurimismeetodid
KUULDE
KUTSEPOTENTSIAALID
· registreeritakse
peaaju
kutsepotentsiaale
· näitab sisekõrvast
kõrgemal asuvate
struktuuride
kahjustust
Karin, Julia 43
Kõrvahaiguste uurimismeetodid
OTOAKUSTILINE EMISSIOON
· enamasti vastsündinute
kuulmise esmasel
hindamisel
· annab hinnangu
sisekõrva ja keskkõrva
seisundile
· erinevalt teistest
meetoditest
registreeritakse vastus
välimises kuulmekäigus
Karin, Julia 44
Abivahendid kuulmise
parandamiseks
· Kuuldeaparaadid:
1) Kõrvatagused aparaadid ~ 75%(samasse rühma
kuuluvad ka harva kasutatavad prilliraami kuuldeaparaadid)
2) Kõrvasisesed aparaadid ~20 %
3) Taskuaparaadid ~5%
· Induktsioonsilmus
Mari-Leen ja Ingrid
Abivahendid kuulmise
parandamiseks
· Kommunikaatorid
· Häirevahendid
· Telefon
· Õpivahendid
Mari-Leen ja Ingrid
Elleni lugu
· Kõneprotsessori esimene programmeerimine
16.-17. mail 2000.
· Reeglipärane helile reageerimine alates 22. maist.
· Lihtsamatest lausetest arusaamine alates juuni
keskelt. (pese käed ära, tule siia, hakkame õue
minema jne)
· Esimene arusaadavalt
· väljaöeldud oma sõna
· juuli alguses - "muna".
Ingrit, Sveta 47
Elleni lugu
· Kahesõnaline lause alates novembrist 2000.
(suur õun, issi auto, ei ole, ei taha, Elleni karu
jne)
· Esimene neljasõnaline lause veebruaris 2001
- "issi parandab auto ära".
· Reeglipärane 5-6sõnaliste lausete
kasutamine suvel 2001.
Ingrit, Sveta 48

Vasakule Paremale
Kõrvahaiguste uurimismeetodid #1 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #2 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #3 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #4 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #5 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #6 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #7 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #8 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #9 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #10 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #11 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #12 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #13 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #14 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #15 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #16 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #17 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #18 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #19 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #20 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #21 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #22 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #23 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #24 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #25 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #26 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #27 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #28 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #29 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #30 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #31 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #32 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #33 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #34 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #35 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #36 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #37 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #38 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #39 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #40 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #41 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #42 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #43 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #44 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #45 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #46 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #47 Kõrvahaiguste uurimismeetodid #48
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Abian Õppematerjali autor
power point ettekanne, mulle väga meeldib ja õpetajale meeldis ka

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA

2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad .  Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama.  Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma

Eripedagoogika
thumbnail
19
docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia-füsioloogia-pat oloogia konspekt

4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . • Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. • Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma

Eripedagoogika
thumbnail
17
pdf

Kuulmis ja kõneelundite anatoomia füsioloogia patoloogia kordamisküsimused

2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
18
docx

Kõne- ja kuulmiselundite füsioloogia ja patoloogia

süntees. Perifeerne analüüs 1. aste “ai”- heliärritus 2. aste “ai”- koosneb kahest eri tähendusega häälikust, a ei ole i ja i ei ole a Tsentraalne analüüs ja süntees 3. aste “ai”- koosneb a+i, mis kokku annavad ai 4. aste “ai”- kui kuuleme “ai, siis teame, et tegemist on valu väljendamisega Kuulmisanalüsaator tajub helisid, mille võnkesagedus on 16-20 000 Hz, üle selle on ultrahelid. Kõige tundlikum on inimese kõrv 1000-3000Hz helide suhtes. Tasakaaluelundi füsioloogia Tasakaaluaparaat paikneb sisekõrva kolmes poolringkanalisja esiku otoliitaparaadis. Nendes asuv neuroepiteel registreerib erutust, mida põhjustab endolümfi liikumisest tekkinud füüsikaline ärritus. Poolringkanalid registreerivad keha pöördliigutusi, nurkkiirengust. Ortoliitaparaat registreerib lineaarset kiirendust. Erutus antakse väike- ja suurajule, kust järgneb impulss kere, jäsemete, kaela ja

Logopeedia
thumbnail
18
docx

Ko�ne- ja kuulmiselundite fu�sioloogia ja patoloogia

süntees. Perifeerne analüüs 1. aste “ai”- heliärritus 2. aste “ai”- koosneb kahest eri tähendusega häälikust, a ei ole i ja i ei ole a Tsentraalne analüüs ja süntees 3. aste “ai”- koosneb a+i, mis kokku annavad ai 4. aste “ai”- kui kuuleme “ai, siis teame, et tegemist on valu väljendamisega Kuulmisanalüsaator tajub helisid, mille võnkesagedus on 16-20 000 Hz, üle selle on ultrahelid. Kõige tundlikum on inimese kõrv 1000-3000Hz helide suhtes. Tasakaaluelundi füsioloogia Tasakaaluaparaat paikneb sisekõrva kolmes poolringkanalisja esiku otoliitaparaadis. Nendes asuv neuroepiteel registreerib erutust, mida põhjustab endolümfi liikumisest tekkinud füüsikaline ärritus. Poolringkanalid registreerivad keha pöördliigutusi, nurkkiirengust. Ortoliitaparaat registreerib lineaarset kiirendust. Erutus antakse väike- ja suurajule, kust järgneb impulss kere, jäsemete, kaela ja

Kategoriseerimata
thumbnail
14
docx

Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia kordamisküsimused

2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . · Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei

Inimeseõpetus
thumbnail
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

tavalised. Risk haigestuda suureneb vanusega, riskiteguriteks on veel madal haridustase, ajutraumade esinemine, naissugu, Alzheimeri esinemine perekonnas, Downi sündroom. Alzheimer ei ole ravitav. Haiguse süvenedes teevad haiged tavaliselt paljusid asju endiselt iseseisvalt, kuid nad võivad vajada abi kognitiivselt kõige nõudlikumate tegevuste juures. Muutused ajus vananemisel: aju kaal langeb, ajuvatsakesed laienevad, jne. Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired 4. NÄRVISÜSTEEMI UURIMISMEETODID Neurofüsioloogia: EEG ja ENMG põhimõtted Elektroentsefalograafia (EEG) - ajukoore bioelektrilise aktiivsuse uurimine. Ajukoore neuronite sünaptiliste potentsiaalide summa. Registreeritakse peanahalt kümne elektroodiga, mis paiknevad mõlemal poolkeral ja kõigil sagaratel. Kõige olulisem meetod epilepsia diagnoosimiseks. Elektroneuromüograafia (ENMG) - lihaste biovoolude ja närvide juhtekiiruse registreerimine.

Neuroloogia
thumbnail
22
doc

Kordamisküsimused 2(vastused)

Eristatakse veel ka liikumistundlikkuse ja värvuste nägemisega seotud nägemiskorteksi alasid. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk-, ja sisekõrva. Kuulmise abil tajume hääli. Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20 000 Hz-ni. Helilained on õhu või mõne muu ülekandva aine lainena leviv võnkumine, vahelduva sagenemisega ja harvenemisega. Välis- ja keskkõrv koguvad ja edastavad helilaineid, mis seejärel mõjutavad sisekõrva heliretseptoreid. Väliskõrva moodustavad heli kinnipüüdev kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille

Füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

jannu14334 profiilipilt
janete aas: aitas v2ga jahh
16:18 23-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun