Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakukahjustus (0)

1 Hindamata
Punktid
Rakukahjustus – et. Faktori toime ületab raku kohanemisvõimet
Et. Faktori toime sõltub: selle iseloomust, kestusest, tugevusest, raku tüübist, raku seisundist, raku adaptsioonivõimest
Et. Faktor kahjustab: rakumembr. Süsteeme, aeroobse ATP süsteeme, ensüümide ja stuktuur valkude süsteemi, gen. Aparaadi
Spets. Kahjustus: ründepunkt määratletav (ensüüm/ struktuurne valk)
Mittespets. Kahjustus: sekundaarse protsessina vastuseks (nt Ca ülekoormus, vee AV häire, atsidoos )
Ca ülekoormus
Põhjused:
1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca- pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast)
2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu)
Roll kahjustusel: palju Ca -> aktiveeruvad fosfo , endonukle ja proteaasid -> rakumembraani ja tuuma kahjustus + ATPaaside tõus -> väheneb ATP süntees
Ca mitokondrites põhjustab membraanpotentsiaali muutust, mille tulemusena APT süntees langeb.
Vabade radikaalide kuhjumine – kiirgus, ravimid , endogeensed metaboolsed oksüdatiivsed protsessid
Tekke: mitokondrites ( radiatsioon , vananemisprotsess, kudede isheemia järgsel reperfusioonil)
Toime: kahjustavad lipiide – kaob membraanide võime kontrollida transmembraanseid ioongradiente – kahjustavad tsütoskeletti, geneetilist aparaadi + soodustavad Ca ülekoormust
Kaitsemeh-d: mitokondrid taandavad O – HVR, oksüdatsioon ja fosforüülimine, eemaldavad superoksiidilt elektrooni, Krebsitsüklis toimib tsütokroom C
mitokondrite väljaspool superoksiid dimustaas
VR sidujad: C, E, A, Q

Vee ainevahetus – rakuturse
Tekke: isheemia korral (vere juurdevool langeb) raku osmootne koorumus tõuseb, Na ja Ca kuhjuvad rakku + ATP puudus, ioonpumbad ei tööta ja metabol. Produktid kuhjuvad
Tagajärjed: rakumembraanide purunemine ja raku hukk
Atsidoos – rakusisese pH langus
Tekke: meh. Kahjustus, infektsioonid, hüpoksia
Protoonid kuhjuvad rakus ATP hüdrolüüsi ja gl. Ja proteolüüsi tulemusel
Tagajärjed: glükolüüsi pidurdumine, kromatiini kämpumine, valkude denatureerimine
Mitokondrite kahjustus
Sisemembraanis megakanalite tekke (kaob membraani potentsiaal, kasvab osmootne koormus – mitokondrite turse – purunemine)
Põhjused: Ca, HVR, lipiidide AV produktid, Pi
Roll nekroosil: muutused, mis pärsivad ATP sünteesi
Roll apoptoosil: mitokondritest vabanevad faktorid (tsütokroom C, AIF)
ATP puudus
ATPst sõltuvatele ensüümidele ei jätku ATP
Põhjus: oksüd. Fosforül. Hüpoksia/isheemia tingimustes, mitokonrite kahjustus, glükogeeni varude langus, energia ülekande häired
Tagajärjed: lihasrakku kontraktiilsus langeb, rakuturse, aeglustub fosfolipaaside süntees, väheneb valgusüntees
Rakusisene energia ülekande
Kreatiinkinaasi süst – pidevalt ja palju energiat tarbivad aer. Lihased ja ajurakkud (palju CK, PCr, kreatiini, ATP)
ATP/ADP difussioon – ajutiselt (kiired glükolüüt., maksarakkud) nõuavad
Kreatiinkinaasne mehhanism: mi-CK + ANT
ATP matriksist + ANT -> ATP mi-CK lahedusesse
mi-CK + ATP -> PCr *mis liigub tsutoplasmasse
samal ajal ADP+ANT matriksisse – hingamine
PCr -> muofibrillideni – fosforullitakse
Häired: PCr sünteesi mehhanismi kahjustunud
ATP regeneratsiooni mehhanismi kahjustus (või mõlemad)
Põhjus: ATP sünteesi pidurdamine, mi-CK aktiivsuse langus, mi-CK inaktivatsioon , mi-CK vabanemine membraanist, mitokondrite kahjustus
ATP regeneratsioon häired:
1. PCr sünteesi langus häirib ADP fosforülimist
2. HVR inhibeerivad CK, mis pidurdab ATPaaside aktiivsust
3. Väheneb ATPaasidega seotud MM-CK ekspressioon
Isheemiline/hüpoksiline pöörduv kahjustus – verevool peetub lühikeks perioodiks
Tunnused: ATP ja PCr ja glükogeeni langus, anaeroobne glükolüüs on suurem, rakuturse, triglütseriidide hulk tsütoplasmas on suur, polüsoomide dissotsiatsioon tsütoplasmas
Meh-d: fosforüülimine pidurdub kiirelt, PCr väheneb, aktiveerub glükogenolüüs ja glükolüüs, ATPaasid inhibeerivad (Ca kuhjub tsütoplasmas), pidurdub valgsüntees
Isheemiline/hüpoksiline pöördumatu kahjustus – kestva isheemia tulemusel
Tunnused: mitokondrite vakuolisatsioon, plasmamembraani purunemine, lüsosoomide turse/ purunemine, muutused tuumas/membraanis, tsütoplasmatiliste valkude väljumine rakkudest
Mehhanismid: megakanalid, rakumembraani fosfolipaaside kadu, tsütoskeletti kahjustus, HVR kahjustav toime, lipiidide laguproduktide kuhjumine
Reperfusioonikahjustus – isheemiajärgsel koe verevarustuse normalisatsioonil, rakkude F ei taastu vaid kahjustub veelgi enam
Meh-d: HVR täiendav teke (mitokondrid- elektr. Ja O, ksantinoksüdaas, dehüdrogenaas, leukotsüüdid- superoksiid)
Ca ülekoormus (rakkus likvideeritakse atsidoos, kuid kuhjub rohkem Ca)
mitokondrite kahjustuse süvenemine
mikrovaskulaarne kahjustus, koe perfusioon langeb
Põhjused: endoteeli turse, müokardi ishem. Kontraktuur pigistab koronaalartereid, vasokonstriktsioon, trombotsüütide ja neutrofilide kuhjumine, HVR toime
Nekroos – morfoloogiliste muutuste kogum, kujuneb pärast raku surma
Põhjus: ensüümide lagundav toime (ensüümaatiline seedimine + valkude denaturatsioon )* seedimine – auto või hemolüütiline, denaturatsioon – koagulatiivne nekroos
Alati põletikuga, DNA diffuselt laguneb, kiiremini kui apoptoos
Apoptoos – geneetiliselt programmeeritud
Iseärasused: raku kortsumine, kromatiini kondensatsioon , mitokondrite kondenseerumine , apoptootiliste kehakeste teke + nende fagotsütoos
Meh-m: apoptoosi ajendavad TNF2, glükokortikoidid, kasvufaktor , taandumine
Suurenenud apoptoos
viivad mediaatorid, nende retseptorite ekspressioon
Põhjus: isheemia, mürgid, kiirgus, põletikud
Tagajärjed: funktsioonalselt oluliste rakkude surm ( Alzheimer , 1 tüüp diabeet)
Vähenenud apoptoos
viib kahjustatud rakkude
Põhjus: sisenõõrenäärmete viga, geneetiline defekt , viirusinfektsioon
Tagajärjed: püsiv infektsioon . Kasvajarakud, autoimmuunhaigused, funkts. Hälbed, ebanormaalne embrüonaalne areng.

Rakukahjustus #1 Rakukahjustus #2 Rakukahjustus #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Meri Toom Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke ​aastal 1665 (ajakirjas ​Micrographia​) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek ​Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden ​väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v​ äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini ​marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer ​kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865​ - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on jär

Bioloogia
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA
34
doc

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on s

Füsioloogia
Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine
30
docx

Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine

I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused ­ venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus ­ veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla kapilla

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
Farma eksami TABEL - kursusele
97
pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

Meditsiin
MOLEKULAARBIOLOOGIA-ja RAKUBIOLOOGIA
54
pdf

MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud ­ madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on null pöörduvate

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
Mikroobifusioloogia
147
docx

Mikroobifusioloogia

4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19

Mikroobifüsioloogia
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi

Füsioloogia
Kordamisküsimuste vastused
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi

Füsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun