aastal toimus Tallinnas ÜRO kongress, kus räägiti erivajadusega inimeste haridusest ja nende integreerimisest haridussüsteemi, ühiskonda ja märgistavast terminoloogiast. 1995. aastal võeti ÜRO võrdsete võimaluste standardreeglite põhjal vastu Eesti invapoliitika üldkontseptsioon, mis muutis kaasava hariduse idee ametlikuks hariduspoliitikaks. 2000/2001. õa võeti üldkontseptsiooni elluviimise tagamiseks vastu tegevuskava kuni aastani 2006. 2004. aastal võeti vastu sotsiaalse kaasatuse memorandum (JIM), kus kaasava hariduse peatükis püstitati eesmärgid kaasatuse suurendamiseks koolis, et tagada kaasatus ühiskonnas. Koostati ka tegevuskava (NAP) memorandumis püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Koostati sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne aastateks 20062008 ning 2008-2010. 2007. a allkirjastas president Ilves ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. 2
Ainult omavalitsus on suuteline mõjutama keskkonda nii, et see muutuks tervisttoetavamaks ja kohalikele inimestele heaolu allikaks. Nii majandusareng, haridus, kohalike inimeste elamistingimused, toitumine kui tervisekaitse ja paljud muud valdkonnad on kohaliku omavalitsuse igapäevatöö. Omavalitsus hoolitseb tööhõive, sotsiaalteenuste, jäätmemajanduse, vabaaja veetmis võimaluste ja ka inimeste kaasatuse eest oma kodukandi arengusse. Kohalikud juhid on vastutuskohustuslikud ja seda on võimalik mõjutada valimiste kaudu. On väga oluline, et kohaliku omavalitsuse liikmetel on selge arusaam tervist mõjutavatest teguritest, kohalike inimeste kaasatuse olulisusest igapäevaotsuste tegemisse ja selle mõjust paikkonna tervise arengusse. Tervisedenduse praktikute ülesanne on kohalike omavalitsuste otsustegijate järjepidev nõustamine ja protsesside selgitamine
Tänapäeval on vasak ja parempoolsus teineteisele lähenenud ja selgelt piiri on võimatu tõmmata. 4.Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Märksõnad on solidaarsus, heolu pakkuja riik, progresseeruv tulumaks ja hüved kõigile 5.Liberaalne heaolumudel Lähtub inimeste vabadusest, võrdõiguslikkusest, minimaalriik, kõik on kaup, loob eeldused läbilöögivõimeks e mobilisuseks. Süsteem ei taga üldist heaolu. 6.Sotsiaalne tõrjutus ...ei ole ainult vaesus vaid ka sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puudumine. Põhjused on: töötus ja vaesus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud erisused. Probleemi lahendamisek pakutakse välja ideed, et tuleb tegleda ennetuse mitte tagajärgedega. 7.Majoritaarne valimissüsteem Võitja saab kõik. Ringkonnad on ühe mandaadilised. Kehtib lihthäälete enamuse põhimõte.Pluss: selgus ja lihtsus. Puudus: suurparteide eelistamine, kaotsi läinud hääled. 8.Proprtsionaalne valimissüteem Avatud nimekiri-kehtib omavalitsuste valmistel
Teise võimalusena nähakse sageli sisseräne soosimist. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Agenda 21 Luuakse rahvuslikke strateegiaid ning ka valdkonna strateegiaid. Strateegiate koostamisse kaasatakse ai ring asjast huvitatud inimesi. Kuna strateegiate elluviimine mõjutab väga paljude elu, siis on tähtis, et need kajastaksid erinevaid huve. Samas toob niisugune mudel kaasa ka oma ohud - võrdse partnerluse ja laia kaasatuse oludes võtab otsuste kõlastamine kaua aega, tekib raskusi ka konsensusele jõudmine ning ideede teostamisel. Iga strateegiaga peaks kaasnema ka tegevuskava, kus on kirjas vastavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava.
Keskendumine elanikkonnale tervise ja heaolu edendus seadusandluse, transpordikorralduse, teede ja parkide ehituse, jäätmemajanduse korralduse, maakasutuse, elamu ja linnaplaneerimise, puhkeaja korralduse, kultuurielu korralduse, turvalisuse, terviskasvatuse, sotsiaalse kapitali arenduse ning võrdsete võimaluste loomise kaudu. Keskendumine sihtgrupile haiguste ja sotsiaalsete probleemide ennetamine terviskasvatuse, sotsiaalse kaasatuse, oskuste arendamise, motivatsiooni tõstmise ja juurdepääsu kindlustamise terviseteenustele kaudu. Keskendumine tegevustele hooldus ja toetus nõustamiste, teenuste ja rehabilitatsiooni korraldamise kaudu. Kohaliku omavalitsuse edukuse eeltingimuseks sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisel tervises on tegevusplaani koostamine. Siinjuures on oluline, et haavatavad grupid
teineteise vastandid. Läbi TÜ VKA lõputööde ja Viljandis toimunud praktikate on jätkuvalt leitud kitsaskohti huvijuhtide ja lapsevanemate, huvijuhtide ja koolisiseste süsteemide koostöös, kuid üha enam on märgatav positiivne areng. Üheskoos on jõutud arusaamisele, et mõlema poole arengu jätkumiseks on parimaks mooduseks viia läbi mitteformaalseid koolitusi ja osalusprojekte. Üheks olulisimaks teemaks on tõusnud laste ja noorte kaasatuse ja osaluse suurendamine ning neile selleks õigete võimaluste tutvustamine ja loomine. Koolil kui formaalse hariduse eestvedajal saab selles olema aga jätkuvalt suur roll. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kool kui väike ühiskonna mudel, kus lapsed, noored ja täiskasvanud igapäevaselt peavad koos arenema ja töötama, on üheks põhiliseks kohaks, kus saab ennetada ja lahendada paljusid ka väljaspool kooli esilekerkivaid küsimusi ja probleeme
koht) Eestlaste jaoks, kes hindavad oma riigi IT-arengud teadupoolest väga kõrgelt, võib meie 21. koht edetabelis (11.-s Euroopa ning 8.-s Euroopa Liidu riikide seas) tunduda kerge pettumusena. (Network Readiness Index) Valdkonnaks, kus Eesti end häbenemata võib nimetada maailma parimate hulka kuuluvaks, on IKT ühiskondlik mõju, mille raames hinnatakse IKT-lahenduste abil saavutatud tulemusi tervise, elukeskkonna, hariduse ja kodanike ühiskondliku kaasatuse alal. See kategooria mõõdab riigivalitsemise IKT-aspekti tõhusust, e- teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning kodanike e- kaasamist. Nimetatud aspektidelt on Eesti maailmas Singapuri, Lõuna-Korea ja Hollandi järel 4.-ndal kohal. Investeeringud
puudub;15) sisaldada sõnu «keskkonnasõbralik» ja «ökoloogiliselt ohutu» ning muid sama tähendusega sõnu või väljendeid, kui puudub sellekohane tõendusmaterjal; ÄRIEETILINE DILEMMA Küsimused eetilise dilemma lahenduse kohta: INFORMATSIOONI TEST: kas me oleme kogunud piisavalt teavet otsuse tegemiseks ja elluviimiseks? KAASATUSE TEST: kas kõik asjaosalised on otsustusprotsessi kaasatud? TAGAJÄRGEDE TEST: kas püüame ennetada võimalikke tagajärgi? ÕIGLUSE TEST: kas tunneme, et tehtud otsus on õiglane, kui paneme end nende rolli, keda see puudutab? KESTVATE VÄÄRTUSTE TEST: kas otsus on kooskõlas pikaajaliste väärtushinnangutega? UNIVERSAALSUSE TEST: kas oleme nõus, et meie otsusest saaks norm, mida võiks ka meie enda suhtes rakendada?
riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja.ee/vmgym/sisu/70_889_425_Vaike- Maarja_Gumnaasiumi_ja_Oppekeskuse_arengukava.pdf) „Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli arengukava aastateks 2014-2018“ - Olen Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õpilane. (http://www.lvrkk.ee/wp2105/wp-content/uploads/2015/05/arengukava.pdf) „Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava aastateks 2016 – 2023“ – Eesti Vabariigi kodanikuna on hea ja turvaline elada hästi toimivas riigis. (https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/sotsiaalse_turvalisuse_arengukava_koostamise_ettepanek.pdf) „Riigikaitse arengukava 2013-2022“ – Hea on elada tugevalt turvalises riigis. (http://www.kaitseministeerium.ee/riigikaitse2022/riigikaitse-arengukava/index.html)
teadusprojektid. Oluline on eripära, omanäolisus. · Kuidas tutvustaksid Sina teistes riikides Eestit? III Digitaliseerumine e. IKT levik. See on valdkond, mis mõjutab arengut üha enam. See, kes valdab infot, on edukas. Riigid, kus telefon, arvuti, internet on inimestele kättesaamatud, jäävad paratamatult arengus maha. Digitaalne lõhe on kujunemas uueks sotsiaalseks lõheks. Nn. infovaesed on vaesemad ka sissetulekute, oskuste, suhtlusvõimaluste ja ühiskonnaellu kaasatuse poolest. Eesti kuulub selles valdkonnas maailma edukamate riikide hulka. IT areng võimaldab tõsta üldist haridustaset, maj. konkurentsivõimet, valitsemise efektiivsust, tagab ettevõtlikkuse, tõstab riskivalmidust, uute ideede teket. Samas toob see kaasa uut tüüpi kuritegevuse ning tõstatab probleeme inimõiguste valdkonnas. I 1970.-80.aastatel seostati globaliseerumist eelkõige majandusega ning Lääne tsivilisatsiooniga
tulemusena võimaluse konkureerida töökohtadele, mis töötu eriala ja töökogemust arvestades talle sobivad. See omakorda toetab puudega inimestele võrdsete võimaluste loomist ning nende sotsiaalset kaasatust laiemas tähenduses. 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud Tööturult tõrjutud isikute ja riskigruppide vastase diskrimineerimise vastu võitlemine ja nende tööturule tagasi toomine on väga oluline nii täistööhõive kui tugevama sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks. Lähtudes arusaamast, et vaesuse vältimise ja sotsiaalse kaasatuse tagab kõige paremini töötamine, on Eesti valitsuse eesmärk luua kõigile inimestele võrdsed võimalused tööturul osalemiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele gruppidele, kelle tööturul osalemine on mingil põhjusel raskendatud. Vastavalt Eesti vabariigi ,,Tööturuteenuse seadusele" on riskigrupid Eesti tööturul 15-24-aastased
kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega.Selles referaadis püüame vaadelda töötust ja tööhõivet kui probleeme,mis on kerkinud arutusele nii meil,siin kui ka Euroopa Liidus.Puutume kokku ka sotsiaalse tõrjutuse kui ka sotsiaalse kaasatuse mõistetega ja vaatleme neidki kui mõisteid,mida need tähendavad Eestile. 1.2.MAJANDUSKRIISI MÕJU EESTILE 2008 aasta algas meile üsnagi paljulubavalt.Oli palju lubadusi,ettevõtted avasid oma harukontoreid,loodi uusi töökohti.Kuid oli kuulda ka nurinat,seda eriti välismaailmast.Hinnad hakkasid vähehaaval tõusma,kuna räägiti ühisest rahast,mis võiks olla käibel igal pool,mitte ainult mõningates riikides. Euroopa Liidu ühisraha
* komiteede ja nõukodade loomine (et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd) * regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis. Loodi Regioonide Komitee, mis on oluline koht kogemuse omandamiseks, aga ka piirkondlike huvide kooskõlastamiseks ja läbisurumiseks Brüsselis. * EN ja EL peavad oluliseks ka kohaliku demokraatia edendamist * Euroopa omavalitsuste harta sätestab kohaliku elanikkonna kohustusliku kaasatuse neid puudutavate otsuste väljatöötamisse (vähendab kohaliku elu liigset reglementeerimist keskvalitsuse poolt) * EL'i lähimuspõhimõte nõuab, et poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult läheda, st kohalikul tasandil.
kvantiteeti kui kvaliteeti. 2. Ego (mina) vajaduste rahuldamiseks Kas ma olen tark või loll, ilus või inetu, osav või kobakäpp? Peeglisse vaadates neile küsimustele vastuseid ei saa. Ainult suheldes saame iseennast tundma õppida, leida oma identiteeditunde. 3. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks Suhtlemine lubab meil rahuldada vähemalt järgmisi olulisi sotsiaalseid vajadusi: · lõbu järele · (kellessegi) kiindumuse järele · (millessegi) kaasatuse järele · (kohustuste eest) põgenemise järele · lõdvestuse järele · (teiste üle) kontrolli omamise järele Sotsiaalsed vajadused on muutuvad ning sõltuvad eelkõige vanusest ja kultuurilisest taustast (sh haridusest) 4. Praktiliste vajaduste rahuldamiseks Enamust igapäevaseid vajadusi on võimatu rahuldada ilma teistega suhtlemata. Suutmatus oma vajadusi selgelt ja tõhusalt teistele väljendada on meile igasuguste eesmärkide saavutamisel takistuseks.
Nende poliitiliseks baasiks on demokraatial ja võimude lahususel rajanev õigusriik, kus seadused kehtivad võrdselt kõikide inimeste suhtes. EKRE tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: • Eestluse elujõud, mis rajaneb keele, kultuuri, hariduse, perekonna, traditsioonide ja rahvusliku majanduse toetamisel. • Võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud, aus ja demokraatlik riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostuse ja poliitilise kaasatuse võimaluse. • Sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud areng ja heaolu, mille tagab õiglane ja tugev riik, rakendades hoolivat ja teadmispõhist poliitikat ning arendades elukeskkonda loodust säästvalt. Erakonna majanduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE majanduspoliitika eesmärk on tõsta läbi sihipärase tegevuse Eesti inimeste heaolu ja elatustaset. Terve ja tugev majandus tugineb kolmele
aktselereerimise meetodeid: a) varasem kooliminek b) klassikursustest ülehüppamine c) ainekava ,,kokkupakkimine" d) integreeritud õppekava e) individuaalõpe f) kõrgema taseme kursuste kuulamine g) väljatõstmine h) mitteformaalhariduslikud programmid · Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde. · Renzulli jagab õppetöö rikastamise mitmeks tasemeks: I. tasemel tutvustatakse uudseid valdkondi II. tasemel toimub õpe huvigruppides III. tasemel individualiseeritud õpe · Andekatele lastele antavad ülesanded peaksid hõlmama mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes üldistuste ja abstraktsioonide rakendamist uudsetes situatsioonides, analüüsi, sünteesi ja hindamist.
Sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid (tervishoiuprogrammid). Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa maades on rahvusriigi areng olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 6. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada Euroopa Liidu kontekstis käsitletakse sotsiaalset sidusust kui mõistet, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1. ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2. sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine.
Põhjendage oma vastust. Vaesus kui sotsiaalne probleem mõjutab ühiskonda tervikuna. Vaeste osatähtsus ühiskonnas on üks olulisemaid sotsiaalse sidususe ja tõrjutuse näitajaid, samuti iseloomustab see ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Ühiskonnale mõjub vaesus ühendavat ja edasiviivat jõudu pärssivana, sest see vähendab jätkusuutlikkust, tekitab palju sotsiaalseid riske (nt sõltuvusainete tarvitamine noorte seas), toob kaasa väiksema sotsiaalse sidususe ja kaasatuse, mõnel juhul isegi ühiskonnaliikmete heitumuse ning isolatsiooni (nt töötusega on võimalik pikema aja jooksul kohaneda). 34.Milline riik on avatud majandusega riik? Avatud majandussüsteem on majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega 35.Milline riik on suletud majandusega riik? Suletud majandus on majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted36.Nimetage välismajanduspoliitilised vahendid.
SOTSIAALNE TÕRJUTUS seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuuri elus. SOTSIAALSE TÕRJUTUSE PÕHJUSED: - töötus - erivajadus või kuulumine vähemusrühma. (See võimendab ka majanduslikku tõrjutust) - piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. (Kaugetel äärealadel, kus asutus on hõre ja ettevõtlus nõrk, on ka inimeste sissetulekud ning läbikäimisvõimalused viletsamad). MEETODID, MIDA KOV/RIIK SAAKS KASUTADA SOTSIAALSE KAASATUSE SUURENDAMISEKS? - tööstuse vähendamiseks uute programmide loomine, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada ka tööotsijate konkurentsivõimet. Näiteks korraldada ümberõpet ning täiendkoolitust. Mõjutada tööandjaid, et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste (noored, väikelaste emad, puuetega inimesed) töölevõtmisest.
docstxt/15276250744299.txt
teadvustamine ja eriavajaduste kohta info levimine või hobusega ratsutamise võimalus. Kasutatud kirjandus: Ants Reinmaa, seminaridest ja loengutest saadud info. Ülo Tikk, Erikool kas oleviku peegel või tuleviku häll? http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/09.05.03/elu/2.shtml (26.03.2012 16.12) http://www.hsik.edu.ee/ajalugu.html (26.03.2012 15.49) http://et.wikipedia.org/wiki/Erikool (26.03.2012 15.28) Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne 2008-2010 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet? docId=2543&langId=et (11.03.2012 18.43) Mari Tikerpuu, Erivajadusega kutseõppur ja individuaalne õppekava http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/16_05_2007_REKK_mari_hev.ppt (11.03.2012 20.34) Tiina Kivirand, Kaasav haridus õppekorralduses http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaasav %20haridus%20oppekorralduses.ppt (11.03.2012 20.49)
Neid kahte dilemmat on üritanud seletada ratsionaalse valiku teooria - näiteks teoreetik Mancur Olson ütleb, et valitsused, erakonnad ja kodanikuliikumised peaksid pakkuma inimestele sihistatud ajendeid ehk materiaalseid hüvesid, tunnustusi, rõõmu ühisest tegevusest, mis motiveeriksid neid osalema. Poliitiline osalus ei saa olla kõigi jaoks ühesuguse tähendusega. OSALEMIST MÕJUTAVAD SOTSIAALDEMOGRAAFILISED TEGURID Poliitikasse kaasatuse järgi võib inimesed jagada kolme rühma: 20-30% jäävad kõrvale ehk ükskõikseks; 50-60% osaleb aeg-ajalt mitmesugustes aktsioonides eelistades justnimelt pealtvaataja rolli; Ülejäänud ehk umbes kümnendik moodustavad tõsiselt aktiivsed inimesed. Inimeste poliitilist aktiivsust mõjutab terve hulk tegureid: 2. sotsiaalmajanduslik staatus, 3. sugu, 4. vanus, 5. rahvuslik ja rassiline kuuluvus. SOTSIAALMAJANDUSLIK STAATUS. 1972
hm.ee/index.php?049578 (11.03.2012 19.36) Erivajadusega õpilase õpetamine http://www.virol.ee/maakond/haridus/eriharidus (11.03.2012 20.02) http://www.hm.ee/index.php?046497 (11.03.2012 18.15) Õpetajate Leht, Tuleb lähtuda võrdsete võimaluste põhimõttest http://www.opleht.ee/? archive_mode=article&articleid=779 (11.03.2012 19.49) Hariduse omandamine http://www.onk.ee/uus/eripedagoogid/erivajaduslik-laps/puudega- lapsed/165-hariduse-omandamine (11.03.2012 20.10) Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne 2008-2010 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet? docId=2543&langId=et (11.03.2012 18.43) Mari Tikerpuu, Erivajadusega kutseõppur ja individuaalne õppekava http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/16_05_2007_REKK_mari_hev.ppt (11.03.2012 20.34) Tiina Kivirand, Kaasav haridus õppekorralduses http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaasav %20haridus%20oppekorralduses.ppt (11.03.2012 20.49)
kindlustamine kõigis valdkondades. Riik pakub sotsiaalturva vaid vaestele ning pensionieas inimestele. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Paraku kipub individuaalse heaolu eelistamine poliitikas varjutamata üldist rahva heaolu tagamist. Tänapäeval pole vaseus ainuke sotsiaalse tõrjutuse näitaja. Üha enam rõhutakse ka sotsiaalsete sidemete ja sotsiaalse kaasatuse tähtust. Internet aitab kaasa piirkondliku tõrjutuse vähenemisele, riiklikud toetusprogrammid äärealade arendamiseks. Peamine tõrjutuse põhjustaja on töötus. Tõrjutust võib põhjustada ka erivajadus või kuulumine vähemusrühma. Tõrjutuse põhjuseks võivad ka olla piirdkondlikud tulu- või infrastruktuuri erinevused. Sotsiaalne kodakndsus väidab, et õigus sotsiaaltuvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule
- Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) 2009 Robert Heath – Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus Mis on reklaam? ...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. ...on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. ..
- Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. 20.saj I pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotluslikku etappi: 1. Kognitiivne (mõtlemist esilekutsuv) 2. Afektiivne (emotsiooni esilekutsuv) 3. Konatiivne (reaktsiooni esilekutsuv) 2009 Robert Heath Emotsionaalse kaasatuse mudel: emotsioonid/tundedteadlik/tahtlik mõtleminehoiaku muutusotsus Mis on reklaam? ...on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. ...on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. ..
võrdsusesse: uusparempoolsed väidavad, et üksikisiku isiklik pingutus määrab tema elatustaseme; uusvasakpoolsed väidavad, et riigi mure on leida inimesele töö, teha kättesaadavaks tööturul nõutav haridus, kontrollida palgapoliitikat. (vt. õ. lk. 54, 55) 5. Sotsiaalne tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, 3 piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine majandusse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud; USA-s alla vaesuspiiri elab 15-18%, Skandinaavias 2-3% elanikest. Kõikjal Euroopas leiavad aset sotsiaalpoliitikareformid, mis
Tajuline püsivus - taju omadus luua objektist stabiilne `'pilt'', isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu 22. Proovi defineerida mõiste ,,tähelepanu"? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike. *Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Alt-üles tähelepanu liik - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, stiimulite automaatne detekteerimine Ülalt-alla tähelepanu liik - tahtlik, aktiivne, endogeenne, inimese enda suunatud väliste stiimulite detekteerimine. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja.
konseptsioon. Kasutamise kuupäev: 10. Märts 2016. a., allikas https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/hooldus- _ja_oendusabi_teenuste_osutamine_integreeritult_kontseptsioon.pdf Sotsiaalhoolekande seadus. (30. Detsember 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 25. Veebruar 2016. a., allikas Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005 Sotsiaalministeerium. (2015). Sotsiaalse turavlisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023. Kasutamise kuupäev: 9. Märts 2016. a., allikas http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalse_turvalisuse_kaasatuse_ja_vordsete_voimaluste_ar engukava_2016_2023/heaolu_arengukava_hetkeolukorra_ulevaade_2015.pdf Turu-uuringute AS. (2012). Eakad 2012. Kasutamise kuupäev: 8. Märts 2016. a., allikas Erinevus rikastab: http://www.erinevusrikastab.ee/files/eakad/survey_elderly.pdf
inimesi, pannes ühiskonnale ja majandusele tervikuna õlule pikaajalise maksukoorma, nagu tegelemine terviseprobleemidega ning töövõime kaotusega. Tegelikus elus saavad vaesus ja selle mõjud edasisteks takistusteks, mis raskendavad töö säilitamist või selle leidmist. Rahuldaval miinimumsissetulekul on aga positiivsed mõjud – see tagab kindlustunde, mis võimaldab inimestel neid takistusi ületada. Valitsused peavad seetõttu tagama miinimumsissetulekud ning kasutama sotsiaalse kaasatuse tagamiseks kõikvõimalikke vahendeid. 4.Mis on ühiskondlikud kaubad? valik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5 SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide
Sotsiaalselt õiglane metsandus aitab kohalikel elanikel ja ka ühiskonnal tervikuna osa saada selle pikaajalistest hüvedest ning innustab kohalikke elanikke säilitama metsaressurssi ja planeerima selle majandamist. Majanduslikult elujõuline metsamajandamine on piisavalt tasuv ilma kasu lõikamata metsa pikaajalise ressursi, ökosüsteemide või metsaga seotud kogukondade arvelt. FSC organisatsioon FSC organisatsioon on üles ehitatud demokraatia, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtteid järgides. Seetõttu on FSC liikmed jaotatud kolme võrdse hääleõigusega koja vahel: keskkonna, sotsiaal- ja majanduskoda.Selline jaotus on loodud tagamaks huvigruppide tasakaal otsustusprotsessides. FSC liikmeskonda kuuluvad nii ettevõtted, organisatsioonid kui ka üksikisikud üle kogu maailma. Keskkonnakotta kuuluvad näiteks ülemaailmsed keskkonna- ja looduskaitseorganisatsioonid nagu WWF, Greenpeace, Friends of the Earth, lisaks neile ka veel
Iga andekas alasooritaja on erinev. Lapsevanemate ja pedagoogide ülesandeks on kriitiliselt analüüsida oma kasvatus- ja õpetamisstiili. Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed Andekate laste arendamiseks ja nende motiveerimiseks on vaja leida sobivaid viise. Aktselereerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus. Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde. Andekatele lastele antavad ülesanded peaksid hõlmama mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes üldistuste ja abstraktsioonide rakendamist uudsetes situatsioonides, analüüsi, sünteesi ja hindamist. Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine peab olema selgelt eesmärgistatud ning tuginema lapse võimete ja isiksuse arvestamisele – vaid nii saame parimal viisil kaasa aidata andekate laste arengule. Võistlused andeka lapse elus
pikaajalise maksukoorma, nagu tegelemin terviseprobleemidega ning töövõime kaotusega. Tegelikus elus saavad vaesus ja selle mõjud edasisteks takistusteks, mis raskendavad töö säilitamist või selle leidmist. Rahuldaval miinimumsissetulekul on aga positiivsed mõjud – see tagab kindlustunde, mis võimaldab inimestel neid takistusi ületada. Valitsused peavad seetõttu tagama miinimumsissetulekud ning kasutama sotsiaalse kaasatuse tagamiseks kõikvõimalikke vahendeid. 4. Mis on ühiskondlikud kaubad? Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. a
maapiirkonnas, kuna vaimsete probleemide peitmine on raskendatud. Parr räägib, et maakohtade läbipaistvuse tõttu on seal väga raske elada privaatset eraelu. Selgus, et kohad, kus tekib tõrjumine ja, mis tekitavad tunde kontrolli puudumisest, võivad samamoodi olla ka tolerantsed. Ehk Parri intervjueeritavad rääkisid ka oma sõprade ja naabrite hoolivast küljest. Seega sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles need inimesed elavad, saab omada nii kaasatuse kui ka tõrjutuse protsesse. See tähendab, et ei ole ühte kindlat tava, mida saab kaardistada, selle asemel on mitu ja kattuvat praktikat, mis mõjutavad erinevaid inimesi erineval moel- või isegi samu inimesi erinevat moodi ja erineval ajal. Seega me peame rääkima mitmest ruumist, mille kaudu kogetakse kontrolli ja vabadus. 7 2.1 Asukoha vabadused
Euroopa 2020 on ELi majanduskasvu strateegia eelolevaks kümnendiks. Meie eesmärk on muta EL muutuvas maailmas arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduseks. Nimetatud kolm üksteist täiendavat prioriteeti peaksid aitama ELil ja liikmesriikidel saavutada suure tööhõive, tootlikuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse. EL on seadnud viis ambitsioonikat eesmärki seoses tööhõive, innovatsiooni, hariduse, sotsiaalse kaasatuse ja kliima/energeetikaga. Need tuleb täita 2020. aastaks. Iga liikmesriik on igas nimetatud valdkonnas vastu võtnud oma riiklikud eesmärgid. Strateegiat toetavad konkreetsed ELi ja liikmesriikide tasandil võetavad meetmed: tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus ühendada Euroopa maailmajagu tagada inimestele turvaline elu soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut
...................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.................................................................5 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid.........................................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused................................................................6 6.Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada....................................................................................................................................7 7.Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi...........................................................................8 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid.....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid......................................
Kui nad räägivad oma organisatsioonist, siis nad ütlevad „meie“, mitte „nemad“. Osalus aitab töötajatel saada headeks organisatsiooniliikmeteks. Kui inimesed tunnevad vastutust oma rühma töö eest, leiavad nad võimaluse teha seda, mida nad tahavad. Näiteks rühm võib hakata tööle meeskonnana, mis on tähtis edukaks tööks. Osalusprotsess Osalusprogrammid tekitavad paljudel juhtudel töötajate vaimse ja emotsionaalse kaasatuse, mille tulemuseks on soovitud väljundid nii töötajatele kui organisatsioonile. Osalevad töötajad on üldiselt rohkem rahul oma töö ja juhiga, stressi on vähem ja eneseusk tõuseb. Osaluse eeldused Osaluse edu on otseselt seotud selle eeldustega. Osalus toimib mõnedes oludes paremini kui teistes ja mõnes ei toimi üldse. Peamised eeldused on: Töötajatel peab olema osaluseks piisavalt aega. Potentsiaalne kasu osalusest peab olema suurem kui sellega seotud kulud.
sõpradele. Päevakeskused on kohalike omavalitsuste või mittetulundusühingute poolt loodud keskused, kus pakutakse võimalust soodustingimustel avalikke teenuseid kasutada ja vaba aega veeta. Päevakeskuste tegevuse eesmärgiks on täiskasvanute puhul toetada aktiivset suhtlemist, ennetada toimetulekuprobleeme või toetada igapäevast toimetulekut. Vaba aja veetmise võimalused on huviringide, ürituste jm suhtlemisvõimaluste loomine erinevatele eagruppidele sotsiaalse kaasatuse eesmärgil. Viimane tähendab, et päevakeskuse tegevuste eesmärgiks on klientide kaasamine ühiskonnaellu vastavalt nende võimetele, vajadustele ja soovidele ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse säilitamine. Vaba aja veetmise ja suhtlusvõimaluste pakkumise vormideks on näiteks üritused, tugigrupid, huvitegevus, teatud sihtgruppidele mõeldud kohvikud ja raamatukogud jm. Eakate treening on mõeldud prouadele ja härradele aktiivse elustiili säilitamiseks ning oma
Mudeli põhjal võib järeldada teatavaid üldpõhimõtteid, näiteks: liikuvuse õppeprotsessid ei hõlma ainult välismaal veedetud aega, vaid ka etappe enne ja pärast; sihtrühma vajadustele vastav pedagoogiline tugi peab olema kättesaadav protsessi kõigis etappides; keelekümbluse tagamiseks on vaja kogemuse teatavat intensiivsust ja kestust. Selle raamatu üks eesmärke on vaadata õpirände kogemusi kui vahendeid noorte sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks. Asi ei ole “täiusliku - utoopilise - ning alati objektiivse ja subjektiivse kaasamise” poole püüdlemises, vaid sotsiaalse tõrjutuse võimaliku doominoefekti tunnustamises (seega ennetamine ja sekkumine konkreetsetes piirkondades). Sotsiaalse kaasatuse mis tahes konkreetse määratluse kohaselt võib sama inimese oma elu teatud hetkedel olla “sotsiaalselt hõlmatud” ja teisel hetkel “sotsiaalselt tõrjutud”.
Sotsiaalselt tõrjutud ühiskonnakihte peetakse ühiskonna stabiilsust negatiivselt mõjutavateks. Just sellelt pinnalt kerkisid algsed sotsiaalabiprogrammid, samuti ka algsed sotsiaalteenuste programmid (tervishoiuprogrammid). Mure rahvuse tugevuse ja arengu pärast. Enamikus Euroopa maades on rahvusriigi areng olnud tihedalt seotud sotsiaalpoliitika arenguga. Sotsiaalpoliitika on olnud teatud mehhanismiks rahvusliku ühtsuse saavutamisel. 8. Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all Sotisaalne sidusus- ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sotisaalne kaasatus- inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele. (võimalus tööd teha, omandada haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi) Sotsiaalne kaasatus tähendab seda, et sa tunned end osana kogukonnast, mida seovad ühine identiteet ning jagatud väärtused
poliitikale (maksudest saamata jäänud tulu, riikidevahelised suhted ja välispoliitika, korruptsioon, seadusandlus) ning kuritegevusele (sh terrorismi rahastamine, massihävitusrelvade levik jmt). Maailmas toimuva globaliseerumise ning elektrooniliste seadmete arengu tõttu on rahapesu võimeline saavutama mastaapsemaid mõõtmeid. Mida rohkem arenevad tehnilised vahendid, seda rohkem arenevad rahapesu skeemid. Erinevate osapoolte kaasatuse või keerukate skeemide tõttu on küllaltki raske hinnata rahapesu mõju ulatust ja majanduslikku kahju ning selle avastamine raske. Uurimistöö temaatikana käsitlen rahapesu kui piirideüleselt toimuvat kuritegu ning sellest kasusaaja asukohamaaks ei pruugi olla rahapesu toimumise riik. Samuti tugineb rahapesu tõkestamine tugevalt rahvusvahelistele standarditele ja korraldustele ning ka kontrollile. Töö
väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. 15. Millal/miks taju eksib? TÄHELEPANU 16. Defineeri „tähelepanu“ mõiste. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millel on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral 17. Kuidas erinevad tahtlik (ülalt alla) ja tahtmatu (alt üles) tähelepanu? Tahtlik (ülalt alla) - suunad tahtlikult millegi peale Tahtmatu (alt üles) - aktiveerib ootamatu stiimul 18. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest; mis on selle põhjuseks? Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanuressursid on piiratud: selle seletuse on R.Desimone ja J
Olla viisakas, sõbralik ja aus. Allikad, kes pole harjunud intervjuudega, vastavad tüüpilisele ajakirjanikule. Öelda, et ajakirjanik vaba tema abi. Reporter peab ego maha suruma. Olema avatud uutele ideedele, teada allika arvamusi. Anda allikale aega, et mõtteid koguda. Vältida vaidlemist ja targutamist. Mitte eeldada või oletada, vaid küsida küsimusi. Vaatlemine Kirjutada lisaks kuuldule ka seda, mida nähakse. Detailid annavad loole värvi, selgema pildi lugejale, kaasatuse. Vaatlused on tähtsad olemuslugudes. Vaatluse teha intervjuu ajal, hiljem võimatu meenutada. Pikema loo puhul palju vaatlusmärkmeid. Suurendada detailidega uudise inimkesksust ja mõjukust, panna lugeja tundma, et ta oli koha peal. Märkmete tegemine Kirjutada kiiresti. Kasutada sõnade lühendamise viisi. Kasutatakse ka diktofoni. Diktofoni kasutamine. Kirjutada ülesse võtmemomente, aga detailid jm jääb lindile. Diktofoni
[2] Kui siiani on eurotoetuse abil korda tehtud suur osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud - siis uuel perioodil on keskmes tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Eesti suunab eurotoetust hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna ja energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Jaguneb 12 prioriteediks: 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus 5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 6. Energiatõhusus 7. Veekaitse 8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 9. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng 10. Jätkusuutlik transport 11. IKT teenuste taristu 12. Haldusvõimekus 6
nende välist pilti, nähtumust, muljet. Alluvad perifeerse mõjustamise spetsiifikale. Alluvad nn Soft-Sell tehnikatele. Low self-monitors – inimesed, kes on rohkem dogmaatilised, pragmaatilised. Teavad/arvavad teadvat, mida nad tahavad. Alluvad rohkem tsentraalsele mõjustamisele. Ja Hard-Sell tehnikatele. St. – arvestamist väärt on ka inimese/sihtrühma isiksusomadused. 2009 Robert Heath - Emotsionaalse kaasatuse mudel: Emotional Engagement Model, Low Involvement Model, Low Attention Processing Model Emotsioonid/tunded - teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking)--- --hoiaku muutus - otsus Ja siit edasi on muutumas üha aktuaalsemaks ka alalävise mõjustamise mudelid ... MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet
- Näited pigem kõrgema heaolutasemega linnades ja parasvöötme kliimas - Kriitika “hedonisticsustainability”,“green gentrification” – vähe tähelepanu sotsiaalsel jätkusuutlikkusel Jätkusuutlikkus ja selle dimensioonid – Erinevad arusaamad jätkusuutlikkuse dimensioonide omavahelisest suhtest (majandus/keskkond/sotsiaalne heaolu): - „Triple Bottom Line“(Elkington, 1994, 1997) – majandusliku kasvu soodustamine, tagades sotsiaalse kaasatuse ja keskkonnamõjude minimiseerimise - „Three Pillars“ – majanduse, sotsiaalse heaolu ja keskkonna integreeritus - „Matrjoška“ mudel (O’Riordan et al 2001) – keskmes majanduslik kapital kui arengumootor, piiritletud keskkondlike ja sotsiaalsete kaalutluste poolt Linna sotsiaalne jätkusuutlikkus - Linna sotsiaalne jätkusuutlikkus Mida tähendab? - Keskkonnale-orienteeritud lähenemine: keskendub sotsiaalsete tingimuste
ühiskondliku sidususe saavutamine erinevate rahvuslike ja kultuuriliste kogukondade vahel ning Eesti kodanikke ühendava riigiidentiteedi tugevnemine (RIP 2008-2013, lk 114). Õigusliku ja poliitilise integratsiooni probleemiks on mitte-eestlastest kodanike tõrjutuse tunne, seda eelkõige poliitilises sfääris, mis avaldub ka nende väheses esindatuses riigi juhtimises, ning teisalt poliitilise eliidi kohati väljendatud ebakindlus muust rahvusest inimeste poliitilise kaasatuse kasulikkuse osas (RIP 2008-2013, lk 114). See tähendab seda, et mitte-eestlased, eelkõige vene vähemus ei ole huvitatud poliitilisest elust ja tunnevad ennast välja jäetuna. Seda võib tuua üheks põhjuseks, miks on venelaste osakaal valimistel võrdlemisi madal nad lihtsalt ei näe põhjust valima minna, kui poliitika on neist võõrandunud ja ei puuduta otseselt ega isiklikult neid.
emotsionaalset sidet) Eemalelava isa tegelikku mõju lapsele (isa geograafiline mobiilsus, uue pere loomine või kooselu alustamine uue partneriga, võimetus luua eemalelava lapse emaga normaalseid koostöösuhteid, kontaktide vähesus lapsega, ebapiisavad rahalised vahendid ning olukord, kus isa ei ole veel suhte purunemisest üle saanud, võivad viia eemalelava isa vähese kaasatuse ja mõjuni lapse elus) EEMALELAVA ISA KOHUSTUSTE TÄITMINE LAPSE SUHTES Eemalelavate isade vanemaõiguste järgimine ja kohustuste täitmine on mujal maailmas saamas üha sagedasemaks uurimistemaatikaks. Meil on seda temaatikat käsitletud äärmiselt vähe. Kui eemalelavaid isasid süüdistatakse lapsi üksikasvatavate emade poolt peamiselt alimendikohustustest kõrvalehoidmisel ebaausate võtete kasutamises, siis üksikemasid
lähedal asuvatest objektidest silma võrkkestale langevad kujutised kiiremini kui kaugel olevate objektide kujutised. TÄHELEPANU 22. Proovi defineerida mõiste „tähelepanu“? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Tähelepanu liigid: (kontrollitavuse järgi) Alt-üles - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, (väliste) stiimulite automaatne detekteerimine. Haaravad tähelepanu ootamatult ilmuvad ja uudsed objektid äratavad tähelepanu. (imelikud asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid, veri jne)
et tekiks nö regionaalne juhtorgan, mille eesmärk on maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamine omavalitsuste koostöö kaudu ning harupoliitikate sidustamine regionaalsel tasandil. Seni on antud liit kandnud pigem teisejärgulist ja väiksema otsustusvõimega rolli maavalitsuse kõrval. Maakondliku omavalitsusliidu uus eesmärk oleks juhtida maakonda kui KOV koostööpiirkonda. Omavalitsusliidus oleks igal KOV-l üks esindaja, mis tagab kõikide KOV kaasatuse ja võrdsuse regiooni tasemel, hetkel on esindajate hulk tasakaalustamata. See annaks kohalikele omavalitsustele võimaluse kaasa rääkida ja samas ka vastutuse täita erinevaid kohustusi, need kokku tagavad maakonna ja maakonna sisese arengu. Samuti kujuneb sellise omavalitsusliidu abil välja stabiilsem ja õiglasem riigipoolne rahastamine regioonide mõttes. Seda peamiselt Euroopa Liidu struktuurfondide toel, kuna liit hakkab kandma EL mõistes pädevamat rolli.
annaabi.ee 
