MIS ON POLIITILINE OSALUS? (0)

MIS ON POLIITILINE OSALUS?
Kuna antud teema on politoloogias enim uuritud, siis tuleb meil tegemist ka paljude mõistetega.
Poliitiline osalus - klassikaline termin, mis tähistab aktiivset tegevust, mille eesmägiks on mõju avaldamine sellele, kes valitseb ja kuidas valitseda .
Poliitiline kaasatus - laiem ja mitmetähenduslikum mõiste, kuhu alla koondub nii aktiivne tegutsemine kui ka poliitika passiivne jälgimine ehk uudistega kursisolek. Kaasatus on kehtivat valitsemissüsteemi toetav.
Poliitiline käitumine - valimiskäitumiste ja selle mõjurite käsitlemine. Euroopas on see termin levinud palju vähem, kui Ameerikas.
Ükskõik millist väljendit me siit kasutame, käib jutt justnimelt neist ühiskonnaliikmetest, kellel ei ole formaalset võimupositsiooni ei seaduseandlikes ega ka täidesaatvates ühiskonna korraldustes.
Politoloogia - teadus mis uurib võimu ja valitsemise vorme, samas ka poliitilisi süsteeme.
Passiivne - mittetegev, loid, reaktsioonivõimetu.
Formaalne - vormiline ; vormist lähtuv.
Seaduseandlik - riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.
Täidesaatev - võim, mis rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat (valitsus).
KUIDAS AITAB POLIITILINE OSALUS MÕISTA ÜHISKONDA?
Enamik poliitilisi režiime näeb ette rahva osalemist ühel või teisel viisil, erinevad on näiteks osalusvormide levimus ja eesmärgid. Näiteks totalitaarne režiim sunnib peale totaalset osalust ehk kõik peavad kuuluma erakonda ja osalema valmistel.
Teiseks, kui rahva poliitiline aktiivsus tõuseb kõrgemale kui tavaliselt, võib olla tegemist ühiskonna pöördhetkega ehk näiteks totalitarism varitseb kokku ja hakatase ehitama demokraatiat. Tagajärjed - näiteks Portugali parlamendivalmistel osales aasta pärast demokraatlikku revolutsiooni 92% kodanikest, järgnenud aastatel hakkas see protsent aina langema ja 30 aastaga oli see langenud 64%-ni.
Stabiilsetes demokraatlikes ühiskondades püsib kondanikkonna poliitiline aktiivsus tervikuna ühel tasemel. Järelduseks võib öelda, et poliitilise osaluse mustrite abil saab hinnata ühiskonna ajajärku nii: stabiiline ühiskond stabiliseerib ka osaluse.
Tabel, mis näitab poliitilist osalust eri režiimides.
REŽIIMI TÜÜP MÄÄR ISELOOM OSALUSE EESMÄRK
Demokraatia Mõõdukas Vabatahtlik Mõjutada seda, kes/kuidas valitsetakse
Autoritarism Madal Manipuleeritud Toetada valitsejat, luua rahvasõbralik fassaad
Totalitarism Kõrge Rangelt kontrollitav Teooria: ühiskonna edasiviimine; Tegelikkus: jõu demo.
Totalitaarne riik- kõik eluvaldkonnad on allutatud riigi võimule.
Totalitarism - poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku , majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu.
Demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
OSALEMISE MOTIIVID
Tähtsat rolli mängivad isiklikud motiivid. On erinevaid lähenemisi, kuidas tõlgendada inimeste valmisolekut lülituda poliitilisse tegevusse. Sotsioloogia näeb selles võimalust vabaks eneseteostamiseks. Politoloogiline perspektiiv on, et osaletakse pigem väliste signaalide või surve ajel . Neid kahte dilemmat on üritanud seletada ratsionaalse valiku teooria - näiteks teoreetik Mancur Olson ütleb, et valitsused, erakonnad ja kodanikuliikumised peaksid pakkuma inimestele sihistatud ajendeid ehk materiaalseid hüvesid, tunnustusi, rõõmu ühisest tegevusest, mis motiveeriksid neid osalema. Poliitiline osalus ei saa olla kõigi jaoks ühesuguse tähendusega.
OSALEMIST MÕJUTAVAD SOTSIAALDEMOGRAAFILISED TEGURID
Poliitikasse kaasatuse järgi võib inimesed jagada kolme rühma:

• 20-30% jäävad kõrvale ehk ükskõikseks;
  
• 50-60% osaleb aeg-ajalt mitmesugustes aktsioonides eelistades justnimelt pealtvaataja rolli;
  
• Ülejäänud ehk umbes kümnendik moodustavad tõsiselt aktiivsed inimesed.
  

Inimeste poliitilist aktiivsust mõjutab terve hulk tegureid:

sotsiaalmajanduslik staatus,

sugu,

vanus,

rahvuslik ja rassiline kuuluvus.
SOTSIAALMAJANDUSLIK STAATUS. 1972. aastal ilmus Sidney Verba ja Norman Nie uurimus "Participation in America. Political Democracy and Social Equality", mis tõestas, et poliitiline aktiivsus sõltub tegutseja sotsiaalmajanduslikust staatusest . See tähendab, et kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga inimesed on tavaliselt aktiivsemad. Selle raamatu ilmumisest on möödunud aastakümneid, aga see seaduspärasus kehtib endiselt.
Eesti uurimus "Mina. Maailm. Meedia" kinnitas, et kõrgema sissetuleku ja ametirühma esindajad olid poliitiliselt aktiivsemad, samal ajal kui lihttöölised kuulusid pigem poliitikast mittehuvitatute kategooriasse. Oluline tegur on ka haridustase: alg- ja põhiharidusega inimesed jäävad tavaliselt ükskõikseks, kõrgharitud on aga aktiivsed, sest suudavad ennast poliitiliselt määratleda ja lähvad selletõttu suurema tõenäosusega valima .
SUGU. Naised said poliitilised õigused meestest hiljem. Viimaste aastate uuringud näitavad soolise lõhe vähenemist, kuid sellegipoolest on naised poliitikas meestega võrreldes vähem esindatud ja seda näiteks sellepärast, et lastekasvatamise ja palgatöö kõrvalt ei jää lihtsalt aega üle.
VANUS. Tänapäeva ühiskonnas käivad eakad usinamalt valimas, kui noored. Riiklikke sotsiaaltoetusi saavad vanurid on aga veelgi aktiivsemad. Noorte vähesem poliitikas osalemine tuleneb noorte muutlikust ja korraldamata elust, kuna nad alles omandavad elukutset ja kujundavad elustiili.
RAHVUS, RASS . USA uuringud näitasid, et valgete häälteaktiivsus on kõrgem kui afroameeriklastel ja latiinodel. Samuti erakondede toetajaskond erineb rassiti. Väidetakse, et Barack Obama saavutas valimisvõidu paljus tänu afroameeriklaste ja latiinde häältele.
OSALEMISE VORMID
Valitsemisteaduse jaoks on esiplaanil poliitika kujundamise protsess: kodanike kaasamine, huvide tasakaalustamine ning otsedemokraatia reflekteerimine mehhanismide abil.
Esindusdemokraatia osalusvormide hulka kuuluvad tegevused, mis on seotud demokraatia seadusandlike ja täidesaatvate institutsioonidega, ehk:

hääletamine valmistel;

osalemine valimiskampaanias, kohtumine saadikukandidaatidega, erakonna või kandidaadi heaks töötamine;

osalemine erakonnasisestes aruteludes ja üritustel;

kontakteerumine saadiku või ametnikuga.
Esindusdemokraatliku tähtsaimaks osalemise vormiks on valimised. Kui valijad pole valitsejate senise poliitikaga rahul, võivad nad loobuda hääletamast. Sagedamini tuleb aga ette, et hääl antakse hoopis mõne uuele erakonnale mida võib nimetada protestihääletuseks. USA -s kasutatakse ka väljendit ,, jalgadega hääletama", mis tähendab seda, et valijad kolivad piirkonnast , mille juhtimine neile ei meeldi ehk siis vahetavad näiteks osariiki.
Osaluse vormid jagunevad rahumeelseteks ja vägivaldseteks.
Rahumeelseteks osaluse vormideks on:

allkirja andmine avalikele kirjadele ja pöördumistele;

osalemine demonstratsioonidel, miitingutel või marssidel;

streikimine;

poliitika tarbijakäitumine ;

tänavakunst.
Vägivaldseteks osaluse vormideks on:

hoonete hõivamine protesti märgiks;

tänavarahutused, põletamine ; rüüstamine;

terrorism .
Reflekteerimine - peegeldama; (filosoofiliselt) mõtisklema.
Instutsioon - ühiskondil korraldus, tava või asutus.
SIDNEY VERBA JA GABRIEL ALMOND
Gabriel Almond, sündis 1911 ja suri 2002. Ta oli Ameerika Ühendriikide politoloog . Ka Sidney Verba (sündinud 1932) on Ameerika politoloog, peale selle oli ta ka raamatukoguhoidja ja selle adminstraator. Verba töö võib kokku võtta ühe sõnaga - "osalemine". See teema otsib vastuseid küsimustele mis puudutavad poliitikas osalemist erinevate gruppide poolt. Heaks küsimuseks on ka "Kelle häält arvestab valitsus?". Almond ja Verba koos aga üritasid eristada poliitilisi kultuure vastavalt nende poliitikas osalemise tüübile ja inimeste poliitikasse suhtumise järgi.
Kasutatud kirjandus: Riigiteaduse kõrgkkooliõpik, Poliitika ja valitsemise alused
http://en.wikipedia.org/wiki/Gabriel_Almond
http://en.wikipedia.org/wiki/Sidney_Verba