Riigi majanduslikud funktsioonid (0)

1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja
majanduse stabiliseerimise funktsioon?
Rahandus täidab kolme funktsiooni:
Allokatsioonifunktsioon, mille toimel jaotuvad tootmistegurid (võime nimetada ka ühiskonna käsutuses olevad ressursid ) erakaupade ja avalike hüviste tootmiseks. Nende osade omavahelise suhte otsustab riigi fiskaalpoliitika ning sellele tugineb ka avaliku sektori struktuur, tegevuse ulatus ning maht. Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda seondub turutõrgetega ning konkretiseerub iga valitsuse fiskaalpoliitikas;
Jaotusfunktsioon, st nii ettevõtete kui kodanike sissetulekute ja vara jaotamist hõlmav tegevus. Põhimõte, mis seda jaotust saadab , peab demokraatlikus ühiskonnas ühtima riigi ja kodanike enamuse arusaamadega õigest ning õiglasest jaotamisest. Riigi fiskaalpoliitika peaks sellest juhinduma, sest ebaõiglased jaotussuhted tekitavad pingeid kodanikkonnas, pärsivad töömotivatsiooni ja seaduskuulekust, mis toob kaasa tulude varjamise soovi, ning lõppkokkuvõttes pidurdavad riigi arengut;
Stabilisatsioonifunktsioon. Majandusteooria üheks tunnustatud seisukohaks on, et fiskaalpoliitiliste otsustega on võimalik mõjutada nõudlust. Madalad maksud suurendavad ostuvõimet ja seega nõudlust, uute töökohtade loomine ja nõudluse kasv toob kaasa toodangu mahu suurendamise, mis elavdab majandust ja suurendab pakkumist.
2. Mida näitab Lorenzi kõver, kuidas see on koostatud?

• Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis
  

Selgitage, kuidas konstrueeritakse Lorenz ’i kõver ja kuidas seda interpreteeritakse?

Järjestatakse elanikkond sissetulekute järgi.

Leitakse teatud proportsioonile elanikkonnast vastav proportsioon sissetulekutest

Konstrueeritakse graafik , kuhu kantakse vertikaalteljele vastav proportsioon elanikkonnast ja horisontaalteljele proportsioon sissetulekutest. Joonisel 45 joon koordinaatide alguspunktist näitab täielikult võrdset sisstulekute jaotust.

Mida lähemal on konstrueeritud Lorenzi kõver 45 joonele, seda võrdsem on sissetulekuta jaotus ühiskonnas.

Oletame, et majanduses on viis inimest. Nende sissetulekud on vastavalt 40, 5, 15, 25, ja 15 tuhat krooni. Joonistage selle ühiskonna Lorenz’i kõver.
Sissetulekud 5 15 15 25 40
Sissetulekute kumulatiivne % 5 20 35 60 100
Elanikkonna kumulatiivne % 20 40 60 80 100
Sissetulekute kumulatiivne %
100
80
60
40
20
20 40 60 80 100
elanikkonna kumulatiivne %
3. Mis on turuhäire ?
Turuhäired põhjustavad vaesust, mis
omakorda kahjustab inimesi ning nende lapsi ja teisi neist sõltuvaid inimesi, pannes
ühiskonnale ja majandusele tervikuna õlule pikaajalise maksukoorma, nagu tegelemine
terviseprobleemidega ning töövõime kaotusega.
Tegelikus elus saavad vaesus ja selle mõjud edasisteks takistusteks , mis raskendavad töö
säilitamist või selle leidmist. Rahuldaval miinimumsissetulekul on aga positiivsed mõjud
– see tagab kindlustunde, mis võimaldab inimestel neid takistusi ületada. Valitsused
peavad seetõttu tagama miinimumsissetulekud ning kasutama sotsiaalse kaasatuse
tagamiseks kõikvõimalikke vahendeid.
4.Mis on ühiskondlikud kaubad?
valik hüvis  ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu.
Avalikule kaubale vastandub  erakaup .

SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad
SKP olemus
Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade,
valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse
“tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks
kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus ), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu
mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on
kõige olulisem majandust iseloomustav näitaja ning samal ajal XX sajandi üks
suuremaid leiutisi. Ilma SKP näitajateta oleks majandusanalüütikutel suur hulk
statistikat, mille analüüsimine oleks väga keeruline. SKP mõõdab mingi
ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste
väärtust rahas. Näiteks kui mingis riigis on toodetud 10 ühikut ühte kaupa ja selle
turuhind on 5 krooni, siis SKP väärtus on 50 krooni. Miks arvutatakse SKP rahas (50
kr) ja mitte näiteks kogustes (10 saiapätsi)? Esiteks võimaldab see kokku liita
erinevaid tooteid (ei saa ju liita kokku kolm saiapätsi ja kümme raamatut). Teiseks,
tuletades meelde tarbija valiku teooriat, siis kauba hind väljendab seda, kui palju
viimase ühiku eest tarbija kasulikkust saab. Seega hind väljendab täiendavat rahulolu,
mida tarbija mingi kauba tarbimisest saab ning ka SKP väärtus peaks seda rahulolu
teatud määral peegeldama.
Makroökonoomika tähtsaim näitaja on rahvamajanduse kogutoodang. Rahvamajanduse kogutoodang (RKT) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo.
Kõrvuti rahvamajanduse kogutoodanguga on majanduse seisundi näitajaks sisemajanduse kogutoodang.
6.Kulude ja tulude ringkäik : kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja
vastupidi?
Tulude ja kulude ringkäik –
majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende
müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda
uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne.
Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult
kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted
Majapidamine (ka: pere) –
majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise
eelarvega perest
Teguritulu –
on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis-
tegurite eest

Mis on teguriturg ja toodete turg ?

Kulutuste- ja sissetulekute lähenemisviis
8.Tarbimine, säästmine ja investeerimine . Millistest elementidest koosnevad
kogukulutused . Tähised!
(säästmine on sisuliselt tänasest tarbimisest loobumine tulevase
tarbimise kasuks
Põhimõtteliselt on säästmine see osa sissetulekutest, mida inimesed ei kuluta
tarbimiskaupadele. See osa tuludest, mis majanduses säästetakse, kasutatakse
investeerimiseks. Nii nagu tarbimine, on ka säästmine peamiselt ära määratud
sissetulekute poolt. Enamasti, mida suuremad on sissetulekud, seda suurema osa
inimesed oma tuludest säästavad. Kui tulud on väga madalad, siis võib kogu tulu
minna esmaste vajaduste rahuldamiseks ning säästmiseks ei jää midagi järgi.
Majanduses tekkivad säästud võib jagada kolmeks ( eeldusel et majanduses on ka
valitsussektor , mille meie esialgu lihtsuse mõttes välistasime):
Investeerimine on oma raha paigutamine eesmärgiga teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse.
8.Mis on MPC, APC, S, APS, MPS. Kuidas neid leitakse?
MPC näitab, kui palju suureneb tarbimine,
kui sissetulekud kasvavad ühe ühiku võrra. Vastandina kasutatakse ka mõistet
säästmise piirkalduvus
MPS näitab, kui palju
suureneb säästmine, kui sissetulekud kasvavad ühe ühiku võrra
propensity to consume – APC), mis näitab, mitu protsenti kasutatavast tulust kulutatakse
tarbimisele .
Veel üks oluline mõiste on keskmine säästmiskalduvus (average propensity to save - APS),
mis näitab mitu protsenti kasutatavast tulust säästetakse. Keskmine säästmiskalduvus on
valemina väljendatav järgmiselt:
Yd
S
APS =
Sarnaselt tarbimise piirkalduvusele saab leida ka säästmise piirkalduvuse (marginal
propensity to save - MPS), mis näitab kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost
säästetakse
9.Selgita mõisteid: heidutatud töötus , hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus ,
struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär , tööjõus osalemise määr, töötuse
loomulik määr, tööjõud ja töötus.
Heidutatud töötajad on isikud, kes on lõpetanud tööotsingu, kuna nad on veendunud, et ei suuda leida sobivat töökohta. Heidutatud töötajaid ei loeta statistikas töötuteks, kuna nad ei vasta töötu teisele tingimusele: nad ei otsi aktiivselt tööd.
sesoone ehk hooajaline töötus, mis on tingitud tööpuuduse kasvust, kas looduslike või hooajaliste tingimuste mõjutusel (metsaraie, ehitus, põllumajandus jne)
Phillipsi kõver on majandusteaduse mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel. Seda mudelit on majandusteadlased kasutanud inflatsiooniseosteselgitamisel.
Siirdetöötus on olukord, kus inimene jääb tööta, sest ta vahetab töökohta. Uue töökoha leidmine võtab alati teatud aja.
struktuurne tööpuudus 
(structural unemployment) on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jne., ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme — muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms.
Tsükliline tööpuudus 
(cyclical unemployment) esineb majanduse  langusfaasis , kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu  nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb.
Tööhõive määr on hõivatud inimeste osatähtsus tööealises rahvastikus.
Tööjõus osalemise määr näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus.
Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste  osakaalu  tööjõus.
Tööjõud (labour force ) riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani.
Tööjõu hulk ei ole püsiv suurus, vaid muutub vastavalt äritsüklile Kui on head töösaamisvõimalused, ilmuvad tööjõuturule koduperenaised, tudengid, õpilased, jt., suurendades tööjõu hulka. Kui majandus on aga langusfaasis, siis üldreeglina taanduvad need rühmad tööjõuturult. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka.
Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv , mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga.
Raha kursi (väärtuse) tõstmine välisvaluutade või kulla suhtes. Revalvatsioon - rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes. Revalvatsiooni vastand on devalvatsioon