Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigi majanduslikud funktsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida näitab Lorenzi kõver kuidas see on koostatud?
  • Mis on turuhäire ?
  • Mis on ühiskondlikud kaubad ?
  • Mis on teguriturg ja toodete turg?
  • Mis on MPC APC S APS MPS Kuidas neid leitakse?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Riigi majanduslikud funktsioonid #1 Riigi majanduslikud funktsioonid #2 Riigi majanduslikud funktsioonid #3 Riigi majanduslikud funktsioonid #4 Riigi majanduslikud funktsioonid #5 Riigi majanduslikud funktsioonid #6 Riigi majanduslikud funktsioonid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor syrk Õppematerjali autor
Riigi majanduslikud funktsioonid mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja
majanduse stabiliseerimise funktsioon

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Makroökonoomika eksami kordamine

1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? a. Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab riik, et olemasolevaid ressursse (tööjõud, maad ning kapitali) kasutatakse võimalikult efektiivselt. b. Jaotusfunktisooni raames peab valitsus kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi kodanike enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse

Makroökonoomika
thumbnail
4
docx

Küsimused c

1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida

Mikro-makroökonoomika
thumbnail
12
doc

MAKROÖKONOOMIKA eksam

jaotus vertikaalteljel. Õpik 67 on joonis. 7. Tasuta kaasasõitja- on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. 8. Turuhäire ­ on olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Turuhäire peamisteks põhjuseks on turu ebatäiuslikkus, välis mõjud ja ühiskondlikud kaubad. Riigi ülesandeks on turuhäirete ära hoidmine ja likvideerimine. 9. Vaesus ­ Vaesus on olukord, kus indiviid või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. 10. Väliskulu- on negatiivne välismõju, mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole. 11. Välistulu- on positiivne välismõju, mida kogeb kolmas osapool, kes selle tulu eest ise ei maksa. Kui firma loob välistulu selle eest tasu saamata, pole firmal huvi tootmist

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
8
doc

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

7. Majandusressurside turg Ressursiturg ­ turg, kus ressurside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. (Maa ­ rent, töö ­ palk, kapital ­ intress). Piirprodukti tulu (MRP) ­ täiendav tulu, mida firma saab ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel. Ressursi piirkulu (MRC) ­ ressursi kasutamise kogukulu juurdekasv, ühe täiendava ressursiühiku palkamisel. 8. Riigi majanduslikud funktsioonid Lorenzi kõver ­ sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis. Turuhäire ­ olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Välismõju ­ kas välistulu (positiivne), väliskulu (negatiivne mõju). Ühiskondlik kaup ­ iga majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajaringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 9

Micro_macro ökonoomika
thumbnail
5
doc

Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

aaMÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? On majandusteaduse haru , mis uurib majandust tervikuna selliste aregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. (Makroökonoomik a - uurib majandust kui tervikut) 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 3. J.M. Keynes ja Tema roll. 4. Milton Friedman ja Tema roll. 5. Makoökonomistide koolkonnad. 6. Konkurentsipoliitika- on riiklik poliitika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest

Mikro- ja makroökonoomika
thumbnail
30
pdf

TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

TET 3070 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA MAKROÖKONOOMIKA LÜHIKONSPEKT Raissa Kokkota, Tatjana Põlajeva TEEMAD: 8.Rahvamajanduse koguprodukt 9.Tarbimine, säästmine, investeerimine 10.Rahvamajanduse kogutulu määramine 11.Fiskaalpoliitika 12.Raha ja pangandus. Rahapoliitika 13.Töötus ja inflatsioon 8.RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKT Makroökonoomika uurib majandussüsteemi kui tervikut. Makroökonoomilisel analüüsil kasutatakse üld- ehk agregaatnäitajaid, mis sõltuvad kogu riigi majandussubjektidest. Tulude ja kulude ringkäik Majandustegevuse aluseks on tulude ja kulude ringkäik. Vastava mudeli abil selgitatakse majapidamiste, ettevõtete, avaliku sektori ja teiste riikide omavahelisi seoseid tootmistegurite ja valmistoodangu turgudel. Ringkäigu mudelist tulenevad kindlad järeldused, kuna ta selgitab kodumajapidamiste ja ettevõtete vahelisi seoseid tootmistegurite ja valmistoodangu turgudel. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt

Astronoomia
thumbnail
22
doc

Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

Finantsturul tegutsevad pangad ja börsid, mille vahendusel hoiustatakse raha ja seda omakorda välja laenatakse. Avatud majanduse korral tuleb ringkäiku lülitada ka eksport ning import, samuti välisinvesteeringud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ­ mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ­ mõõdab antud riigi kodanike ja firmade majanduslike tegevuste tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab. Rahvamajanduse arvepidamine ­ on reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja tulu mõõtmiseks. SKP arvutamise viisid: 1. tarbimise meetod (kulutuste lähenemisviis); 2. sissetulekute meetod; 3. tootmise meetod. Kulutuste ehk tarbimise lähenemisviis ­ SKP leidmiseks liidetakse kõik erinevate majandussubjektide

Kategoriseerimata
thumbnail
12
doc

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

kogused. Tuletatud nõudlus ­ tähendab et ressursi nõudlus sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda kasutatakse. Töö piirprodukt ­ on kogutodoangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine(maa ja kapitali kogus jäävad samaks) Töö piirprodukt tulu ­ on firma tulu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku palkamine. PT 8 Riigi majanduslikud funktsioonid Konkurentsipoliitika ­ on riiklik politiika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljendamiseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid. Turuhäire ­ on olukord kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemsi. Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad)

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun