Euroopa Liidu tulevik (0)

EUROOPA LIIDU TULEVIK? KAS FÖDERATSIOON VÕI RAHVUSRIIKIDE LIIT VÕI MIDAGI MUUD?
Essee
Euroopa liidu tulevik vaatleb erinevaid mõtteid, mida on väljendanud Euroopa Liidu eksperdid ja esindajad. Tulevikku on võimatu ennustada, kuid on mõningad seaduspärasused, mida saab arvesse võtta ning mille põhjalt järeldusi teha. 
Euroopa 2020 on ELi majanduskasvu strateegia eelolevaks kümnendiks.
Meie eesmärk on muta EL muutuvas maailmas arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduseks . Nimetatud kolm üksteist täiendavat prioriteeti peaksid aitama ELil ja liikmesriikidel saavutada suure tööhõive , tootlikuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse.
EL on seadnud viis ambitsioonikat eesmärki seoses tööhõive, innovatsiooni , hariduse, sotsiaalse kaasatuse ja kliima/energeetikaga. Need tuleb täita 2020. aastaks. Iga liikmesriik on igas nimetatud valdkonnas vastu võtnud oma riiklikud eesmärgid. Strateegiat toetavad konkreetsed ELi ja liikmesriikide tasandil võetavad meetmed:

• tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus
  
• ühendada Euroopa maailmajagu
  
• tagada inimestele turvaline elu
  
• soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut
  
• lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus
  
• toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus . 
  

Mida võiks Euroopa Liit veel tulevikust tahta? Kui vaadata kõrvale praktilistest majandusväärtustest, siis Euroopa Liidul on ka teine, väärtuspõhine eesmärk. See tähendab, et soovitakse suurendada solidaarsust läbi vaesemate riikide aitamise, parandada kodanike heaolu läbi erinevate teemade (näiteks tarbijate kaitsmine), soosida keskkonnakaitset ning suurendada võrdsust kodanike vahel (vähemusküsimus, sooliste erinevuste küsimus jne). Kui vaadata ametlikke dokumente, siis kõik need teemad on Euroopa Liidus väga olulisel kohal. Olulisust väljendab ka sinna kulutatav raha, sest Euroopa Liit toetab aktiivselt regionaalset ühtsust, vähemusküsimuste lahendamist, keskkonnakaitset ning erinevaid programme aitamaks kodanike elu parandada. Lisaks raha jagamisele parandadakse ka seadusandlust näiteks keskkonnakaitse osas, aga tarbijale kõige tuntavamalt kaubanduse osas. See on osa tuleviku Euroopa Liidust , kus sellised probleemid peaksid olema kas lahendatud või vähemalt palju paremas seisus, kui praegu. Samas, kõige selle juures tuleks arvesse võtta seda, et majanduslikud huvid ning konkurentsivõime on Euroopa jaoks tähtsamad, seega nende teemadega tegeletakse eelisjärjekorras.
Praeguses EL integratsiooni faasis ei ole võimalik jääda koha peale seisma – tuleb minna kas edasi või tagasi. Võtame lihtsa näite. ELis on üle kümne aasta kasutusel ühisvaluuta, mis lihtsustas turismi ja kaubandust ning maandas valuutariske. Euro kasutuselevõtt oli ELi riikidele ja ka Eestile kasulik. Samas, oleme viimastel aastatel näinud selgelt, et ühine valuuta ei toimi pikaajaliselt, kui seda ei toesta suurem eelarvepoliitikate harmoneerimine ja ühtsed pangandusreeglid.
Seega, me võime minna praegusest hetkest kas edasi, luues ühtsed järelevalvemehhanismid, või astuda sammu tagasi ja loobuda ühtsest valuutast. Vahepealset varianti pole. Euroopa on otsustanud neis küsimustes põhimõtteliselt föderaliseerumise teed minna.
Põhimõtteline argument EL föderaliseerumise poolt on globaalsete arengutrendide mõju Euroopale. Me oleme kontinendina harjunud olema maailma tähtsaimad , rikkaimad ja targimad. 20. sajandi algul see võis tõesti nii olla. Viimaste aastakümnete jooksul oleme aga selgelt näinud maailma majandusliku ja poliitilise keskme ära liikumist Euroopast teistesse, kiiresti arenevatesse piirkondadesse. Euroopa vananeb, mis toob kaasa meie osatähtsuse languse maailmamajanduses lähimatel aastakümnetel veelgi. Meie ainuke võimalus olla kontinendina maailmas tõsiseltvõetav peitub võimes toimida ühtsena nii poliitiliselt kui ka majandusruumina. 
Samas ei ole tõenäoline, et me saame rääkida tulevikus Euroopa Liidust kui föderaalsest riigist selle täielikus tähenduses. Föderatsiooni saame defineerida olemasolevate föderatsioonide läbi ja ei saa sellele anda sisu, mida föderatsioonil ei ole seni kunagi olnud. Seega on föderatsioon rahvusvahelises kontekstis üks ja terviklik riik (ja mitte riikide liit) kõige sellega kaasnevaga. Erinevalt unitaarriigist on föderatsiooni osariikidel või liidumaadel siseriiklikes küsimustes teatav autonoomia , föderatsiooniti erinev, kuid osariigil ei ole õigust föderatsioonist lahkuda, teha iseseisvaid välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid ega omada iseseisvat välissuhtlust riigina. Tüüpilised föderatsioonid on USA, Saksamaa, Austria, India, Brasiilia jmt.
Valdavalt omavad föderatsiooni osad pigem administratiivset omavalitsust kui riikide tunnuseid ja föderatsioon on tervikuna homogeenne , kuigi rahvastik võib iga osariigi sees olla heterogeenne ( erandiks on mõnel määral India).   Näiteks ei erine USA osariigid ja Saksa liidumaad teineteisest ei asjaajamiskeele ega üldise kultuuritausta poolest ja riigitasandi- identiteet on neis tugevam kui osariigi identiteet.
Euroopas see nii ei ole. Euroopa riigid on ajalooliselt rahvusriigid, kelle identiteet on ja jääb sõltumata EL-i arengusuunast tugevamaks kui EL- kui terviku identiteet. EL-i liikmetel on vaatamata retoorikale piisavalt erihuvisid, sh suhtluses naabritega väljaspool EL-i (näiteks Rootsi ja Norra või Horvaatia ja Bosnia), mida ei ole otstarbekas tsentraliseerida Brüsseli monopoliks. EL-i liikmed on piisavalt erinevad, mistõttu pädevamaid otsuseid osatakse teha liikmesriigi tasandil kui Brüsseli administratsiooni poolt.
Suur enamus eurooplastest soovib Euroopa Liidult tõhusamat tegutsemist kokku 15 erinevas valdkonnas. Ühendusel on hetkel käsil tulevikuvisiooni väljatöötamine.
Eurooplaste hinnangul peab Euroopa Liit rohkem ära tegema valdkondades nagu võitlus terrorismiga, tööpuuduse kõrvaldamine, keskkonnakaitse ja rändepoliitika, selgub tänavu märtsis läbi viidud Eurobaromeetri uuringust. Inimesed soovisid näha suuremat panustamist kokku 15 erinevas valdkonnas. Eurooplaste seisukohad omavad olulist kaalu ajal, mil ELi institutsioonid on välja töötamas ühenduse tulevikuplaane.
Euroopa Parlament on teinud tööd liidu senise ülesehituse täiendamise nimel.
Euroopa Komisjon on sel aastal käinud välja viis aruteludokumenti, mis on aluseks debatile ELi tulevikustsenaariumite üle. Aruteludokumendid keskenduvad järgmistele teemadele: sotsiaalne mõõde, globaliseerumine, majandus- ja rahaliit, kaitsekoostöö ja eelarveküsimused.
Brexit ei ole Euroopa Liidu tulevik“
Tihedamalt lõimitud Euroopa tähendab ühtlasi seda, et euro ei oleks vaid valitud grupi vääring, vaid ühisraha, mis liidaks kogu kontinenti.„Euro peab saama kogu Euroopa Liidu ühisvaluutaks!“ Tuletades meelde, et vaid kahel Euroopa Liidu liikmesriigil – Taanil ja Suurbritannial – on seadusega tagatud erand ühisrahaga mitte liituda.
Rahaliidul peaks edaspidi olema oma majandus- ja rahandusminister, kes lükkaks tagant struktuurseid reforme ja koordineeriks liidu rahalisi instrumente. See roll võiks edaspidi olla praegusel vastava mandaadiga volinikul – ekstra eraldi uut ametikohta Juncker vajalikuks ei pea. Samuti juhiks seesama inimene eurogrupi tööd, mis koosneb rahaliidu rahandusministritest.
Juncker ei toetanud euroala eraldi eelarve ja eraldi parlamendi ideed, märkides, et paralleelseid struktuure pole tarvis. Küll aga võiks Euroopa Liidu eelarves olla euroala tarbeks kopsakamate vahenditega eelarverida.
Ammutades oma kümnendite pikkusest kogemusest ja tööst Euroopa Liidu projektis ütles Juncker, et tema nägemuses peaks tuleviku Euroopa vundamendi kindlasti moodustama kolm aluspõhimõtet – vabaduse, võrdsete võimaluste ja õigusriigi põhimõte.
Vabadus tähendab vabadust diktaatorite survest ning võimalust vabalt väljendada oma mõtteid. Võrdsete võimaluste all pidas Juncker silmas nii seda, et Euroopa Liidu liikmesriigid on võrdsed, olgu nad suured või väiksed, kui ka kitsamalt Euroopa Liidu tööliste ja tarbijate õigusi.
„Euroopa Liidus ei saa olla teise klassi töölisi. Inimesed, kes teevad samas kohas sama tööd, peavad saama sama tasu.”
Vastuseks kriitikale, et suured rahvusvahelised firmad müüvad Kesk- ja Ida-Euroopa riikides sama sildi all vähem kvaliteetset kaupa, ütles Juncker, et taolist praktikat ELi seadused ei luba. Need seadused tuleb jõustada.
Kolmandana rõhutas Juncker õigusriigi põhimõtet. Kohaliku kohtusüsteemi õõnestamine tähendab kodanike põhiõiguste vargust, manitses Juncker.
Edaspidi võiks Euroopa Liidul Junckeri nägemuses olla üks president , mis tähendaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu Presidendi ametikoha liitmist (mida praegu täidavad Jean- Claude Juncker ja Donald Tusk – toim.). Samuti võiks edaspidi rohkem otsuseid teha kvalifitseeritud häälteenamusega, et otsustusprotsess oleks ladusam.
Tihedamat lõimumist rõhutades kutsus Juncker üles Schengeni viisaruumi vastu võtma ka Rumeeniat ja Bulgaariat ning kaugemas vaates Horvaatiat, kui tingimused täidetud saavad. Ning Lääne-Balkani riigid vajavad selgemat liitumisperspektiivi. Türgil samas praegusel kursil olles Euroopa Liiduga liitumise lootust ei ole, ütles Juncker.
Juncker visandas viis eriti olulist valdkonda, millega Euroopa Komisjon oma alles jäänud mandaadi ajal tegeleda plaanib . Esikohal on kaubandus – Euroopa Liit plaanib jätkata vabakaubanduskõnelusi uute partneritega. Ühtlasi pakub komisjon välja süsteemi kolmandatest riikidest tulevate investeeringute n.ö skriinimiseks, kui tahetakse üles osta olulist sadama- või energia infrastruktuuri või strateegilise tähtsusega ettevõtteid. See on vastus osade liikmesriikide murele, et eelkõige Hiina ostab kokku Euroopa Liidu konkurentsivõime jaoks olulist tehnoloogiat.
Juncker lubas Euroopa Liidule ka uut tööstusstrateegiat ning jätkuvalt keskset rolli võitluses kliimamuutustega. Selleks plaanib komisjon välja tulla strateegiaga transpordisektori heitmete vähendamiseks. Veel tõstis Juncker esile digitaalse ühisturu arendamise vajaduse, rõhutades eriti küberkaitse tähtsust, ning migratsiooniteema. Viimases on plaanis arendada kanaleid legaalseks rändeks, tõhustades samas süsteemi nende inimeste Euroopast välja saatmiseks, kes pole saanud õigust kohale jääda. Juncker manitses liikmesriike panustama Euroopa Liidu loodud fondi Aafrika majandusarengu toetamiseks, mis on samuti osa plaanist rändesurve vähendamiseks.
Brittide otsust Euroopa Liidust lahkuda meenutas Juncker kahetsusega. Teised riigid on aga otsustanud koos edasi minna, kinnitades seda ühisavaldusega nii läinud aastal Bratislavas kui tänavu kevadel Roomas.
Junckeri sõnul on Euroopa Liit praegu soodsas tuules, mida toetab ka majanduse toibumine. Seda hetke tuleks kasutada, et ehitada ühtsem, tugevam ja demokraatlikum liit.
Euroopa liidu arengu olemus seisneb tegelikus soovis tulevikus saavutada situatsioon, kus suudetakse vastu seista Hiina metsikule tootmisele, Venemaa maavaradele, metsale , kullale, sõjatööstusele, raua ja nafta maavaradele ja strateegilistele punktidele nagu sadamad, veeteede ühendus jne. Et seda saavutada, peab EL värbama uusi liikmesriike, kus iga liitunud riik saab anda oma panuse, et saaks sammukese oma eesmärkidele lähemale. NT. Eesti oli kasulik oma geograafilise asendi poolest, silmas pidades mereteed. ). Kui algselt oli EL-i areng riikide liidu suunas, siis nüüd toimub tegelikult tasapisi areng föderatiivse riigi suunas. Peamine põhjus EL süvenevaks integratsiooniks on see, et isegi suured EL-i liikmesriigid kipuvad maailmapoliitikas üksinda liiga väikseks jääma .
Kokkuvõttes, Euroopa Liit on nagu Gabriel. Täna ei ole ta see, kes ta oli eile ning homme see, kes ta oli täna. Me võime küll mingite märkide järgi ennustada, mis suunas on liikmesriik arenemas, kuid me ei tea, millega see areng lõpuks gulmineerub. Võib tõesti juhtuda, et me näeme kunagi EL-i kui föderaalset riiki, kuid suure tõenäosusega omandab ta hoopis mingi uue vormi.