Koduhooldus eakatele (0)

Koduhooldus eakatele
Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on koduteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus , mille eesmärgiks on  eakate , füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). Koduhooldus on avahoolduse kõige suurem sektor . Koduteenuste osutamisel on aluseks sotsiaalhoolduse kesksed väärtused: õiglus, võrdõiguslikkus , enesemääramisõigus, nõrgema eest hoolitsemine, individuaalsus , normaalsus, turvalisus, sotsiaalne integratsioon ( Hanson & Allev, 2000). Teenused aitavad eakal harjumuspärases keskkonnas igapäevaeluga toime tulla ning nende teenuste puudumisel vajaksid nad hooldust asutuses (M. Medar & E.Medar, 2007). Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine , eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine (Sotsiaalhoolekande seadus, 2015). 2012. aastal said Eestis koduteenust 6157 inimest, 2014. aastal juba 6545, üle 80% neist olid üle 65. aasta vanad ja 50% üle 80 (Sotsiaalministeerium, 2015). Kohalik omavalitsus määrab, milliseid teenuseid pakutakse seal piirkonnas ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond vastutab teenuste korraldamise eest. Iga kliendiga sõlmitakse haldusakt või haldusleping vastavalt kliendi vajadustele ning ajal mil teenust osutatakse kõrvalabi määra muutmumisel tuleb läbi viia uus hindamine ning vajadusel tuleb lepingut muuta eakale sobivaks . Eestis pakub 80% kõikidest kohalikest omavalitsustest koduhooldusteenust (2011-226, 2015- 215) (Sotsiaalministeerium, 2015). Koduteenused võib jagada kolmeks: professionaalne põhitöö; isiklik hooldus ; toetamine (Hanson & Allev, 2000). Teenused erinevad mingil määral omavalitsustes, näiteks Pöide vallas on koduteenusteks: toiduainete ja esmatarbekaupadega varustamine lähimast kauplusest või sotsiaaltransporditeenuse osutamine lähimas kaupluses sisseostude tegemiseks; sooja toidu koju toomine või abistamine lihtsamate toitude valmistamisel ( toidu valmistamise aeg kuni 30 minutit); küttematerjali ja vee tuppa toomine ning prügi väljaviimine; eluruumide esmane koristamine ; pesemisvõimaluse ja pesu pesemise korraldamine; terviseabi korraldamine; ravimitega ja abivahenditega varustamine lähimast müügikohast; kliendi abistamine eneseteeninduses; teabe edastamine, abistamine ühekordsetel asjaajamistel; sotsiaaltransporditeenuse osutamine (Koduteenuste osutamise kord Pöide vallas, 2014). Haljala vallas, aga käivad koduhooldusteenuste alla ka lisaks eelpool nimetatuile, kliendiga suhtlemine, maja kütmine, uute eakale vajalike õigusaktide tutvustamine (Koduhooldusteenuste osutamise kord Haljala vallas, 2009). Koduhooldusteenuse taotlemine käib enamasti kohalikes omavalitsustes ühtemoodi: koduhooldust taotlev isik esitab kohalikule omavalitsusele taotluse, milles põhjendab oma soovi hooldusele määramiseks, see järel teeb sotsiaaltöötaja või sotsiaalhooldaja kodukülastuse, kus hindab eaka toimetulekut ning selgitab välja teenuse vajaduse ning sellest tulenevalt määratakse eakas koduteenusele või tühistatakse avaldus. Koduhooldusteenuseid osutatakse enamasti üksi elavale eakale, kelle ei ole lähedasi, tasuta, kui eakal on piisavalt suur sissetulek, siis kohalik omavalitsus tasub poole teenuse hinnast . Ning on ka võimalus, et lähedased maksavad teenuse terves ulatuses kinni. Eestis varieerub koduhooldusteenuse tunnihind kolmest eurost kuni viie euroni. Koduhooldusteenuseid teostavad kohalikus omavalitsuses sotsiaalhooldustöötajad, kes on saanud, kas erialase hariduse või läbinud koolituse vastavas valdkonnas. Eestis oli 2011. aasta lõpus 663 sotsiaalhooldustöötajat ning 2013. aastaks 633. Neist 65% olid üle 50. aasta vanad ja 21% vanuses 40-49 aastat. 25% neist oli erialane haridus ning 70% neist oli läbinud koolituse vastavas valdkonnas. Üle 60-aastatste hooldajate arv on tõusuteel, mis näitab, et Eesti on vananeva rahavastikuga riik ning üha enam tuleb tähelepanu pöörata koduhooldusele. (Sotsiaalministeerium, 2015)
Koduhooldusteenus on üks nõutavamaid ja kasutatavamaid teenuseid eakate hulgas uuringu „ Eakad 2012“ kohaselt, 8% küsitletud ekatest oli kasutanud seda teenust viimase 12 kuu jooksul (Turu-uuringute AS, 2012). Kodustes toimingutes (toiduvalmistamine, telefoni kasutamine, poeskäimine, pesupesemine, kergema ja raskema majapidamistöö tegemine ning rahaasjade korraldamine) on vanemaealiste abivajadus suurem kui muudes tegevustes: üle 50 aastastest meestest vajab abi 11% ja naistest ligikaudu 19%. Kõige rohkem vajatakse abi ühekordse raskema majapidamistöö tegemisel. Ühes vanusega suureneb pidevalt abivajadus kodutoimingutes. Vajadus abi järele on 80–84-aastaste meeste hulgas peaaegu 39%-l, samaealiste abivajavate naiste osatähtsus ületab 53%. Iseseisvalt ei tule majapidamises vajalike töödega toime peaaegu pooled 80–84-aastastest inimestest. Koduhooldusel olevad eakad kurdavad ka sageli, et hooldustöötajal ei ole aega nendega põhjalikumalt suhelda. (Sotsiaalministeerium, 2015) Ka elanikkonna hinnangute kohaselt pole kodustes tingimustes eakatele osutatavad teenused piisavad , et nende iseseisvat toimetulekut toetada. Euroopa Komisjoni tellimusel 2009. aastal põlvkondadevahelise solidaarsuse teemal läbi viidud elanikkonnaküsitluse andmetel nõustus 81% 15- aastastest ja vanematest Eesti elanikest, et Eestis ei saa paljud abivajavad vanemaealised inimesed iseseisvalt elada, kuna nende kodu pole nende vajadustele kohandatud. (Sotsiaal ministeerium , 2013) Järelikult tuleks Eestis rohkem osutatada koduteenust, sest kõige suuremad puudujäägid on erinevate analüüside kohaselt just kodus osutatavate teenuste osas. Koduhooldusteenuse vajadus iga aasta kasvab 10%, mis tähendab seda, et sotsiaalhooldustöötajaid peaks ka rohkem juurde koolitama, aga praegune dentents on nende töökohtade vähendamine ja ka hooldustöötajate vanus jääb 50-55. aasta vahele. (Sotsiaalministeerium, 2015) Töö on füüsiliselt raske, seega võivad sotsiaalhooldustöötajad olla mõne aasta pärast potensiaalsed koduhooldusteenuse kliendid ning seetõttu suureneb jällegi koduhooldusteenuse vajadus. Jaapan on väljamõelnud koduhooldustöötajate koormuse vähendamiseks roboti, mis aitab tõsta raskus ning see vähendab töötaja füüsilist pingutust. Nii saab hooldustöötaja lihtsamini klienti abistada kui ka näiteks puid vedada ( Kapital , 2015). Ka Eesti tehnoloogiat võiks sinna poole suunata, et hakatakse väljamõtlema vahendeid koduhooldustöötajate abistamiseks. Eestis on veel kitsaskohti eakate koduhooldusteenuse pakkumisel. Kõigis kohalikes omavalitsustes ei pakuta koduhooldusteenust või pakutakse teenuseid, mis neil juba olemas on, mitte neid, mida inimene tegelikult vajaks ning see võib kaasa tuua selle, et isik suunatakse institutsiooni, kuigi ta saaks kodus hakkama. Puudulik on ka sidusvaldkondade teenustega seostamine, teenuseosutajate vaheline koostöö ja infovahetus . Näiteks inimesel võib vaja olla nii õendusabiteenust kui ka koduhooldust, aga kuna rahastajad ja vastutajad on erinevad ning teenuseosutajad ei tee omavahel koostööd, siis on raskendatud igakülgse abi kättesaadavus ja takistatud on ka indiviidi liikumine seisundi muutumise hooldus - ja õendusabi teenuste vahel. Lisaks käib nii koduhooldustöötaja kui ka õde kliendi juures, aga see on ebavajalik ressursi raiskamine. Need teenused saaks omavahel integreerida ja seda ülejäävat ressurssi paigutada teenuse kvaliteedi tõstmiseks, sest oluline on ka teenuste kvaliteet ja vastavus vajadustele. (Sotsiaal ministeerium, 2012) Mujal Euroopas on peamine eesmärk hoida vanemaid inimesi ühiskonnas osalemas ja kogukonnas ehk kodus nii kaua kui võimalik. Seega on rõhuasetus koduhooldusel ning see on paindlik ja kättesaadav 24/7 nädalas. Lisaks on integreeritud koduhooldus ja õendusabi, sest tihti on eakatel vaja nii hooldust kui tervishoiuteenuseid koos. (Oja, 2004) Eesti peaks liikuma ka selles suunas, kuna on vananeva rahvastikuga riik ja tõsiasi on see, et järjest rohkem tuleb hakata pakkuma koduhooldusteenust.
Kasutatud kirjandus:
Hanson, S., & Allev, R. (2000). Avahooldus: kvaliteetne koduhooldus. Tallinn: Avatud Eesti Fond.
Kapital. (7. Mai 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 10. Märts 2016 . a., allikas etv.err.ee/v/elusaated/kapital/ saated /1e414733-165f-461c-ba3f-21dd1f6429fd
Koduhooldusteenuste osutamise kord Haljala vallas. (14. Mai 2009. a.). Kasutamise kuupäev: 10. Märts 2016 . a., allikas Riigi teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/414062013017
Koduteenuste osutamise kord Pöide vallas. (7. Märts 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 25. Veebruar 2016. a., allikas Riigi teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/407032014034
M.Medar, & E.Medar. (2007). Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja -teenused. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Oja, K. (2004). Eakate hoolduse korraldamine Eestis: tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö. Kasutamise kuupäev: 10. Märts 2016. a., allikas rahvatervis .ut.ee/bitstream/1/1229/1/Oja2004.pdf
Sotsiaal ministeerium. (2013). Aktiivsena vananemise arengukava 2013-2020. Kasutamise kuupäev: 7. Märts 2016. a., allikas http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Eakatele/aktiivsena_vananemise_arengukava_2013-2020.pdf
Sotsiaal ministeerium. (2012). Hooldus- ja õendusabi teenuste osutamine integreeritult konseptsioon . Kasutamise kuupäev: 10. Märts 2016. a., allikas https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/hooldus-_ja_oendusabi_teenuste_osutamine_integreeritult_kontseptsioon.pdf
Sotsiaalhoolekande seadus. (30. Detsember 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 25. Veebruar 2016. a., allikas Riigiteataja : https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005
Sotsiaalministeerium. (2015). Sotsiaalse turavlisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016- 2023 . Kasutamise kuupäev: 9. Märts 2016. a., allikas http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalse_turvalisuse_kaasatuse_ja_vordsete_voimaluste_arengukava_2016_2023/heaolu_arengukava_hetkeolukorra_ulevaade_2015.pdf
Turu-uuringute AS. (2012). Eakad 2012. Kasutamise kuupäev: 8. Märts 2016. a., allikas Erinevus rikastab: http://www.erinevusrikastab.ee/files/eakad/survey_elderly.pdf