Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võrgustikuvalitsemine- valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. (õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist
spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (valitsus, kohus) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest ehk ülevalt- alla sõltuvusest. Üldjoontes tähendab see bürokraatlikku valitsemist. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Parempoolsed ideoloogiad Levinumad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia.
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism.
See tähendab, et seaduse või mõne õigusakti väljatöötamisse on kaasatud huvigruppe, keda kavandatav poliitiak huvitab. Tänapäeva partnerluse idee on laienenud ja jõudnud paljusid osapooli koondavate võrgustikeni. Võrgustikvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine painlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Võrgustiku eelis on see, et saab kasutada iga osalise tugevaid külgi ja saavutada see läbi parem lõpptulemus. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideloogiad jagunevad: A)Mittepoliitilised ideloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonna korraldusega (budism, ateism) B)Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad:
parandada/arendada riiklikke toetusprogramme. 8. Ühiskonna sidusus ÜHISKONNA SIDUSUS ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. KUIDAS SAAKS SUURENDADA SIDUSUST ÜHISKONNAS? (3) - kõikidele riigi elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine - võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks - hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine 9.Poliitilised ideoloogiad ja nendest lähtuvad heaoluühiskonna mudelid. Heaoluühiskonna mudelid: - Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel, s.t et töötaja, kes on pikka aega maksnud kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni
RIIGIVÕIM Võim on suutlikkus mõjutada teisi ja saavutada enda huvide elluviimine. Võim on ühiskonnas ebavõrdselt ära jaotunud. Võimu ressursid on ainelised(vara), vaimsed(teadmised), sotsiaalsed(oskused,koostöövõime). Võimu teostataks tuginedes: · Autoriteedile rahvas usub otsuste õigsusesse · Sunnile rahvas kuuletub hirmust · Traditsioonidele kungigriigid Võim vajab asutusi, mille kaudu valitsed ehk võim vajab riiki. Riigi tunnused/ainuõigused: · Kehtestab seadusi ja kontrollib nende täitmist · Kehtestab makse ja kogub neid · Võib julgeoleku tagamises kasutada vägivalda Riigivõim koosneb: · Võimuasutustest · Seadustest · Ametnikest e. riigi bürokraatiast Võimu teostamistest kõrvale jäävate huvigruppide hulgas on oluline SOTSIAALNE PARTNERLUS. Seaduste välja töötamisse kaasatakse erinevaid huvigruppe(ametiühingud, erialaliidud, kodanikuorganisatsioonid jne) Võimu iseloom Demokraatia rahvavõim, ?
4. Üks keskpunkt 5. Riigiaparaat (bürokraatia) Allumise põhjus Traditsioon Sunniviisile allumine Karismaatiline liider Unitaarruuk- Ühesugused seadused Üks keskpunkt Föderaalriik Riigi osadel on mõned iseseisva riigi tunnused Konföderatsioon- riikide liit Demokraatia liigid: Otsene- kõiki asju otsustatakse rahvahääletusega Esindus- Osalus- Poliitilised ideoloogiad Korrastatud ideedesüsteem 1. Hinnang olukorrale 2. Eesmärk 3. Kuidas eesmärgini jõuda Ideoloogiad levivad propaganda abil Põhiteemad, millest ideoloogia peab rääkima 1. Riigikorraldus 2. Majanduspoliitika 3. Sotsiaalpoliitika Vasakpoolsed Parempoolsed Ühiskonnakesksed indiviidikesksed 3. Sotsialism 1. Liberalism
kvoodist valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent mille peab erakond koguma parlamenti pääsemiseks. · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse nende erakondade vahel , kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Valimiste 4 perioodi: 1. ettevalmistav periood 2. valimiskampaaniaperiood 3. hääletamine 4. häälte lugemine Poliitilised ideoloogiad ja erakonnad Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. · Iga ideoloogia ei ole poliitiline(budism,feminism,asketism jne) · Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi(erakonnad, sotsiaalsed liikumised) Ideoloogiad VASAKPOOLSED PAREMPOOLSED
Kõik kommentaarid