Tänapäeva maailm (0)

Ühiskonnaõpetuse loeng. Tänapäeva maailma ühised arengutrendid
Rahvusvaheliselt tunnustatud riike on praegu 193. Riike võib mitmeti grupeerida , nt. võib aluseks võtta S. Huntingdoni jaotuse tsivilisatsioonideks, jaotuse arengutaseme alusel, geograafilise jaotuse jms.
Kas aga võib välja tuua üldisi, kõigile omaseid arengusuundi ? Nendeks peetakse
I Globaliseerumine e. üleilmastumine
II Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine. See tähendab tihedat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel, n. aktiivne kaubavahetus, õpilasvahetus, kultuurikontaktid, teadusprojektid. Oluline on eripära, omanäolisus.

• Kuidas tutvustaksid Sina teistes riikides Eestit?
  

III Digitaliseerumine e. IKT levik. See on valdkond , mis mõjutab arengut üha enam. See, kes valdab infot, on edukas. Riigid, kus telefon, arvuti, internet on inimestele kättesaamatud, jäävad paratamatult arengus maha. Digitaalne lõhe on kujunemas uueks sotsiaalseks lõheks.
Nn. infovaesed on vaesemad ka sissetulekute, oskuste, suhtlusvõimaluste ja ühiskonnaellu kaasatuse poolest. Eesti kuulub selles valdkonnas maailma edukamate riikide hulka. IT areng võimaldab tõsta üldist haridustaset, maj. konkurentsivõimet, valitsemise efektiivsust, tagab ettevõtlikkuse, tõstab riskivalmidust, uute ideede teket. Samas toob see kaasa uut tüüpi kuritegevuse ning tõstatab probleeme inimõiguste valdkonnas.
I 1970.-80.aastatel seostati globaliseerumist eelkõige majandusega ning Lääne tsivilisatsiooniga . Lääne firmad laiendasid tegevust vähemarenenud maadesse ning ühes sellega levis läänelik tarbimiskultuur, elustiil, väärtused, keskkonnaprobleemid. Lääne majanduslik ja militaarne üleolek võimaldas end tunda liidritena. Tänapäeval on Lääne pealetükkivus ja elustiil hakanud tekitama protesti , mis võib avalduda väga äärmuslikes vormides , nt. terrorism, sõda. Alati on olnud ka globaliseerumisvastaseid. Nende aktsioonid toimuvad samal ajal rahvusvaheliste nõupidamistega.
Globaliseerumisel on 3 mõõdet:
1) majanduslik üleilmastumine, mis seisneb riigiüleste e. rahvusvaheliste korporatsioonide tekkes. Nendeks on tootmisega tegelevad ettevõtted, rahandus-ja teenindusettevõtted ( pangandus , kindlustus , raamatupidamine ,turustus, telekommunikatsioon ,
konsultatsioonid, reklaam jm.- vt. 10. kl. geograafia) ja virtuaalsed ettevõtted, mis tegutsevad võrgus, töötlevad ja edastavad infot. Need on väikesed ja paindlikud.
Tuntud ettevõtete hulka kuuluvad Coca- Cola , Microsoft, IBM, Intel, Nokia, Disney , McDonald’s, Marlboro, Mercedes-need on ka maailma kalleimad kaubamärgid.
Rahvusvahelised firmad on monopoliseerinud 1) kõrgtehnoloogia (biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendid, uued materjalid) .See on suure riskiga valdkond, ressursimahukas, võib anda suurt kasumit.
2) suuremahulised tarbekaubad (auto, koduelektroonika , teler, külmik). Tööprotsessi on võimalik jagada odava tööjõuga maadesse, müügis kasutakse massikommunikatsiooni-
vahendeid.
3) brändi-tarbekaubad ( sigaretid , karastusjoogid , pesuvahendid). Müügieduks on vaja mahukat meediareklaami.
Majandus laieneb, kuid põhiväärtused luuakse veel Põhja-Ameerikas, Lääne-Euroopas ja Jaapanis . Seal liiguvad ka peamised rahavood , kuid see on muutumas. 21.sajandi majandust hakkavad tõenäoliselt juhtima Hiina, India, Brasiilia.

• Mida Sa mõistad loosungi „Eelista eestimaist!“all? Kas Eestist on võimalik osta omamaist toodangut? Kas Sa oskad tuua näiteid, kuidas majanduslik globaliseerumine on seotud Sinu igapäevaeluga?
  

2) kultuuriline globaliseerumine väljendub ühtsete kultuurisümbolite kujunemises, sarnase kultuuritarbimise ja-väärtuste kujunemises. Ka siin nähakse ohtu lääneliku kultuuri pealetungis eelkõige massimeedia kaudu. USA kultuurikaubad (filmid, teleprogrammid, muusika ) on neile oluline eksportartikkel, mida levitatakse üle maailma. Umbes 2/3 2005.a. Eesti kinodes linastunud filme oli USA toodang. Toodangut kohandatakse ka vastavalt turu eripärale, nt. Simpsonite multifilmist võetakse välja teatud maades teatud tegelased. UNESCO võttis 2005.a. vastu konventsiooni, milles toonitatakse õigust ajada oma kultuuripoliitikat ning võidelda kultuuriinvasiooni vastu.

• Kas ja kuidas Eesti riik kaitseb oma rahvuskultuuri ?
  

poliitiline üleilmastumine seisneb selliste rahvusvaheliste organisatsioonide loomises, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades rahvusriikide rolli. OPEC mõjutab kõikide riikide majandust, IMF fikseerib laenutingimused, paljud EL normid on liikmetele kohustuslikud. Samas pole ilmnenud tendentsi, et riigid hakkavad hääbuma.

• Kas ja kuidas on EL piiranud või ohustamas Eesti suveräänsust?