Tallinna Ülikool Ebavõrdsus kui terviserisk ja heaolu mõjutaja Referaat-essee Koostaja: Kristiine Värraval Tallinn 2014 Sotsiaalne ebavõrdsus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka niinimetatud heaolühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus – kõrgeima sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on parimad, keskmise sissetulekuga inimestel on need vahepealsed ning madalaima sissetulekuga havimad tervisenäitajad.
• aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (w) aspekti. • Subj
WHO QoL lühiversioon käsitleb nelja dimensiooni:- Üheks dimensioon on usk kõike ühendavasse jõusse Keskkondlik dimensioon on • Poliitiline vabadus • Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus • Rahuldavad suhted parimaks indikaatoriks on enesehinnanguline terviseseisund võime edendada tervise mõõdet, mis parandab – elatustaset– elukvaliteeti võimu ja kodanike vahel • Usalduse kõrge tase • Efektiivsed rahva-
õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele. ebavõrdsus – üldmõiste, mida kasutatakse üksikisikute ja gruppide tervise erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel. ebaõiglus tervises – selline ebavõrdsus tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnedest õiglusetuse vormidest. Ebaõiglust tervises ei põhjusta mitte ainult bioloogilised ja tervishoiust sõltuvad tegurid või negatiivsed elustiili valikud. Peamiselt mõjutavad seda sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, milles inimesed elavad ja töötavad ehk tervise sotsiaalmajanduslikud mõjurid. haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire,
............................................................. 13 Tööstuslik revolutsioon...................................................................................... 14 Sotsiaalprobleemide teadusliku uurimuse algus...............................................14 Esimesed teadusuuringud.............................................................................. 14 Sotsiaalprobleemide seitse teoreetilist perspektiivi.......................................15 Sotsiaalne Patoloogia..................................................................................... 15 Sotsiaalne desorganiseeritus.........................................................................15 Väärtuskonflikt............................................................................................... 16 Hälbiv käitumine (deviant)............................................................................. 16 Sildistamine................................
omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1. indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2. suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul 3
igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida 3) sisaldab nii tervisekogemusi kui hetke heaolu tunde ja määrab inimese elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid.
Mõiste võib olla kattuv heaolu või õnnetundega, samas võib tähendada tervis organismi suutlikkust toime tulla ülemäärase stressiga. Tervise definitsioonide erisus sõltub ka sellest, milliseid vahendeid peetakse teatavates sotsiaalses ning kultuurikontekstis sobivateks ja vajalikeks tervise taastamisel, säilitamisel ja edendamisel. Tulenevalt sellest vastutuse määratlus – kas vastutab indiviid (üksikisiku vastutus) – sotsiaalne vastutus (kogukonna vastutus) – poliitiline vastutus (riigi vastutus). On välja kujunemas uus teadusharu – SALUTOLOOGIA e. terviseõpetus – mis uurib neid protsesse ja mehhanisme, mis loovad, arendavad ja toetavad inimese tervist samalaadsena nagu haigusõpetus e. patoloogia, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Rahvastiku tervise arengut mõjutavad eelkõige: riigipoliitilised otsused,
Kõik kommentaarid