IT Areng Eestis Euroopa Liidus (0)

IT Areng Eestis 
Euroopa Liidus
JULIA  PIMENOVA
MS 14
Üldiselt
 Viimase kümne aasta jooksul on Eesti  majanduskasv selgelt 
ületanud Euroopa Liidu keskmist. Kui 2003. aastal ulatus Eesti 
sisemajanduse koguprodukt  55%-ni Euroopa Liidu keskmisest, 
siis 2012. aastal oli vastav näitaja juba 71%.
 Nii  eksport kui  Eestisse tehtud  otseinvesteeringud  on tõusnud 
2,5 korda.
 Suurt rolli meie kiires arengus on mänginud Euroopa Liidu 
erinevad toetused. Eesti osa järgmise seitsme aasta Euroliidu 
eelarves on ligi 5,9 miljardit eurot.
Populaarsemad  riiklikud 
arendused
  Üle-euroopaline digiallkiri, e-valimised või X-tee. Need 
on valdkonnad, kus me saame  Euroopale  eeskujuks 
olla.
 e-valimiste, e-maksuameti, e-tervise, e-panganduse ja 
e-kool.
 Algus pandi ID- kaartide  loomisele 2001. aastal 
riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse 
pakkumiseks. 
 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv 
ühe miljoni piiri,  nendest  231 985 Eestis elamisloa 
saanud välismaalastele.
Rahastus
 2000 aastal IT-alasele teadus- ja arendustegevusele umbes 11 
miljonit krooni. See moodustas ligi 5% Eesti avaliku sektori poolt 
teadus- ja arendustegevusele eraldatud rahast.
 Perioodil 2004–2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning 
Ühtekuuluvusfondist kokku 12,5 miljardit krooni. Infoühiskonna 
arengut toetati sellest 130 miljoni krooniga.
 Perioodil 2007–2013 suurendatakse programmi abil 
olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutatavust, 
soodustatakse uute e-teenuste teket ning teavitatakse inimesi, 
kuidas arvutit turvaliselt kasutada. Programmi maht on 4,8 
miljont eurot.
http://www.ituudised.ee/article/2014/12/3/it-eelar
ved-tuleval-aastal-pigem-suurenevad
 Infoühiskonna arengut rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu 
struktuuritoetuste kaudu.
 Perioodil 2007–2013 toetatakse infoühiskonna arengut 62,6 miljoni euroga.
 2014–2020 panustatakse eelkõige infoühiskonna arengukava elluviimisse, 
milleks on kavandatud koos EL vahendite ja omafinantseeringuga üle 200 
miljoni euro.
 2015.a Kiiremaks muutub  väärteo   menetlemine . Siseministeeriumi ja 
Justiitsministeeriumi IT-arendused selle saavutamiseks maksavad kokku 
930 000 eurot.
  Aastal 2020 töötab Eesti IKT sektoris 2013. aastaga võrreldes 
poole rohkem inimesi. 
Hiljutine statistika
 Tugev on IT kasutamine avalikus sektoris (6. koht)
 Suhteliselt nõrgad oleme infotehnoloogia kättesaadavuse osas. 
Võrreldes teiste riikidega on Eestis kõrge näiteks interneti 
lairibapüsiühenduse  kuutasu  (56. koht 143-st), samuti on nõrk 
ärikoolide tase (48. koht) ja õigussüsteemi efektiivsus (39. koht)
 Eestlaste jaoks, kes  hindavad  oma riigi IT-arengud teadupoolest 
väga kõrgelt, võib meie 21. koht edetabelis (11.-s Euroopa ning 8.-s 
Euroopa Liidu riikide seas) tunduda kerge pettumusena.
 ( Network  Readiness Index)
 Valdkonnaks, kus Eesti end häbenemata võib nimetada 
maailma  parimate  hulka kuuluvaks, on IKT ühiskondlik 
mõju, mille raames hinnatakse IKT-lahenduste abil 
saavutatud tulemusi tervise, elukeskkonna, hariduse ja 
kodanike ühiskondliku kaasatuse alal. See kategooria 
mõõdab riigivalitsemise IKT-aspekti tõhusust, e-
teenuste kvaliteeti ja  kättesaadavust  ning kodanike e-
kaasamist. Nimetatud aspektidelt on Eesti maailmas 
Singapuri , Lõuna-Korea ja Hollandi järel  4.-ndal kohal.
Investeeringud

Document Outline

• Slide 1
• Üldiselt
• Slide 3
• Slide 4
• Populaarsemad riiklikud arendused
• Slide 6
• Rahastus
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11