KESKKONNAOHUTUSE SERTIFIKAATID FSC ja PFC (0)

Tallinna Polütehnikum
KESKKONNAOHUTUSE SERTIFIKAADID
Referaat
Koostas: Uku Eller
TA-11
2013

Sisukord

Ökomärgid ja keskkonnamärgid 3
FSC ………… 4
FSC organisatsioon 5
FSC printsiibid 6
FSC sertifitseerimise ülesehitus 8
PEFC 9
Kokkuvõte….……………………………………………………………………………………………………………………………………….10
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………………………………………………………….11
Ökomärgid ja keskkonnamärgid
Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus.
Ökomärgise ja teiste keskkonnamärgiste eesmärk on: edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõjukeskkonnale (võrreldes sama tooterühma muude toodetega). Aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas.
Käesolev referaat tutvustab kaht suuremat ülemaailmset metsasertifitseerimise kava: Metsade sertifitseerimise kinnitamise programmi (PEFC) ja Metsahoolekogu (FSC). Mõlemad programmid tagavad metsamajandamise võimaluse ja tarneahela sertifitseerimise Eestis.
FSC
Metsahoolekogu (ingl. k FSC – Forest Stewardship Council ) on rahvusvaheline mittetulunduslik sõltumatu organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada maailma metsade majandamist keskkonnasõbralikul, sotsiaalselt õiglasel ja majanduslikult elujõulisel viisil.
FSC loodi 1993. aastal Kanadas ajendatuna üldsuse murest metsade jätkuva hävitamise pärast ning vajadusest luua usaldusväärne rahvusvaheline metsamajandamise sertifitseerimisskeem. FSC on tänaseks esindatud üle 50 erinevas riigis üle kogu maailma.
FSC nägemus jätkusuutlikust metsandusest rakendub läbi sertifitseerimise, mille aluseks on FSC poolt välja töötatud printsiibid ja kriteeriumid. FSC poolt sertifitseeritud metsamajandaja tegevused metsas on keskkonnasõbralikud, sotsiaalselt õiglased ja majanduslikult elujõulised. FSC märgis puidutootel viib selle teadmise tarbijani.
Keskkonnasõbraliku metsanduse all mõistetakse FSC süsteemis sellist metsamajandamise viisi, mis säilitab metsade elurikkuse, produktiivsuse ja looduslikud protsessid. Sotsiaalselt õiglane metsandus aitab kohalikel elanikel ja ka ühiskonnal tervikuna osa saada selle pikaajalistest hüvedest ning innustab kohalikke elanikke säilitama metsaressurssi ja planeerima selle majandamist. Majanduslikult elujõuline metsamajandamine on piisavalt tasuv ilma kasu lõikamata metsa pikaajalise ressursi, ökosüsteemide või metsaga seotud kogukondade arvelt.
FSC organisatsioon
FSC organisatsioon on üles ehitatud demokraatia, võrdsuse ja kaasatuse põhimõtteid järgides. Seetõttu on FSC liikmed jaotatud kolme võrdse hääleõigusega koja vahel: keskkonna, sotsiaal- ja majanduskoda.Selline jaotus on loodud tagamaks huvigruppide tasakaal otsustusprotsessides.
FSC liikmeskonda kuuluvad nii ettevõtted, organisatsioonid kui ka üksikisikud üle kogu maailma. Keskkonnakotta kuuluvad näiteks ülemaailmsed keskkonna- ja looduskaitseorganisatsioonid nagu WWF, Greenpeace , Friends of the Earth, lisaks neile ka veel riiklikel tasemel olulised ühendused, Eestist näiteks Eestimaa Looduse Fond.. Sotsiaalkojast võib leida enamasti ühe riigi piires tegutsevaid või kohalikke ühiskondlikke organisatsioone. Majanduskotta kuuluvad näiteks mööblitootja IKEA ja suur Euroopa metsanduskontsern Stora Enso.
FSC kõrgeim juhtorgan on tema üldkogu, mis koguneb kord kolme aasta jooksul. Üldkogul valitakse FSC juhatus, mis koosneb üheksast liikmest ja jaotub võrdselt kolme koja vahel. FSC igapäevase juhtimisega tegeleb FSC tegevdirektor .
Eestit esindavad rahvusvahelises FSC organisatsioonis Eestimaa Looduse Fond keskkonnakojas ning OÜ NEPCon ja Lembit Maamets majanduskojas.
FSC printsiibid
FSC on kokku leppinud 10 printsiipi ja neist lähtuvat 56 kriteeriumit, mis on aluseks kõigile FSC metsamajandamise standarditele. Neid printsiipe ja kriteeriume peavad järgima kõik FSC sertifitseeritud metsamajandajad üle kogu maailma. Kohalikele oludele kohandatakse FSC metsamajandamise standard läbi piirkondlike indikaatorite määratlemise, mis tõestavad kriteeriumite täitmist.
FSC 10 metsamajandamise printsiipi:
1. printsiip: Kooskõla seaduste ja FSC põhimõtetega
Metsamajandaja peab arvestama kõiki riigis kehtivaid seadusi, rahvusvahelisi leppeid ja võetud kohustusi ning tegutsema kooskõlas FSC printsiipide ja kriteeriumitega.
2. printsiip: Maa omandi- ja kasutusõigus ning kohustused
Maa- ja metsaressursi pikaajaline omandi- ja kasutusõigus on selgelt määratletud, dokumenteeritud ja põhineb seaduslikel alustel.
3. printsiip. Põlisrahvaste õigused
Põlisrahvaste seaduslikke ja tavaõigusi maa, piirkondade ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse ja austatakse.
4. printsiip: Ühiskondlikud suhted ja töötajate õigused
Metsade majandamine säilitab või suurendab metsatööliste ja kohaliku kogukonna sotsiaalset ja majanduslikku heaolu.
5. printsiip: Metsast saadavad hüved
Metsa majandamine aitab kaasa erinevate metsasaaduste ja metsaga seotud teenuste tõhusamale kasutamisele, et kindlustada metsade majanduslik elujõulisus ja tuua kasu keskkonnale ja ühiskonnale.
6. printsiip: Keskkonnamõju
Metsade majandamisel kaitstakse bioloogilist mitmekesisust ja sellega seotud väärtusi, veeressursse, muldi ning unikaalseid ja majandamise suhtes tundlikke ökosüsteeme ja maastikke säilitades sellega metsa ökoloogilisi funktsioone ja terviklikkust.
7. printsiip: Majandamiskava
Vastavalt tegevuse intensiivsusele ja ulatusele tuleb koostada ja ajakohastada majandamiskava ning seda järgida. Majandamistegevuse pika-ajalised eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks peavad olema selgelt formuleeritud.
8. printsiip: Seire ja hindamine
Tuleb rakendada metsamajandamise ulatusele ja intensiivsusele vastavat seiresüsteemi, mille abil saab hinnata metsade seisundit, tootlikkust, metsamajandamise sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid ning tõestada metsatoodete päritolu.
9. printsiip: Kõrge kaitseväärtusega metsade säilitamine
Kõrge kaitseväärtusega metsade majandamine peab säilitama või parandama metsa omadusi, mille järgi on sellised metsad defineeritud. Kõrge kaitseväärtusega metsi mõjutavad otsused kaalutakse alati lähtuvalt ettevaatusprintsiibist.
10. printsiip: Istandused
Istanduste planeerimine ja majandamine toimub kooskõlas FSC Printsiipidega 1–9 ning samuti 10. printsiibi ja kriteeriumitega. Et istandused pakuvad mitmekülgseid sotsiaalseid ning majanduslikke hüvesid ning aitavad kaasa maailma puiduvajaduse rahuldamisele, peaksid nad seetõttu leevendama survet looduslikele metsadele ning toetama nende metsade taastamist ja kaitset.
FSC sertifitseerimise ülesehitus
FSC sertifitseerimise võib jagada kolme põhitüübi vahel: metsmajandamise sertifitseerimine (ingl. Forest Management FM), tarneahela sertifitseerimine (ingl. Chain of Custody CoC) ja kontrollitud puidu sertifitseerimine (ingl. Controlled Wood CW).
Metsamajandamise sertifitseerimine on mõeldud metsamajandajatele ja metsaomanikele , kes soovivad metsas tegutseda vastavalt FSC sätestatud printsiipidele ja kriteeriumitele. Ettevõtted mis toodavad, töötlevad või vahendavad puitu ja puidutooteid ning tahavad näidata, et nende tooraine pärineb FSC sertifikaadiga metsamajandaja käest, saavad kasutada FSC tarneahela sertifitseerimist. Kontrollitud puidu sertifitseerimine on suunatud ettevõtetele, mis kasutavad FSC segapäritoluga puidu (mixed sources ) skeemi, kus sertifitseeritud materjali segatakse kindlaksmääratud tingimustel kontrollitud allikatest pärineva, kuid sertifitseerimata materjaliga. Sellisel juhul välistatakse sertifitseerimata materjali seast selline puit, mis pärineb keskkonna ja sotsiaalses mõttes kõige kahjulikematest allikatest. Oluline on meeles pidada, et Kontrollitud Puidu sertifikaat ei anna õigust ettevõttel kasutada FSC tootemärgist kontrollitud allikatest pärit materjalil.
FSC sertifikaate väljastavad akrediteeritud sertifitseerijad, mitte FSC ise. Sertifitseerijad peavad vastama FSC poolt määratletud nõuetele ning FSC tingimuste täitmine on süstemaatilise järelvalve all. Akrediteerimist ja järelvalvet teostab FSC-st eraldiseisev organisatsioon ASI (ingl. Accreditation Services International), mis pakub akrediteerimisteenust ka teistele ülemaailmsetele sertifitseerimisskeemidele (näiteks merehoolduse nõukogule (ingl. Marine Stewardship Council MSC).
PEFC
PEFC asutati 1999 kui rahvusvaheline sertifitseerimisprogramm, mis hõlmab riiklikku sertifitseerimise omaalgatuslikkust ja süsteeme. PEFC on iseseisev, valitsusväline ja mittetulunduslik organisatsioon eesmärgiga edendada säästlikku metsamajandamist ja luua usaldus, et inimesed majandavad metsi säästlikult. See eesmärk on rakendatud läbi dokumentatsiooni, metsamajandamise parendamise ja tarneahela kontrolliga . PEFC tegutseb riikliku sertifitseerimiskavade katusorganisatsioonina, tähendades seda, et säästliku metsamajandamise standard ja tarneahela sertifikaat on arendatud välja riikliku sertifitseerimisorgani poolt. Organisatsiooniline raamistik põhineb seega valitsustevahelisel suhtluse printsiibil. Riikides, kus PEFC riiklik sertifitseerimisekomittee puudub, ei ole sertifitseerimine võimalik. Metsastandard saab kehtida ainult juhul kui sertifitseerimisorgan on akrediteeritud. Tarneahel vajab ainult riiklikku nõukogu, sest tarneahela standard ei erine riiklikul tasandil. PEFC sertifitseerimine Eestis on korraldatud Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu (EMSN) poolt, mis jälgib ja majandab Eesti Metsasertifitseerimise Kava (EFCS). EMSN on iseseisev asutus ja PEFC rahvusvaheline liige. Eesti sertifitseerimiskava tahab metsamajandamise võimalused ja tarneahela sertifikaadi Eestis. See määratleb ka PEFC logo kasutamise reeglid. EMSN asutati 2001. aastal. Tegu on iseseisva mittetulundusliku organisatsiooniga, mille eesmärgiks on toetada säästliku metsamajandamise rakendamist Eestis. EMSN on riiklikult majandav organ PEFC sertifikaadis Eestis. Eesti metsasertifitseerimise kava arendati välja EMSN-i poolt ja tegutseb kui metsamajandamise alus ja tarneahela sertifikatsioon Eestis. Kava rakendamine järgib PEFC rahvusvaheliste standardite nõudeid metsamajandamises ja tarneahelas
Kokkuvõte
FSC ja PEFC sertifikatsiooni peamiseid erinevusi Eestis võib leida mõlema struktuuri programmides. FSC-l on ühtne rahvusvaheline standard, mis sisaldab põhimõtteid ja kriteeriume, mis peavad olema riiklikul tasandil täide viidud ja mida võib ainult täiendada. PEFC-l on erinevad riiklikud standardid , mis on edendatud riiklike võimuorganite nagu EMSNi poolt Eestis ja mis on heaks kiidetud PEFC nõukogu poolt. Järelikult on PEFC katusorganisatsioon, mis kontrollib riiklikku metsandussertifitseerimise programme ja skeeme . FSCi iseloomustab keskne otsustamise protsess, mis puudutab standardi ja akrediteerimise edendamist. PEFC on teisalt aga vastastikune tunnustamise süsteem riiklike sertifitseerimissüsteemide vahel. Metsamajandamise standardid sisaldavad mitmeid sarnasusi, näiteks riiklike seadustega kooskõlas olemine ja uute taimede selekteerimisel põlisliikide eelistamine. Erinevusi võib leida teiste sertifitseerimis kavadega nõustumises, näiteks seoses vastuoluliste allikate madalate riskide indikaatoriga. FSC nõuab pikaajalist pühendumist, näiteks nõue, et suured metsamajandamise protsessid peavad kaitsma olemasolevaid haruldaste või ohustatud ökosüsteemide esindajaid oma loomulikus keskkonnas- need peavad kaitsma vähemalt 5 protsenti kogu metsa alast. PEFC nõuab ka haruldatse ökosüsteemide kaitsmist,
aga ei kirjuta ette, kui suur kaitstav ala peab olema. Mis puutub tarne ahela standarditesse, siis FSC ja PEFC on mõlemad mitmes mõttes sarnased ja rahvusvaheliselt arvestatavad. Põhilise erinevuse võib leida vastuoluliste allikate definitsioonis. FSC definitsioon on põhjalikum kui PEFC oma, mis viitab ainult puidu illegaalsele kasutamisele. FSC definitsioon hõlmab
ka geneetiliselt muundatud organisme või suurte kaitseväärtustega metsi. Olulisi erinevusi ei ole.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.seit.ee/files/SEIT_okomargis.pdf

http://www.fsc.ee/

http://www.pefc.org/

http://www.eramets.ee/static/files/473.juhend_comparison_ee.pdf
11