Võim ühiskonnas, poliitilised ideoloogiad, heaolu 2,5-2,7 (0)

VÕIM ÜHISKONNAS
Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine . Võim on ühiskonnas emavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid võivad olla: A) ainelised omand ja kapital . B)Vaimsed teadmised, kogemused ja oskused. C)sotsiaalne kapital – suhted, usaldus ja koostöö.
Võimu teostamiseks kasutatakse:
A) Autoriteedi abil.
*inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad
B)Sundimise abil
*Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees.
Võimu mõjutavad ka
A)traditsioonid – näiteks ajaloolised dünastiad.
B)karismaatilised liidrid omandavad autoriteedi tänu juhitalendile
C)Mõistuslik kaalutlus.
Tänapäeva ühiskonnas on võimuteostamisel kasutusel mõlemad meetorid.
Võimu teostamiseks riigi abil (asutused ja inimesed, kelle abil valitsetakse), riigivõim, ametnikud, bürokraatia). Riigivõim on ülemuslik teiste võimuliikide suhtes, sellele iseloomulikud monopoolsed tunnused on:
A)Ainuõigus:
*kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
*koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
*kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
B)Otsused on kohustuslikud kõigile riigiterritooriumil asuvatele isikutele.
*Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
*Riigivõimule on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia .
Riigivõim on alati rangelt korraldatud. Riigivõimu komponendid on:
* spetsiaalsed asutused ja institutsioonid võimu taastamiseks.
*riigi bürokraatia – inimsed, kes on koolitatud valitsemis-ülesannete täitmiseks.
*kirjalikud õigusnormid – seadused, mis reguleerivad suhteid võimu asutuste vahel, samuti võimu asutuste ja tahva vahel.
Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtimispositsioon oleneb majanduslikust edust . Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust.
Kultuuris on võimu tunda veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autorideedist ja prežtiisist.
Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisest ehk ülevalt-alla sõltuvusest. Iga osaleja tegutsemisviisid on rangelt paigas. Niisugune süsteem toimib tõhusalt kuna ülesanded ning vastutus on selgelt jagatud.
Uuemas mitmekesiste huvide ja sotsiaalsete erinevustega ühiskonnas on aga kujunenud probleemiks see, et huvigrupid ei ole võimu teostamisse kaasatud. Niisis ongi hakatud hierarhilise võimumudeli kõrval väärtustama sotsiaalset partnerlust. See tähendab, et seaduse või mõne õigusakti väljatöötamisse on kaasatud huvigruppe, keda kavandatav poliitiak huvitab .
Tänapäeva partnerluse idee on laienenud ja jõudnud paljusid osapooli koondavate võrgustikeni. Võrgustikvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine painlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Võrgustiku eelis on see, et saab kasutada iga osalise tugevaid külgi ja saavutada see läbi parem lõpptulemus.
Poliitilised ideoloogiad.
Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideloogiad jagunevad:
A)Mittepoliitilised ideloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonna korraldusega (budism, ateism )
B)Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest.
Poliitilised ideoloogiad jagunevad:
A) parempoolsed , mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erinevusi.
B) vasakpoolsed idoloogiad, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas.
Vasakpoolsed idoloogiad:
SOTSIAALDEMOKRAATIA:
* Keskne väärtus on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Majanduses ooldatakse segamajandust
*Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil.
*Suured tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse.
*Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme .
KOMMUNISM : Radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuste võrdset jaotamist inimeste vahel.
Parempoolsed ideoloogiad:
LIBERALISM :
*ülimaks väärtuseks indiviidivabadus sh tegevusvabadus seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil.
*Majanduses vabaturumajandus
* Konkurents – avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine
*Pole õiglane karistada rikkamaid kõrgete maksudega. Inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas raha kulutada.
*Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama.
SOTSIAAL- LIBERAALID
*Vabadus on isiksuse arengu tingimus
*Riik peab majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaal-poliitika.
KONSERVATISM
*Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile.
*Stabiilsus ja ettevaatlikud reformid.
* Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik.
*Sotsiaalsete erinevuste säilitamine ühiskonnas.
*Riigi sekkumise vastu majandusse
*eraomandus, mõõdukad maksud .
* Konservatiivid kaitsevad rahvusliku kapitali huve: kaitsetollide ja kvootide pooldamine.
*Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll.
*Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega.
KRISTLIK DEMOKRAATIA
*Heaolu riik ja kodaniku ühiskond
*Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas -> eesmärk on sotsiaalne turumajandus .
Tänapäeval on vasak-ja parempoolsus üksteisele lähenenud:
*rühutatakse aktiivse kodaniku ideaali
*suhtumises heaolu riiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele . Uus vasakpoolsus (kolmas tee) leiab, et heaolu riik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidlt suuremat panust. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse:
* Uus parempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus
*Uus vasakpoolsed leivad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima, palgapoliitikat. Töö leidmine pole mitte ainult inimese enda vaid ka riigi mure.
Individuaalne ja kollektiivne heaolu
Nüüdisaegsele ühiskonnale on iseloomulik arusaaam, et inimse toimetulek mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut ja arenguvõimet.
Konservatiivne heaolumudel  on ajalooliselt vanim. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, kuna enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni .
Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest . Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.
Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus).
 
Liberaalse heaolumudeli etaloniks peetakse õigusega USA-d. Ühendriikide sotsiaalpoliitika lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Riik pakub sotsiaalturva vaid vaestele ning pensionieas inimestele. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Paraku kipub individuaalse heaolu eelistamine poliitikas varjutamata üldist rahva heaolu tagamist.
Tänapäeval pole vaseus ainuke sotsiaalse tõrjutuse näitaja. Üha enam rõhutakse ka sotsiaalsete sidemete ja sotsiaalse kaasatuse tähtust. Internet aitab kaasa piirkondliku tõrjutuse vähenemisele, riiklikud toetusprogrammid äärealade arendamiseks.
Peamine tõrjutuse põhjustaja on töötus. Tõrjutust võib põhjustada ka erivajadus või kuulumine vähemusrühma. Tõrjutuse põhjuseks võivad ka olla piirdkondlikud tulu- või infrastruktuuri erinevused.
Sotsiaalne kodakndsus väidab, et õigus sotsiaaltuvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Pensionile on lisatud kohustuslik kogumispension, töötu abiraha saamiseks on seatud kohustus käia ümberõppekursustel ja vastu võtta iga pakutav töökoht, lühendatud on abiraha maksmise kesvust.
Positiivne heaolu – tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.