MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Iseseisev töö
MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS
Juhendaja : Avo Toomsoo
Tartu 2016
Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik
Mulla
siffer
Lõimis
Huumushori-sondi tüsedus , cm
Kivisuse aste
Pindala,
m²
Osatähtsus,
Kr
r_2ls_1
20
1926.42
1.6
Kr
r_3ls_125/k
20
15484.14
12.8
Kr
r_2ls
30
3076.54
2.5
Kh“;K (Kh“ - 70%; K - 30%)
Lõimis 1: ls_210-15/p
Lõimis2: ls_225-30/r_3ls_2;pk
10 kuni 15
4
2412.43
2
KI
V°_1|30-80/ls
25
11566.08
9.6
Ko
v°_1sl30-70/r_2ls_1;k
25 kuni 28
2
35010.13
29
Ko
v°_2ls_120-30/v°_1ls_2;s 30
22 kuni 25
2
13661.54
11.3
Ko
v°_2ls_125-30/v°_1ls_225/r
25 kuni 30
2
7184.54
6
KI
v°_1sl30-90/ls_230/r_3ls_1
22 kuni 25
30525.86
25.2
KOKKU:
120913.93
100
Tabelis on arvutatud kõik pindala ruutmeetrites. Mõõtes kõikide mullaliikide pindalasid saadi vastuseks kõik kokku: 120 913,93 ruutmeetrit, mis teeb umbes 12,09 ha. Õige pindala oli aga näidatud 12,05 ha, seega on mõõtmisel väike viga sisse tulnud. Kõik arvutati mõõtmise tulemuste põhjal.
Koreserikkaid rähkmuldasid oli sellel põllumassiivil kokku 16,9 %. Õhukest paepealset rähkmulda oli ainult 2 % (õhukest paepealset mulda – 70 % ulatuses ja rähmulda – 30 % ulatuses). Leetjaid muldasid leidus sellel põllumassiivil 34,8 %. Leostunud muldasid oli sellel põllumassiivil kokku 46,3 %.
Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega .
Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga ).
Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr.
Ko on leostunud muld , mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C. Huumushorisont ja sellele järgneb pruun savistunud horisont ning sellele järgneb lähtekivim kas saviliiv või liivsavi . A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid tavaliselt mullaharimisel see takistuseks pole. Sellele on iseloomulik struktuurne , vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun, punakaspruun või kollakaspruun metamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbilaskev ning annab seega mullale taimekasvatuse koha pealt väga head omadused. Savimineraalid ladestuvad mulda seoses karbonaatsete kivimitemurenemise ja karbonaatide leostumisega ja sellest tuleneb ka saviosakeste kuhjumine . Pruunika värvuse tõttu sellel horisondil, on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või Bwt horisont on tavaliselt järgneva horisondi – C-horisondi(lähtekivimi) lõimisest raskema lõimisega. Lähtekivimiks võivad olla erineva värvuse ja rähasusega moreenid ( valkjashall , punakaspruun, kollakashall, kollakaspruun) või ka väiksemal määral luistikujõesetted ( liivad , kruuusad). Metsamuldadel võib olla huumusesisaldus 4,5...5% ning põllumaadel 2,7...3%. Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne . Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad . Leostunud mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta). Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning on taimekasvatuse koha pealt Eesti parimad mullad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon , kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud muldade miinusteks võivad olla aga peen- ja väikekivisuse esinemine, teatud kuudel võimalik niiskusdefitsiit, vähene toitainete sisaldus puuduliku väetamise korral ning põhjavesi võib olla kohati halvasti kaitstud, näiteks Pandiverel. Et neid muldasid säästlikult kasutada, tuleks kasutada õiget agrotehnikat, koreserikastel muldadel tuleks vältida muldade sügavat harimist ja tuleks tagada ka mulla pidev varustatus orgaanilise ainega ( Maaeluministeerium 2006:12).
KI on leetjas muld , milles toimub lessiveerumine ning mille tõttu võib olla heledam kollakashall või pruunikas hall horisont vahel (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakestemehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveernud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurnesisseuhtehorisont (Bt), mis on savi- ja ibeosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga. Sellistel muldadel toimub kihisemine tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Tavaliselt on lähtekivimiks kas kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen . Juhtivaks mullatekkeprotsessideks leetjatel muldadel on lessiveerumine ja savistumine. Leetja mulla tüüpprofiil: A-Ew-Bt-C. Huumushorisondile järgneb lessiveerunud horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ning lähtekivimiks võivad olla nii kollakashallid kui ka punakaspruunid karbonaatsed moreenid. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on rikastuud ibe- ja saviosakestest. Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C. Leetjad mullad esinevad tavaliselt looduses leostunud muldadega koos ja hõlmavad umbes 2,4% kogu Eesti maast ning 6,3% Eesti põllumaast. Leetjad mullad on peamiselt levinud Pandivere kõrgustikul kollakashalli moreeni puhul ning punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaal ja Tartumaal . Gleistumistunnustega leetjatel muldadel esinevad roostetäpid. Neil muldadel pole probleeme toiteelementidesisaldusega, kuid lessiveerumise suurenedes võib märgata mõningate mikroelementide (boor, mangaan ) sisalduse vähenemist. Need mullad on enamasti lõimiselt kerged liivsavid, lähtekivimiteks võivad olla erinevad moreenid. Leetjate muldade viljakus on väga hea, sest nad on produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. Nendel muldadel kasvavad väga hästi oder, nisu ja kaer ; hästi kasvavad ka kartul ja põldhein. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, keskmine huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja vee läbilaskvus. Saagikus sõltub peamiselt väetamisest, agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Leetjatel muldadel on ka mõned miinused – kohatine toitainete puudus, leetjad liiv- ja savimullad on raskemini haritavad, kohati võib Bt horisont olla tihenenud. Et neid muldasid säästlikult kasutada, tuleks säilitada huumusesisaldust ning kasutada heintaimedega külvikordi ja kui põhjavesi on kartunud ning koreda aluspõhja tõttu vähe kaitstud, siis tuleks piirata väetiste ja kemikaalide kasutamist, eriti Pandivere alal (Maaeluministeerium 2006:14).
Kr on koreserikas rähkmuld , kus kihisemine toimub tavaliselt kõrgemal kui 30 cm. Tüüpprofiil: A-AC-C. Huumushorisondile järgneb üleminekuhorisont ning sellele järgneb lähtekivim. Haritava maa künnikihis on koresesisaldus üle 20 % mulla tahke faasi mahust (r3 v enam) ja järgnevas kihis see ei vähene. Sellistele muldadele on omane suur kivisus ja vähearenenud mullaprofiil. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine . Koreserikkad rähkmulled on ühed halvima viljakusega mullad. Viljakust mõjutab suur lämmastiku- ja huumusesisaldus. Rähkmuldi võib pidada aga mulla keemiliste omaduste pärast toitaineterikkaks muldadeks. Rähkmuldasid eristatakse selle järgi, milline kores on – teravaservaline. Levinuimad lõimised rähkmuldadel on liivsavi ja saviliiv. Huumushorisont on huumuserikas ja struktuurne, tavaliselt hallikas musta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik , looduslike muldade taimestik on väga liigirikas , kuid suhteliselt kidur . Lähtekivimiks võivad olla kivised ja karbonaatsed moreenid ning piiratud ulatuses ka karbonaatsed liivad, savid ja liivsavid. Rähkmullad hõlmavad 4,7 % maafondist , 1,9 % metsamaast ning 9 % põllumaast. Levinud on nad peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Vähemal määral ka Raplas ja Hiiumaal. Viljakuse rähksetele muldadele tagavad peamiselt enamikule taimedele soodne reaktsioon, suur huumus - ja lämmastikusisaldus ja suhteliselt kõrge toitainetesisaldus. Viljakuse muudavad aga varieeruvaks kõikumised koresesisalduses. Väga õhukese ja õhukeste rähkmuldade piiratud kasutussobivus on tingitud suurest rähasisaldusest ning sellega seotud mullavee vähesusest ja raskesti haritavast maast. Kasvatamiseks kohasemad on tugevama ja sügavamale ulatuva juurestikuga taimed nagu lutsern ja mesikas või ökonoomsed veekasutajad nagu rukis ja oder. Kartulite kasvatamiseks sellised mullad ei sobiks. Rähkmuldade miinusteks on suur kivisus ja põuakartlikkus. Rähkmuldasid saab säästlikult kasutada. Näiteks tuleks teha kevadine mullaharimineja külv teha esimesel võimalusel, haritavuse parandamiseks tuleks teha kivikoristust ning õhematel rähkmuldadel vältida liigsügavat kündi (Maaeluministeerium 2006:15)
Sifrid ja lõimisevalemid
Mulla siffer Kr ning lõimis r_2ls_1 - koreserikas rähkmuld: koreselisuse aste on nõrk, korese katteväärtus 5-10, korese osakaal mahust on 10-20 %. Teravate servadega rähk peenkivid, osakeste suurusjärk 1-10 cm. Keskmiselt rähkne kerge liivsavi. Esialgne hindepunkt: 51, mahaarvestus muldade koreselisuse tõttu: 0
Mulla siffer Kr: koreserikas rähkmuld ning lõimis r_3ls_125/k - tugevasti rähkne kerge liivsavi 25 + ja kivisus. Esialge hindepunkt: 47, mahaarvestus mulla koreselisuse tõttu: 16. Kokkuvõttev boniteet: 31.
Mulla siffer Kr: koreserikas rähkmuld ning lõimis r_2ls - keskmiselt rähkne liivsavi. Boniteet: 51
Mulla siffer Kh“;K: õhuke paepealne ja rähkmuld ning lõimis 1: ls_210-15/p - keskmine liivsavi 10-15 cm; järgneb paas. Lõimis 2: ls_225-30/r_3ls_2;pk - keskmine liivsavi 25-30 cm; tugevasti rähkne keskmine liivsavi; järgneb paas ja klibu . Boniteet1: 23, boniteet2: 40, 14 maha. Lõplik boniteet: 49.
Mulla siffer KI: leetjas muld ning lõimis V°_1|30-80/ls - nõrgalt raudkivi veeriseline liivsavi kiht 30-80 cm. Boniteet: 46.
Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_1sl30-70/r_2ls_1;k - nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht 30-70 cm; keskmiselt rähkne kerge liivsavi; kruus. Esialgne hindepunkt: 53 + 6 (parandus kahekihilistele lõimistele). Boniteet: 59
Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_2ls_120-30/v°_1ls_2;s 30 - keskmiselt raudkivi veeriseline, kerge liivsavi kiht 20-30 cm; nõrgalt raudkivi veeriseline keskmie liivsavi; savi algab 30 cm. Boniteet: 56.
Mulla siffer Ko: leostunud muld ning lõimis v°_2ls_125-30/v°_1ls_225/r - keskmiselt raudkivi veeriseline, kerge liivsavi kiht 25-30 cm; nõrgalt raudkiviveeriseline keskmine liivsavi 25 cm; rähkne. Esialgne hindepunkt: 62. Mahaarvestus rähksuse tõttu: 24. Boniteet: 38
Mulla siffer KI: leetjas muld ning lõimis v°_1sl30-90/ls_230/r_3ls_1 - nõrgalt raudkivi veeriseline raske saviliiva kiht 30-90 cm; keskmine liivsavi kiht kuni 30 cm; tugevasti rähkne kerge liivsavi. Esialgsed hindepunktid 48 ja 56. mahaarvestus rähksuse tõttu 56 – 14 = 42. Keskmine boniteet: 45.
Hiiumaal on liivmuldade osatähtsus kõige suurem. Eestis on paepealseid rendsiinasid (Kh) kokku 1,2,; metsamaadel 0,8 ning haritavatel maadel samuti 0,8. Leostunud (Ko) ja leetjaid muldasid (Kl ) on Eestis kokku 6,6; metsamaadel 2,6 ja haritavatel maadel 16,0.
Nagu eelpool mainitud , siis leostunud mulla (Ko) on universaalse kasutussobivusega, mis tähendab seda, et sellistel muldadel saab kasvatada väga erinevaid põllukultuure. Taimekasvatuse koha pealt võib neid muldasid pidada Eesti parimateks muldadeks. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Sellised mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ning kogu mullaprofiil on selllesse haaratud. Peamiselt sõltub saagikus väetamisest, õigest agrotehnikast ning sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Võivad esineda aga peen- ja väikekivisus. Valdavaks metsakasvukohatüüpideks leostunud muldadel (Ko) on sinilille ning valdavaks huumuskattetüübiks värske metsamull. Koreserikastel muldadel (Kr) on valdavaks metsakasvukohatüübiks leesikaloo ning valdavaks huumuskattetüübiks kuiv mull või värske kaltsimull. Rähkmuldadel (K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske kaltsimull. Leetjatel muldadel (K1) on valdavaks kasvukohatüübiks sinilille ning metsamulla huumuskattetüübiks värske moder-mull. Õhukesel paepealsel rähkmullal (Kh“;K) on valdavaks metsakasvukohatüübiks kas kastikuloo (Kh“) või sinilille (K) ning valdavaks mulla huumuskattetüübiks kas kuiv mull (Kh“) või värske kaltsimull (K).
Sellel põllumassiivil oli kõige rohkem leostunud muldasid, seega on see põld tervikuna siiski hästi haritav , kuna leostunud mullad võivad küll sisaldada rähka, aga mullaharimisel pole see takistus. Nagu eelpool mainitud on selle mulla omadused väga head (vett ja õhku läbilaskev) ning see annab taimekasvatuse koha pealt eeliseid . Leostuud mullad hõlmavad umbes 4 % kogu maafondist ning umbes 10 % põllumaast. Levinumad on need mullad peamiselt Lääne-Virumaal, Järvamaal ning Jõgevamaal. Kõige suurema osa põllumaadest moodustavad leostunud mullad Rakke ja Järva-Jaani piirkonnas. Eelpool sai ka juba seda mainitud, et need mullad sobivad ideaalselt kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ning taimekasvatuse seisukohalt on need Eesti parimad mullad. Seega võib selle põllumassivi kohta öelda, et seal on valdavalt päris head mullad, eriti mõnes piirkonnas. Peale leostunud muldasid tulid protsentide suuruse poolest järgmisena leetjad mullad. Ka need mullad on toitainete sisalduse poolest head ning väga viljakad . Leetjad mullad on väga produktiivsed ja need sobivad kõigile põllukultuuridele. Seal kasvavad väga hästi nisu, oder, kaer ning hästi põldhein ja kartul. Tervest põllumassiivist 81,1 % on väga viljakad mullad ning seal saab väga palju erinevaid põllukultuure kasvatada. Seega tervikuna on see põllumassiiv viljakas, kuna alla 20 % on seal mitte nii viljakaid muldasid, nagu rähkmuld, koreserikas rähkmuld ning õhuke paepealne muld. Rähkmuldade miinusteks on põuakartlikkus ja suur kivisus ning koresesisaldus. Taimkate võib nendel aladel olla liigirikas, aga kidur ning üleüldiselt sobivad sellistel muldadel kasvama kuiva- ja lubjalembeline taimestik ning kultuurid, kelle juurestik ulatub sügavamale ning on tugevam (lutsern, mesikas või oder, rukis – ökonoomsed veekasutajad), kuid kartulile ja rühvelkultuur sinna kasvatamiseks ei sobi. Selleks, et parandada rähkmuldade haritavust, tuleks teha kivikoristust. Ka õhuke paepealne muld on põuakartlik ning seda sobib kasutada enamasti loodusliku rohumaana, sest põllumaana kasutamiseks peab huumushorisont olema üle 20 cm. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuna viljakaid muldasid on sellel põllumassivil palju rohkem kui mitteviljakaid, on see ala tervikuna hea põllumajanduseks.
Põllumassivi nr 42648298604 muldade levik
Rähkmullad hõlmavad umbes 4,7 % kogu maast ning 9% põllumaast. Paepealsed mullad hõlmavad Eesti territooriumist 1,2 % ja 0,8 % kogu haritavast maast. Leostunud mullad hõlmavad kogu maast 4,2 % ning 9,7 % põllumaast. Leetjad mullad hõlmavad 2,4 % kogu Eesti maafondist ja 6,3 % põllumaast.
Muldade kasutussobivus
Leostunud mullad – Saab kasvatada kõiki põllukultuure. Leostunud mullad on kergelt haritavad
Teravili 25-30 ts ha-1
Kartul 160-170 ts ha-1
Põldhein 30-35 ts-sü ha-1
Leetjad mullad – sobivad samuti kõikide põllukultuuride kasvatamiseks.
Teravili 25-30 ts ha-1
Kartul 160-170 ts ha-1
Põldhein 30-35 ts-sü ha-1
Koreserikkad rähkmullad – kannatavad põua all. Mesikas ja lutsern kasvavad kõige paremini. Suhteliselt raskelt haritav muld.
Boniteet
Tavaliselt peaks leostunud mulla boniteet olema umbes 60 hp ja koreserikkamad mullad 40 – 50 hp. Õhematel koreserikastel rähkmuldadel võib olla boniteet umbes 25 hp, aga tüsedamatel 50 hp.
Põllumassiivi metsastamine
Leostunud ja leetjate muldadega alale võivad tekkida tavaliselt metsastumise korral lehtpuud , kuid hiljem võib sealt leida arukaske, kuuske ning ka mändi. Alusmets on hõre ning mõningatel juhtudel ka keskmiselt tihe. Üldjuhul võib öelda, et need põllumaid ei tohiks metsastada, kuna need on väga viljakad ja head mullad, kus saab pea kõiki põllukultuure kasvatada.
Koreserikkale rähkmullale hakkavad kasvama metsastumise korral mänd, arukask ning kuusk . Põõsarindele kasvavad sarapuu, kadakas , kuslapuu, türnpuu. Metsad võivad haigestuda.
Agromeliotariivsed võtted
Leostunud mullad ei vaja lupjamist. Mullad, mis asuvad selle põllumassiivi aladel ei vaja lupjamist ning on neutraalsed. Ei vaja ka kuivendamist. Kivikorjamist võib teha koreserikkal rähkmullal või lihtsalt rähkmullal, kuna seal võib esineda väikekive/maakive.