Ehitusgeoloogia EKSAM (0)

 Mis on geoloogia ja ehitusgeoloogia, sh geotehnika? Milles seisneb nende  vahe. Missugust praktilist tähtsust omab ehitusgeoloogia ? Millised on tema ülesanded, 
mida uurib see teadus?  Geoloogia: - teadus Maast, selle koostisest, ehitusest, muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu 
arengust maakeral. - peamine ülesanne on selgitada Maa elemiste kihtide, nn. Maakoore ehitust ja selle 
arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja 
selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. Ehitusgeoloogia: - geoloogia iseseisev teadusharu, mis hindab mõjusi keskkonnale ning prognoosib 
mõjutustele kaasnevate geotehniliste protsesside ja nähtuste kulgu ning ohtlikkust. Geotehnika: - inseneriteaduste haru, mis tegeleb maaressursside (maavarade (sealhulgas põhjavee) ja 
ehitustoe) kasutamise tehnikaga ja tehnoloogiaga ning allmaaehitamisega.  Ehitusgeoloogia praktiline tähtsus: - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust 
(ehitusgeoloogia). Ehitusgeoloogia ülesanded: - uurib ehituse alla jäävate kivimite koostist, omadusi, lasumist ja levikut; - uurib ehituse püstitamisel ja ekspluateerimisel ehitist mõjutada võivaid geoloogilisi 
protsesse ja nähtusi; - uurib ehitusgeoloogiliste tingimuste regionaalset muutumist.  Mis on tektoonika, kas see esineb ka Eestis? Kus esineb ja miks? Mis võib paikneda  tektoonilistes pragudes ja välja tulla, kas see on inimestele ohtlik? Tektoonika:  - Tektoonika geoloogiline teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, 
arengut ja teket.  - Samuti mõistetakse tektoonika all tektoonilisi liikumisi, mis on endogeensed protsessid, 
mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes.  Kus Eestis esineb: - Esineb ka Eestis, eriti paelisel pinnasel aga ka savipinnaste ääre aladel, kus savipind 
läheb üle nt liiva pinnaseks


Tektoonilised praod ja miks inimesele ohtlik: - Pragudest pihkuvad õhu osakesed, mis on kokku puutunud erinevate maa sisemuses 
piknevate eluvormid, looduslike materjalidega (olgu nad raua, väävli, vase jne ühendid, 
radioaktiivsete gaasidega jne).  Tardkivimid ja setendid ning muud pinnased. Milline on orgaanilise maailma  geoloogiline toime ? Mis on moreen, kruus ja liiv? Kuidas on tekkinud mehaanilised 
ehk purdsetendid? Mis kujul, kus esineb Eestis tardkivimeid ja miks just sellisel? Tardkivim: - tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami – magma – diferentseerumisel ja 
kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Setend: - Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setendiks, kuna nende vahele ei saa tõmmata 
teravat piiri. Orgaanilise maailma geoloogiline toime: - Orgaanilise maailma toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni 
veekogud, kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad. Moreen: mandrijää või jääliustike sete, mis jääb jää sulamisel maha sorteerimata materjalina. Kruus: purdsete, mille terasuurus on valdavalt 2–64 mm. Liiv: purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm. Purdsetendid:  - Purdsetendid on tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentsiatsioonil 
- tuule, mandrijää või voolava vee poolt setitatuna. Tardkivimid Eestis:  - Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt. - Graniit on Eestis kõige levinum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 


 Pinnaste katsetamised nii laboris kui ka välitöödel. Pinnaste põhiomadused ja liigid. Pinnaste liigitamine. Savidele tehtavad katsed. Puurimised, proovide laborisse 
toimetamine, penetratsiooni katsed.  Geotehnikas ja ehitusgeoloogias pinnaseid liigitatakse koostise, tekke ja omaduste järgi. 
Põhiomadused: Eritihedus Ps; Tihedus Pn; Kuivtihedus Pd; Veesisaldus/Niiskus W; Poorsus n; 
Poorsustegur e; Plastsus ----- Tihendadatustegur It; Tihedusaste Id; Küllastusaste Sr; Plastsuspiir 
Wp; Voolavuspiir W(väike L); Konsistentsinäitaja I(väike L). Savidele tehtavad katsed: Proctor teim (suhteline tihedus); Rullimismeetod? (plastsuspiir); 
Vassilijevi koonus (voolavuspiir); Rootsi koonus; Casagrande aparaat; Ödomeeterteim;   Pinnaste omaduste parandamine erinevate meetodite abil. Milliseid masinaid saab 
kasutada? Milliseid pinnase omadusi tasub kindlasti parandada? Kuidas seda saab 
teha? Tuntumad meetodid:  - Drenaazid ja veealandust  - Tihendamine, vibreerimine - Tsementeerimine - Savitamine ja bituumendamine - Silikatiseerimine - Vaigutamine  - Elektrokeemiline meetod. Masinad:  - pump, vibrorull või plaatvibraator, tampimismasin, injekteerimismasin, 
vertikaaldreenimasin, tsementeerimismasin, elektroodid + alalisvoolumasinad. Milliseid omadusi parandada? - Märg pinnas - pumpamine; - Pehme pinnas - tihendamine; - Veega küllastunud savipinnas - vibrosond; - Poorirõhk kokkusurutud pinnases - vertikaaldreen; - Pinnase veeläbilaskvuse vähendamine - savitamine ja bituumendamine; - Üksikosad pinnases - tsementeerimine, silikatiseerimine;