Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agrokeemia labori KT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui K-norm on 150 kgha?

Lõik failist

1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/ 100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25* 30000 *1,2=
=9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t
2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus:
M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g—1kg ja x g--87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g—100% x=(350*100)/75=467g.
3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg =1t; 1000*0,35=350; N=2600:350=7,4kr/kg.
4) Väetise N-normi ja saagi vahelist seost väljendab:

Agrokeemia labori KT #1 Agrokeemia labori KT #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suslu Õppematerjali autor
Näidisülesannete lahendused..

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

põletati võsa). - 1471a. esimene teadaolev raamat agrokeemiast. - 1563a. ilmus Palissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest. - 1665a. esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest. - 17saj. esimesed väetuskatsed. - 1766a. Valleriuse poolt avaldatakse taimede huumustoitumise teooria, mida ka 19saj keskel propageeris A.Thaer. - 1840a. J. von Liebegi (1803-1873)kolm teooriat (on ka kaasaegse agrokeemia rajaja): a) taimede mineraalse toitumise teooria b) miinimumteooria ­ "tünnilaua seadus" ­ saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement. 1 c) toitainete täieliku tagastamise teooria ­ väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. - Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk. - Gedroits (1872-1932) ­ neeldumisnähtused mullas. - 1913a. rajas R

Taimekasvatus
thumbnail
36
pdf

Mullateaduse üldosa

Mullateaduse ajalugu. Mullateadus on alguse saanud põllumajanduse poolt püstitatud ülesannete lahendamise tulemusena. Iseseisvaks teadusharuks hakati mullateadust pidama alles 19. sajandil. Kaasaegse mullateaduse põhialuste rajajaks on Vassili Dokutsajev (1846...1903). Mullateaduse areng Eestis. 1806 Tartu Ülikoolis J. Krause pidas esimese loengu muldadest 1829 J. F. Schmalz alustas mullateaduse ainekursuse lugemist iseseisva õppeainena 1836 agrokeemia iseseisva ainekursusena 1919 TÜ-s asutati mullateaduse ja agrokeemia kateeder Tähtsamad mullateadlased Eestis: · A. Nõmmik ­ koostas Eesti esimese mullastikukaardi 1924.a. · A. Lillemaa ­ muldade kaardistamine · O. Hallik ­ muldade happesuse, lupjamise ja väetamise uurija · A. Piho ­ agrokeemia · R. Kask ­ muldade viljakus ja kasutussobivus · L. Reintam ­ muldade areng, kujunemine Mullateadusega tegelevad asutused Eestis.

Mullateadus
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne ­ inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti

Önoloogia
thumbnail
50
pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut?

Aiandus
thumbnail
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

sõelkõverad. Nii näiteks oleneb sõelkõver sellest, kas pinnast sõeluti koos huumusega või eemaldati see eelnevalt. Kasvupinnase terastikulise koostise täpne määramine on võimalik asjakohaste seadmetega varustatud laboris ning on vajalik juhul, kui kasvupinnaseid toodetakse turustamiseks; välitingimustes hinnatakse terastikulist koostist tavaliselt visuaalselt. Terastikulise koostise määramise teenust pakub näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor (www.klab.ee). Sõelkõver võimaldab prognoosida muuhulgas ka kasvupinnase niiskuskäitumist, tihenemisriski ning kandevõimet. Nii näiteks vähendab erineva läbimõõduga peenmaterjali osatähtsuse suurenemine segateralistes ja ebaühtlastes materjalides nende veeläbilaskevõimet, kuna suuremate osakeste vahel paiknevad, vee liikumist võimaldavad tühimikud täituvad peenemate osakestega. Üheaegselt

Aiandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun