Mullateaduste kokkuvõte (0)

1.Mis on muld ?
… on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest.
2. Mullateaduse põhiharud.
Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine ; mullageograafia - paiknemine .
Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse.
3. Mulla faasid (osatähtsus).
Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%); õhk 25%; vesi 25%.
2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.
4. Tähtsamad ühendid maakoores.
4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde lisax veel (O,Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H); ca 900 km - SiMa vööde; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu); maatuum.
5. Mis on kivim ?
Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus. Teadusharu  petrograafia.
6. Mis kivim moodustab aluskorra ?
Kristallsetest kivimitest graniit .
7. Tardkivimite jaotus happelisest ultravioletseni.
Happelised (hele)- neutraalsed- aluselised- ultravioletsed kivimid.
8. P- Eesti aluspõhja piir ja kivimiline koostis. Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid , mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo -viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti),
9. Moreenide teke, nimetada põhimoreenid.
Moreenid - mandrijää või jääliustike sorteerimata setted , tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jagatakse: lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist; transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud .
Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: otsmoreenid; põhimoreen.
10. Voored (teke).
Voored tekkisid jää liikumise tagajärjel- kui jääserv ei seisnud kaum kusagil, vaid taganes ja sulas pidevalt, moodustus põhimoreen, neile aladele on iseloomulik lainjas põhimoreenreljeef. Rühmiti esinevad ovaalsed kuhjatised, mis asetsevad paralleelselt jää liikumise suunaga, nim voorteks (Jõgeva, Laiuse ).
11. Kesk- Eesti pinnakate.
Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo-miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi.
12.Murenemine
.... on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine.
1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine – põhjustajad: a) temperatuur b) jää c) vesi d) tuul
2. keemiline murenemine ehk porsumine : a) vesi b) jää c) õhu CO2
* lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca( HCO3 )2
*hapendumine 2Fe3O4 + 2O2 à 3Fe2O3
*taandumine ( vastupidine hapendumisele)
*hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe2O3 + 3H2O à 2Fe(OH)3
*hüdrolüüs – mineraali osaline lagunemine
3. Bioloogiline murenemine: a) taimed b) loomad c) mikroorganismid
13.Sekundaarsed mineraaid - tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel.Ränioksiidi grupp - opaal , kaltsedoon Savimineraalide grupp - montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit , Alumiinium hüdrooksiidide grupp - hüdroangilliit Raudhüdrooksiidide grupp - limoniit, gotiit.
14. Peenes - peeneseks nimetatakse mulla koostisosakesi, mille läbimõõt alla 1 mm.(koresel üle 1 mm.) ** 0,05-1 mm - liivad : * jämeliiv 0,5-1 mm; *keskmine liiv 0,25-0,5 mm; *peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2)
15.Ibe on osake suurusega alla 0,001 mm, on füüsikaline savi ( füüsikaline savi on -0,01mm)
16.kolloidide jaotus tuuma järgi: mineraalsed , orgaanilised, orgaanilismineralsed. kolloidid võivad käituda happe või alusena.Kolloidide vaesed on liivmullad , rikkad savimullad .Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteisest.Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused-keemisvõime.Kolloidide jaotus:happelised, basoidsed, amfoteersed . Lk 63 (pruun).
17.Asendumisneeldumine-mulla võime vahetada mulla tahkes faasis neeldunud ioone lahuse ioonide vastu,see võime on ekvivalentne (samaväärne).Seaduspärasused: asendusreaktsioon pöörduv, neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades ,väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub väljatõrjuva lahuse kontsentratsioonist,neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga.
18.Küllastusaste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastusaste kõrge
19.ph def.-mullahappesuseks nim. vesinikioonide dissotseerumist mullast.Mõõdukalt happeline pH -4,6-5,5.
20.Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praegugi. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest mitme kilomeetri paksused jäämassid katsid sel ajal korduvalt suuri alasid, eriti ulatuslikult põhjapoolkeral. Kvaternaari setted on hinnaliste maavarade poolest vaesed. Kohati leidub väärismetalle.
Mineraal - tahke keemiline ühend t või ehe element
Kuju, vorm, värvus, kriipu värvus läige, lõhenevus, murd, kõvadus, tihedus
Mineraale klassifikatseeritakse, : keemilise koostise, tekke kristallilise elmendi sialduse järgi
Tähtsamadnehedad elemendid : väävel( tikud ), grafiit( pliiatsi südamed), sulfiidid : galeniit (plii maak)
Püriit(aitab nt lõket põlema panna) halogeenid : haliit(looduslik sool NaCl) oksiidid : boksiit (annab Al ) magnetiit (magnetilised omadused) kvarts, hapinulised soolad: apatiit, fosforiit
Kivim- mineraalide kogum, ühest võimitmest mineraalist koosev.
Tardkivimid- magma tardumisel
Settekivimid. Org aine settimisel põhja
Moondekivimid . Settekivimite ja tard kivimite moodnusmisel temp või rõhk.
Moreenid: rähkmoreenid, rähkne moreen, jne.
Moondekivimid: eestis valdavalt marmor
Moshi skaala- kivimite kõvadust
petrograafia