Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mullateadus 2 konspekt (0)

4 HEA
Punktid
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained.
Ülesanne:
  • Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103–219);
  • Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll;
    Kordamisküsimused (teemad):
    1) Põhimõisted

    Kolloid
    - osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed , orgaanilised ja orgaanilised-mineraalsed kolloidideks
    Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti
    Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike
    ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli
    Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid.
    mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt on suurem kui mulla pooridel
    füüsikaline neelamisvõime- seob mulla osakesi pindpinevuse ja vaba pinnaenergia abil
    positiivne neeldumine - füüsikalise neeldumise osa, kus kolloidiosakese ja seda ümbritseva lahuse pinnale koonduvad ained , mis vähendavad vabapinnaenergiat
    negatiivne neeldumine- füüsikalise neeldumise osa, kus tõugatakse kolloidilt ja seda ümbritsevat lahuse piirpinnalt eemale tärklis, min soolad , suhkrud ja muud ained
    keemiline neelamisvõime- mullas toimuvad keemiline reaktsioonid, mille korral kergesti lahustuvatest ainetest tekivad raskesti lahustuvad ühendid, mis sageli ka seotakse tahke mulla faasiga.
    bioloogiline neelamisvõime- seotud bioloogilise aineringega , kus organismid seovad mullas leiduvaid ained enda kudede väljaehitamiseks.
    füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise- mis seisneb selles et mullas toimub pidev ainevahetus tahke ja vedela faasi vahel
    katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon- kujutab sellist ioonide neeldumist, mille korral pole neid enam võimalik lahusesse tagasi tõrjuda
    Mullas neeldunud katioonid jaotatakse:
    • neeldunud alused- Ca2+, Mg2+, K+, N+ ja NH4
    • neeldunud vesinik ja alumiinium - H+, Al3+

    Neelamismahutavus- (T) näitab ühes KG-s neeldunud katioonide ja anioonide hulka , (cmolc/kg)
    Küllastusaste- arv mis näitab mitu % moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest
    Puhverdusvõime- mulla võime osutada vastupanu reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul
    Reaktsioon - nim H+ ja OH- ioonide teatud kontsentratsiooni mulla lahuses
    • aktiivne reaktsioon - tingitud mulla lahuses lahustunud hapetest ning nende sooladest
    • potentsiaalne reaktsioon- tingitud neeldunud katioonide ja karbonaatide sisaldusest

    happesus - tingitud mullas leiduvast ja kolloididel neeldunud vesinikust ja alumiiniumist jaguneb:
    • aktiivne- tingitud mullalahuses esinevatest vesinikioonidest
    • potentsiaalne happesus- tingitud mulla kolloididel neeldunud vesinik ja alumiinium ioonidest
    • asendushappesus- mulla potentsiaalne happesus, mida on võimalik määrata mulda neutraalsoolalahusega töödeldes
    • hüdrolüütiline happesus- võimalik määrata hüdrolüütiliselt leeliselise lahusega.

    Leeliselisus - ehk aluselisus on tingitud mullas olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididel neeldunud metallide katioonidest..
    tahke faasi tihedus, -De- - mg/m3- on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides
    lasuvustihedus , - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass
    poorsus - mulla näitaja
    üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust
    kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga
    mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga
    seotud veega täidetud poorsus- Ps %-
    liikumatu- ,
    raskesti omastatava ja
    omastatava kapillaarveega täidetud poorsus;
    aeratsioonipoorsus,
    eripind ,- Ep m2/g- massi või ruumala ühikut mulla tahkete osade summaarne välispind m2
    eripinnaindeks- IEp- näitab mulla teatud kihi tahkete osakeste summaarse eripinna suhet pindalasse
    veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd
    Seotud vesi mullas jaguneb kaheks:
    • keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises
    • füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinni hoitav mullaosakeste poolt

    maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida
    Närbumisniiskus- mulla veesisaldus mille juures taimed enam vett ei omasta
    kilevesi , - mulla osakeste ümber olev nõrgalt seotud veekiht
    vaba vesi, - kapillaar ja gravitatsiooniline vesi
    gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega
    kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega
    toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles
    rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed)
    sorptsiooniliselt seotud vesi- raske lõimisega mullas kus kapillaarid on nii väiksed, et mahub ainult seotud vesi
    pendulaarvesi,- liivas ja kruusas kus kapillaar puudub, hoitakse vett kinni osakeste kokkupuute kohtades
    põhjavesi,- vettpidava kihini jõudnud nõrguv gravitatsiooni vesi
    ülavesi, - kiirelt liivadest läbitungiv vesi mis jääb pidama alumisele liivsavile
    mulla veemahutavus , - mulla võime pidada vett kinni
    maksimaalne e. täielik veemahutavus, - suurim hulk vett mida muld suudab mahutada täites kõik poorid
    kapillaarne veemahutavus- suurim toetuva kapillaarvee hulk
    väliveemahutavus, - suurim hulk seotud ja rippuvat kapillaarvett
    kapillaarvee katkemise veemahutavus, - mulla veesisaldus mille juures veega täidetud kapillaari hakkab tungima õhk
    omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus, - taimede poolt omastatav veehulk mida muld suudab kinni hoida pärast suuri sademeid
    vee imendumine , - vee jäämine molekulaar ja kapillaarjõudude toimel mulda
    filtratsioon , - ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber  vesiehitiste
    filtratsioonikoefitsient- vee hulk mis läbib sekundis 1m2
    veejuhtivus , - pinnase omadus lasta vett läbi pooride
    aurumine , - on protsess mille käigus vesi läheb vedelast olekust gaasilisse
    sublimatsioon, - lume või jää aurumine ilma vahepealase vedela olekuta
    evapotranspiratsioon, - mulla ja taimede pinnalt aurunud vesi kokku
    transpiratsioon , - veeaurumine taimedest
    konsistents, - mulla voolavus aste, oleneb veesisaldusest, välisjõududest, taimedest jaguneb:
    tahke, pooltahke, plastiline, voolav
    kahanemispiir, - voolavuse astmete vahel olevad piirid
    plastilisuspiir,
    voolavuspiir ,
    paisuvus, - omadus mulla niiskumisel mahtu suurendada
    plastilisus , - omadus muuta välisjõudude mõjul kuju ning jõu lõppedes taastada esialgne kuju
    kleepuvus , - omadus teatud veesisalduse juures esemetele kleepuda
    sidusus, - mulla võime osutada vastupanu välisjõududele mis proovivad osakesi üksteisest lahutada
    elastsuspiir, - teatud surve mille korral mulla endine kuju enam ei taastu
    kõvadus ,- mulla võime osakesi koos hoida kui välisjõud kimbutavad
    kõvaduspiir, - väikseim surve mille juures mulla osakesed purunevad
    plastilisusindeks, - näitaja
    mulla küpsus, - mulla seisund kus absoluutselt kõik näitajad on parimas seisus harimiseks
    eriveotakistus, - künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikega
    kandevõime , - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata
    struktuursus, - mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks
    mulla niiskusrežiim, - hindab vee kvalitatiivseid näitajaid: liikuvus, omastatavus
    põuakartlikud mullad , - kerge lõimis , palju korest, väike veemahutavus
    parasniisked mullad, - suur veemahutavus, liivsavi, taimedele hea varustatus
    ajutuselt liigniisked mullad, - soostunud , ajutine liigne vesi , gleistumine
    kestvalt liigniisked mullad, - glei ja soo mullad, põhjavesi mullaprofiilis,
    ebastabiilse niiskusrežiimiga mullad, - kahekihiline lähtekivim, ülavesi
    automorfsed mullad, - mineraalsed mullad mida pinna- ja põhjavesi väga ei mõjuta
    poolhüdromorfsed mullad, - soostunud mullad kus esineb gleistumist ja turvastumist
    hüdromorfsed mullad, - soomuld kus turbahorisont üle 30cm
    õhurežiim, - mullaõhu koostise mahutavuse läbilaskvuse ja vahetusega seotud ajalised muutused
    õhumahutavus, - näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas
    õhuläbilaskvus, - mulla võime õhku läbi lasta, määrab õhuvahetuse mulla ja atmosfääri vahel
    õhuvahetus, - atmosfäärist õhk tuleb mulda , organismide poolt kasutatud õhk liigub atmosfääri
    diffusioon, - gaasid liiguvad kõrgema kontsentratsiooniga alast madalamasse , tagab õhuvahetuse
    redoksprotsessid, - hapnik õhus tekitab neid protsesse, tekivad uued ühendid
    albeedo , -  0 ja 1 vahel, mis näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes pealelangeva kiirgusega %
    soojusmahutavus,- mulla võime hoida soojust, näitab palju kulub soojust 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra
    soojusjuhtivus , - mulla võime juhtida soojust
    toiterežiim, - mulla tingimuste ja omaduste kompleks millest sõltub taimede varustatavus toitainetega
    taimetoiteelemendid, - keemilised elemendid vajalikud taimede arenguks ja kasvuks, mida pole võimalik asendada
    makroelemendid, - C, O,H,N,P,K,Ca,Mg (Fe JA Mn)
    mikroelemendid , - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se ( Sr, Cd, Pb, Ag, F)
    lenduvad elemendid,- C O H S
    tuhaelemendid,- Ca, Mg, K, P, Fe
    taimetoitained, - CO2 H20 O2 anioonid ja katioonid, millena toiteelemendid taime sisenevad,
    mügarbakter, - õhu lämmastiku siduja osade taimede juurtel
    mükoriisa - taimede ja seente kooselu, taim saab vett, mineraale ja vitamiine. Seen saab süsivesikuid
    2) Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek.
    Jaotatakse :
    min. kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide peenestumisel, koosnevad räni- alumiinium- ja raudoksiidist.
    Orgaanilised kolloidid- taimede ja loomade jäänuste lagunemise teatud etapil, kus esineb org aine molekulide liitumine ja tihkestumine
    Org-Min kolloidid- org – ja min kolloidide vastastik mõjul.
    Ehitus— Mitsell (tuum ja el. kaksikkiht) ja seda ümbritsev lahus
    Olek- happeline või atsidoidne. Geel või sool. Hüdrofiilne või hüdrofoobne
    3) Mulla neelamisvõime ja selle jaotus, neelamismahutavus, küllastusaste.
    Omadus siduda mullaga aineid. Jaguneb- meh, füs, kem, bio, füs-kem neeldumine
    Neelamismahutavus- 1 kg-s neeldunud katioonide ja anioonide hulk.
    Küllastusaste- arv mis näitab % palju on neeldunud aluseid neeldumismahutavusest
    4) Mulla reaktsioon ja happesus – jagunemine, määramine, muldade jaotus vastavalt reaktsioonile; mõju taimedele ja mikroorganismidele.
    Reaktsioon on H+ ja OH- ioonide kontsentratsioon mulla lahuses.
    Jaguneb : Aktiivne- mullalahuse happed ning nende soolad
    Potentsiaalne- sõltub neeldunud katioonide ja karbonaatide sisaldusest
    Määratakse indikaatoriga.
    Jaotatakse : väga tugev happelisus väiksem 3,5
    Tugev happelisus- 3,6-4,5
    Mõõdukas happelisus- 4,6-5.5
    Nõrk happelisus- 5,6-6,5
    Neutraalne - 6,6-7,2
    Leeliseline- suurem 7,2 st
    Happesus- tuleneb mullas kulgevatest protsessidest ja geneesist. Jaguneb:
    Aktiivne (vesinikioonid) ja potentsiaalne (neeldunud H ja Al ioonid )
    Mõju taimedele ja mikroorganismidele: äärmused on kahjulikud, igal isendil kindlad eelistused . Mõjutab enamasti toiteelementide kättesaadavust.
    5) Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind – ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest.
    tahke faasi tihedus, -De- - mg/m3- on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides
    lasuvustihedus, - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass
    poorsus- mulla näitaja
    üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust
    kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga
    mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga
    seotud veega täidetud poorsus- Ps %-
    liikumatu- ,
    raskesti omastatava ja
    omastatava kapillaarveega täidetud poorsus;
    aeratsioonipoorsus,
    eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühiku mulla tahkete osade summaarne välispind m2
    6) Mullavesi – veepotentsiaal, veeliigid mullas, nende vahekord sõltuvalt lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; mulla veemahutavus, selle liigid ja sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest; vee liikumine mullas, selle sõltuvus lõimisest, tihedusest ja struktuursusest, aurumine.
    veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd
    Seotud Vesi mullas jaguneb kaheks:
    keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises
    füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinnihoitav mullaosakestepoolt:
    maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida
    Närbumisniiskus- mulla veesisaldus mille juures taimed enam vett ei omasta
    kilevesi, - mulla osakeste ümber olev nõrgalt seotud veekiht
    vaba vesi, - kapillaar ja gravitatsiooniline vesi
    gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega
    kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega
    toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles
    rippuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed)
    sorptsiooniliselt seotud vesi- raske lõimisega mullas kus kapillaarid on nii väiksed, et mahub ainult seotud vesi
    pendulaarvesi,- liivas ja kruusas kus kapillaar puudub, hoitakse vett kinni osakeste kokkupuute kohtades
    põhjavesi,- vettpidava kihina jõudnud nõrgunud gravitatsiooni veena
    ülavesi, - kiirelt liivadest läbitungiv vesi mis jääb pidama alumisele liivsavile
    mulla veemahutavus, - mulla võime pidada vett kinni
    maksimaalne e. täielik veemahutavus, - suurim hulk vett mida muld suudab mahutada täites kõik poorid
    kapillaarne veemahutavus- suurim toetuva kapillaarvee hulk
    väliveemahutavus, - suurim hulk seotud ja rippuvat kapillaarvett
    kapillaarvee katkemise veemahutavus, - mulla veesisaldus mille juures veega täidetud kapillaari hakkab tungima õhk
    omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus, - taimede poolt omastatav veehulk mida muld suudab kinni hoida pärast suuri sademeid
    vee imendumine, - vee jäämine molekullaar ja kapillaarjõudude toimel mulda
    filtratsioon, - ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste
    filtratsioonikoefitsient- vee hulk mis läbib sekundis 1m2
    veejuhtivus, - pinnase omadus lasta vett läbi pooride
    aurumine, - on protsess mille käigus vesi läheb vedelast olekust gaasilisse
    sublimatsioon, - lume või jää aurumine ilma vahepeal vedel olemata
    evapotranspiratsioon, - mulla ja taimede pinnalt aurunud vesi kokku
    transpiratsioon, - veeaurumine taimedest
    7) Mulla füüsikalis-mehaanilised ja tehnoloogilised omadused – põhiparameetrid, nende sõltuvus mulla teistest omadustest ning põhilised piirid.
    konsistents, - mulla voolavus aste, oleneb veesisaldusest, välisjõududest, taimedest jaguneb:
    tahke, pooltahke, plastiline, voolav
    kahanemispiir, - voolavuse astmete vahel olevad piirid
    plastilisuspiir,
    voolavuspiir,
    paisuvus, - omadus mulla niiskumisel mahtu suurendada
    plastilisus, - omadus muuta välisjõudude mõjul kuju ning jõu lõppedes taastada esialgne kuju
    kleepuvus, - omadus teatud veesisalduse juures esemetele kleepuda
    sidusus, - mulla võime vastupanna välisjõududele mis proovivad osakesi üksteisest lahutada
    elastsuspiir, - teatud surve mille korral mulla endine kuju enam ei taastu
    kõvadus,- mulla võime osakesi koos hoida kui välisjõud kimbutavad
    kõvaduspiir, - väikseim surve mille juures mulla osakesed purunevad
    plastilisusindeks, - näitaja
    mulla küpsus, - mulla seisund kus absoluutselt kõik näitajad on parimas seisus harimiseks
    eriveotakistus, - künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikega
    kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata
    8) Mulla struktuursus – kujunemine, jaotamine, tähtsus.
    mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks,
    9) Mulla niiskusrežiim, muldade jaotamine niiskusrežiimi järgi – millest sõltub, mida mõjutab.
    10) Mullaõhk ja õhurežiim, redoksprotsessid – millest sõltub, mida mõjutab, omastamine .
    11) Mulla soojusomadused ja soojusrežiim, külmumine, sulamine – millest sõltub, mida mõjutab.
    12) Mulla toiterežiim, taimetoiteelemendid – milleks tähtis, millest sõltub.
    13) Arvutusülesanded: erinevate poorsuste leidmine.
  • Mullateadus 2 konspekt #1 Mullateadus 2 konspekt #2 Mullateadus 2 konspekt #3 Mullateadus 2 konspekt #4 Mullateadus 2 konspekt #5 Mullateadus 2 konspekt #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pakoulu Papito Õppematerjali autor
    Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek, Mulla neelamisvõime ja selle jaotus, neelamismahutavus, küllastusaste, Mulla reaktsioon ja happesus – jagunemine, määramine, muldade jaotus vastavalt reaktsioonile; mõju taimedele ja mikroorganismidele, Mulla üldfüüsikalised omadused, Mullavesi – veepotentsiaal, veeliigid mullas,

    Sarnased õppematerjalid

    Mullateaduse alused II Kontrolltoo
    10
    docx

    Mullateaduse alused II Kontrolltoo

    Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103–219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted: 1. kolloid - osakesi, mis olle läbimõõt on 1-100nm. Neid on näha vaid elektronmikroskoobi abil. Jagunevad; mineraalsed kolloidid, orgaanilised kolloidid, orgaanilis-mineraalsed kolloidid. Mineraalsed kolloidid koosnevad räni-, alumiinium- ja raudoksiididest. Orgaanilised tekivad taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisest. Orgaanilis-mineraalsed tekivad orgaaniliste ja mineraalsete kolloidide vastastikusel mõjul. 2. hüdrofiilne - adsorbeerivad rohkesti vett ja hoiavad seda tugevasti kinni 1. hüdrofoobne - Vett hülgav 3. koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või

    Maateadused
    Mullateadus 2-kontrolltöö
    13
    docx

    Mullateadus 2. kontrolltöö

    mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse Sublimatsioon: ilma vahepealse veeld

    Põllumajandus
    Eksamikusimused-vastused mullateaduses
    20
    docx

    Eksamikusimused-vastused mullateaduses

    Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: tooraine allikas( liiv, savi)

    Mullateadus
    Mullateaduse konspekt
    14
    pdf

    Mullateaduse konspekt

    MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.
 Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. 
 Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 
 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 
 2) lähtekivim 
 3)kliima 
 4)reljeef 
 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. 
 Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline.
 Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline?

    Eesti mullastik
    Mullateaduse üldosa
    36
    pdf

    Mullateaduse üldosa

    lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Rakenduslik mullateadus: agronoomiline, metsanduslik, maaparanduslik, keskkonnakaitseline. Mullateaduse harud: · mullageneetika (uurib muldade teket ja arengut) · mullafüüsika (uurib muldade füüsikalisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi) · mullakeemia (uurib muldade keemilisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi) · mullamineraloogia (uurib muldade mineraloogilist ja kivimilist koostist, muutumist)

    Mullateadus
    Mullateaduse eksam
    20
    doc

    Mullateaduse eksam

    Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaas

    Mullateadus
    Mulla kordamine
    15
    docx

    Mulla kordamine

    1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus

    Mullateaduse alused
    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
    31
    docx

    Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

    Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

    Eesti mullastik




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun