täiendasid DJ'd näiteks kandsid graffitistiilis Tsärke ja graffiti kunstnikud maalisid seintele pilte teemadel, mida käsitlesid parajasti populaarsed laulud. Selline kooseksisteerimine ei olnud mõistagi rahulik protsess ja hiphop tänavakultuurina oli juba algselt väga konfrontatsiooni ja võitlushimuline kultuur. Imago Kultuuri stiili iseloomustavad tavaliselt kolm elementi: Imago ehk väljanägemine, käitumismallid ja argoo.* Räpi põhilisteks stiili elementideks on riietus, räpi artistide pseudonüümid ja kahtlemata keel ning see, millest lauldakse. Mood Räpikultuuri puhul tähendab see seda, et eitatakse domineeriva kultuuri poolt väljapakutud moodi seda parodeerides. Räpparite hulgas on tavaks kanda mitmeid numbreid suuremaid riideid ning vürtsitada oma poolsportlikku stiili suure hulga
Kuidas on ühiskond võtnud enda kanda perekonna ülesanded Ühiskond on inimeste kooselu vorm, millel on kindlad reeglid ja eesmärgid. Need reeglid ja eesmärgid määravad inimesed ise, võttes eeskujuks endale tähtsad väärtused ja käitumismallid. Võib tõdeda, et ühiskond ehk riik täidab tihtilugu perekonna funktsiooni, kaitseb ja toetab oma kodanikke. Kuidas neid ülesandeid aga täidetakse ja mis on selle head ja halvad küljed? Tuleb esile juhtumeid, kus vanemad leiavad, et ei soovi või ei ole nende võimuses oma laste eest hoolitseda. Edaspidi peab nendega tegelema ühiskond. See on üks otsesemaid näiteid ühiskonna perekonnarollidest, kus ühiskond võtab
Objekt Õpilane, õppeaine sisu Kultuur, isiksuse arenguprotsess Koosseis (sisu) Teadmised, oskused, vilumused Väärtused, normid, müüdid, tabud, suhtumised, teadmised, motiivid, arusaamad, uskumused, käitumismallid Põhitegevus Õpetamine Õpimine, looming, koostöö ja suhtlemine Põhiprintsiibid Kohustus, distsipliin, kontroll, Avatus, loovus, vabaus, sanktsioonid enesearendamine, motiveerimine, hindamine ja väärtustamine
Ei tasu muuta maksusüsteemi. · Suurendatud tulumaksuvaba miinimumi poolt. · Ökoloogiline maksurehvorm, mis tähendaks tulumaksustamise asemel maksustada loodusvarade kasutamine ja KK saastamine. · Kodanikukasvatus. · Rahvuslus. · Haridus peab olema kõigile kättesaadav. Tasuta vähemalt gümnaasiumi lõpuni. Riiklik tellimus peab olema ülikoolis edukatele õppijatele tasuta. Poliitiline kultuur võimu teostamisega seatud väärtushoiakud ja levinud käitumismallid (Õ lk 89). Põhilised poliitilise osaluse vormid: · Tavapärased: o Osalus poliitilistes parteides. o Valimised. o Osalus poliitilistes kampaaniates. · Mittetavapärased: o Protestikirjad o Demonstratsioonid jne.
Kuidas sünnvaid indigolapsed ? Pole kahtlustki, et indigolapsed sünnivad nagu tavalised lapsed, kuid nende käitumismallid ning iseloomud arenevad välja teisiti. Rolli mängivad laste geenid ning kodune kasvatus. Mis määral need seda kõike mõjutavad? Indigolapsi iseloomustavad väga erilised omadused, mille tundmaõppimine kutsub nii vanemaid kui õpetajaid üles muutma oma suhtumist lastesse, seda nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil. Need lapsed on tõesti erilised ning moodustavad valdava enamuse praegusel ajal sündivatest lastest kõikjal üle kogu maailma. Indigolaste geenid mõjutavaid neid suurel määral. Nende vanemad on samasugused, kuid neid on konkreetse kasvatuse abil suudetud ohjes olla. Kõigiga kindlasti nii ei läinud. Enamik noori 3040 aastat tagasi sai siiski hakkama ka ilma suurema mässuta. Kõige suurem mõjutaja on kodune kas...
Lapsepõlvest pärit harjumused ja tavad, mille oleme pärinud oma kodust, vanematelt, kujundavad iseloomu. Iseloom, meie käitumine mõjutab meie elukäiku. Vastavalt sellele, kuidas me käitume, kujuneb meie elukäik, saatus. Tihti näeb, kuidas lapsed kordavad oma vanemate vigu, ise sellest arusaamata. Sarnaseid vigu või saatusekäike on tehtud ka eelmistes põlvkondades. Seega lause, et meie lapsed peavad kandma vanemate patud, on tõe põhi all. Sarnased elumustrid ja käitumismallid kestavad edasi. Seepärast on üsna oluline analüüs, tahe muutuda ja õppida tehtud vigadest. Keegi meist ei ole eksimatu ja seda arvestades tuleks olla tolerantne eriarvamustes, uskumustes ja seisukohtades. Ajalugu on tähtis. Sageli me alahindame möödunut ja ei süvene. Elame tänapäevas ja arvame, et kõik on alles ees. Aga kui vaadata tagasi, siis näeb, et vaatamata riigikorrale on ajalugu on isiksuste ja võimuvõitluse kujundatud. 2
(kuldaeg 20 saj, 50ndad ja 60ndad) Alates 70ndatest aastatest hakkasid ilma tegema populistlikud parteid, millised väidavad et neil on kogu rahva toetus ning hakkavad teostama uut poliitikat (ideoloogiliselt raske määratleda) 20 saj viimasel veerandil on erinevad ideoloogiad lähenenud üksteisele-koalitsioonide sõlmimine lihtne. Vasakpoolsed- sots dem , SDP. Tsentristid-libeaadid,keskerakond. Parempoolsed-konservatiivid, IRL. Kultuur on ühtekuuluvustunne, ühised väärtushinnangud ja käitumismallid. Pol kultuuri autoriteks peetakse Almondit ja Verbat nad väidavad et võimu teeb stabiilseks poliitiline kultuur, mis vajab edukaks toimimiseks psüholoogilist tuge. Poliitilisele kultuurile on iseloomulik rida jooni mis omased kõikidele kultuuridele: kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, on omane suurele sotsiaalsele grupile, on jäik pol muutuste suhtes, suudab pidava jääda vaid pideva taastootmise korral. Kultuuri spetsiifilised jooned: teadmised, hinnangud
Olulised on mõlemad. Õppides vajab laps nii kodu kui ka kooli tuge. Vanematelt saab abi õppimisel. Ei piisa ainult sellest, et aidata koolitükke teha. Tuleb olla hea eeskuju. Pole mõttekas last kurnata kodu- ja majapidamistöödega. Lausa hädavajalik on luua korralikud õppimistingimused. Koolist ootab laps aga mõistvat suhtumist, sõbralikku läbisaamist nii kaaslaste kui ka õpetajatega. Kuna märkimisväärse osa ajast veedab nooruk õppeasutuses, siis mängivad sealsed käitumismallid elus suurt rolli. Oluline osa on ka inimeses endas, ta peab panema paika oma prioriteedid ning mõistma, mis on primaarne. Eneseharimise vajadus on esmatähtis. Koolitee saab meie hariduse vundamendiks. Pealegi tagab tänapäeva ühiskonnas see edukuse ja läbilöögivõime. Tuleb mõelda kas või töövestlusele. Iga firma tahab ju endale avatud mõtlemisega ja arenguvõimelisi alluvaid. Suuremad sansid on neil, kes jätavad endast innovatiivse ja erudeerituvd mulje. Üha olulisem
Teenindaja käitub kliendiga vastavalt tema klassile, nahavärvile või mõnele muule välimusega seotud tunnusele. Suhte katkestamine. Andes kliendile märku, et ta pole enam kunagi teretulnud ning tema teenindamine on tüütu. 9 Vaidluse tekitamine. Jäädes uhkeks ning tekitades kliendiga vaidluseid, isegi kui klient eksib. Kliendi aja raiskamine. Teenindaja laseb kliendil oodata. Kõik need käitumismallid väljendavad negatiivset teeninduskeelt, mida tuleks vältida. Positiivne suhtumine klientidesse on alus firma edule ning moodustab organisatsiooni kultuuri käitumismallide näol. Kõik inimesed soovivad austust ning positiivset suhtumist ning vastupidise käitumise korral ei saa ettevõte korrektselt ning kvaliteetselt toimida. 10 11 4. MINU ORGANISATSIOONI TEENINDUSKEEL
kombed, laulu-, tantsu- ja muusikariistadel mängimise oskus. Rüütlid olid head suhtlejad ning kui parasjagu ei võidelnud lahinguväljadel, siis veetsid aega õukonnas, kus lõbustasid ja võlusid oma lugudega lossidaame. Kas tänapäeva meeste seas kohtab veel selliseid isiksusi? Usun, et ka neid endiselt leidub, kuigi välimuselt ei pruugi nad rüütlitele eriti sarnaneda. Rüütellikkuse mõiste on tegelikult tänapäeval palju hägusem, paljud traditsioonilised (barbaarsed) keskaegsed käitumismallid on unustatud. Kaasaegne rüütellikkus kujutab endast pigem dzentelmenlikkust ja elementaarse viisakuse kasutamist. Säilinud on rüütellikkuse alustalad, mis minu arvates ongi põhilised - headus, hoolivus, austus ja põhimõte, et need, kellel on, aitavad neid, kellel pole. Tänu sellele omadusele kehtib maailmas enamjaolt rahu ja võib teha järelduse, et rüütellikkus pole kuhugi kadunud, vaid on võtnud lihtsalt teistsuguse ilmingu.
huvid, maailmavaated, arvamused ja tihtipeale ka maitse. Ei saa ju rääkida maailma asjadest inimestega, kelle vaateid täielikult valeks peetakse. Mõnikord peab lihtsalt rahu säilitamiseks kompromisse tegema, sest tõeline sõprus tähendabki ju teistega leppimist, olenemata nende tegudest või arvamusavaldustest. Kui inimesed veedavad enamiku oma ajast üheskoos rääkides või tehes mida iganes muud, siis tahes-tahtmata haagivad teise inimese sõnavara ning käitumismallid end külge. Kui keegi ütleks, too jäljendab teist, siis ta eksiks, sest inimene ei saa kontrollida oma aju ja alateadvust, mis tihtipeale mõtleb inimese enda eest. Jutlustaja Norman Vincent Peale on öelnud: "Usu endasse. Usu oma võimetesse. Ilma tagasihoidliku, kuid mõistliku enesekindluseta oma võimetesse ei saa sa olla ei edukas ega õnnelik." Usun, et see tähendab seda, et kui endasse ei usuta, ei loe ka see kuhu
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
kes praegu on noored ja keda selle kriitikaga kostitatakse. Ühiskonna elutempo kiireneb progresseeruvalt, mis omakorda viib selleni, et vananedes ei suudeta muutustega kaasa minna, jäädakse kinni omaenda mälestustesse, kusjuures mälul on huvitav omadus võimendada positiivset, luues minevikust helge ja rõõmsa mälestuse. See näitab, et teatud vanuses on inimesel väga raske kohaneda uute muutustega. Vanematele inimestele on sisse kodeeritud teatud käitumismallid, mida edastasid neile nende emad-isad ja neid malle püütakse omistada noortele, hoolimata muutunud ühiskonnast. Loomulikult on olemas ka teatud käitumismudelid, mis on kooskõlas ühiskonna poolt aktsepteeritud normidega ning on ajatud. Siin tuleb mängu oskus põigelda vana ja uue vahel, minemata vastuollu reaalse olukorraga. Mis asi on see kasvatus, millele me anname hinnanguid ja mille põhjal tahame öelda, et noored on hukas ehk halvasti kasvatatud
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdse...
Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema." Ratsionaliseerimine ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus. Samastumine - soov olla kellegi teisega samasugune/sarnane. Regressioon ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel. Autoagressioon - enda süüdistamine. Alavääristamine teadvustamatu ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. Kellegi teise maine halvustamine. Eitamine ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks ema võib teadvustamatult keelduda tunnistamast
ruum, esteetikaruum, keskkonnaruum, eetikaruum, psüühikaruum –kõik proobleemid on sama tähtsad ja pole võimalik lõpuni lahendda, pidevad muutumises Mis on planeering, mis on planeerija rollid Kes määrab linna palge Kuidas mõjutavad teineteist inimesed, sotsiaalse kooslused jm huvigrupid amelik korraldus institutsioonid linn o arhitekti roll need kokku siduda Sotsioloogilised lähtekohad: Sotsiaalsete koosluste käitumismallid strukturaalfunktsionalistlik – ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal(kriirika: kui tähelepanu keskendub harmooniale, ei küsi keegi kas kogu süsteem on olemuslikult väär) konfliktipõhisus – stabiilsus on olukord, mis vajab muutmist(sisu on kokkulepete puudumine, vaen, stabiilsus on olukord mis vajab muutmist, kes saab kasu sotsiaalsest korraldusest) kirjeldav – mikrosotsioloogia, kus inimesed annavad asjadele tähendust
Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi seadusandlik organ. Ühe ja kahekojalisus Euroopas koosneb kahest kojast näiteks UK, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra ja Poola parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale (va Norra) ja Balti riikidele. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned oma seadusandliku tegevusega. Parlamendi kojad on võrdsed. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: 1) komplekteerimise viisis 2) töövaldkondade jaotuses Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet. ESIMESEL JUHUL, näiteks UK's kujutab ülemkoda endast seisulikku esindusorgananit. Valimisi sel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Näiteks UK Lordide kotta kuulub umbes 120...
töötavate inimeste (ehk kuldkraede) osatähtsus tõuseb. Tekivad uued linnasisesed mustrid: vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Väidetakse, et infoajastu linnadest kaob keskklass (töölised) ja elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ning madalapalgalised teenindustöötajad (koristajad, lapsehoidjad, isikuteenindajad). Muugulgas kaotavad mitmed varasemad ühiskondlikust teadvusest lähtuvad käitumismallid (auto ja maja omamine kui teatud klassitunnus) endise tähtsuse ja inimeste ruumiline käitumine linnas muutub märksa mitmekesisemaks. Ennekõike tootmisettevõtted, aga üha enam ka ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad ummikutes vaevlevatest kesklinnadest eeslinnadesse ja veelgi kaugemale, et juurdepääs autoga oleks hõlpsam. Uuesd töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö ja elukohtade hajumist
olemas kindel sissetulek. Teisest küljest on ka inimesi, kes on võimelised sellist elu vältima ning innovaatilisuse ja vajalike teadmiste abil oma unistused teoks tegema. Innovaatiline mõtlemine hakkas märkimisväärselt allamäge käima siis kui õppeprotsessi käigus tuleb kindel hulk teadmisi omandada konkreetseks diplomiks. Kindlate õppekavade kujunemise tõttu ei jää kuigi palju loomingulist aega õpilasele, kes sooviks hoopis midagi ise välja mõelda. Meie käitumismallid toetuvad teatud olukordadele, mida me aja möödudes oleme pidanud läbi elama. Eelistatakse mitte riskida ning elada tavapärast elu edasi. Kooliõpilaste ning samuti ka tudengite hulgas on kahjuks levinud suhtumine , et ei julgeta oma arvamust avaldada. Olgu tegu suure auditooriumi või väiksema klassiga. Selline käitumine võib olla päritud juba lapseeast, kus vanemad tekitasid lapses piinlikkustunnet, kui viimane midagi valesti tegi. Seega emotsiooni süvenedes
Suurt rolli omavad siin raadio- ja telesaated. Kõik need saated omavad mingit alatooni, mis võivad küll erinevatele inimestele eraldi mõjuda, kuid mingi mõju on neil siiski meile olemas. Näiteks võiks tuua seni Ameerikas levinud, kuid hiljuti ka meil populaarseks saanud "Oprah" teleshow. See saade on muutunud justkui inimeste iganädalaseks "vajaduseks". Saade ise jutustab inimeste tõsielulisi juhtumisi, nii lõbusaid kui ka kurbi ning arutleb selle üle, andes sellega meile kindlad käitumismallid, mis panevad meid vastavalt ka käituma ja ka mõtlema. Käitumise pealt, tõsi, ta küll annab meile paremini käituva sotsiaalse ühiskonna, aga ühtemoodi mõtlevate inimestega pole eriti tore suhelda. Ja sellised inimesed muutuvad kui karjust vajavateks lammasteks, kes teevad kõik nii nagu nende karjus neile ette näitab. Väga mõjuvad veel ka eetri edastatavad üleskutsed, näiteks mõne sotsiaalse mässu või muu taolise ürituse suhtes, milles enamus
seadused väänamiseks ning raha mätsib hiljem kõik kinni. Inimene on kultuuri nägu, kus ta parasjagu viibib, selline oli ka Jüri Alliku 3. novembril toimunud loengus esitatud üks väidetest teemal ,,Psühholoogilised eeldused, millel põhineb ühiskond". 6 Alliku loengus käsitletavad väited lähtusid sellest, milliseks peetakse inimloomust vastavas kultuuris, ühiskonnas. Väga võimalik, et praeguse noorsoo käitumismallid lähtuvad just ühiskonnas/kultuuris ajapikku juurdunud eeldustest meie kodaniku loomusele. Märksa suuremat mõju inimloomusele Alliku loengu põhjal avaldab aga mitte nii otseselt kultuur, kui just meie geneetiline pärand. Seega lähtuvad paljud meie nii head kui halvad omadused just meie vanemate geenivaramust- võimalik, et just siin peitubki materialismi alge, vanematel päritud edugeen, mis sunnib noori püüdlema vanematega sarnaste väärtuste poole.
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjoni...
Küps ellu astumiseks, küps kooli minemiseks. Küpsemine bioloogilises tähenduses: puudutab eelkõige neid muutusi, mis ilmnevad spontaanselt, ilma treeningu või välise sekkumiseta osutab muutustele, mis on iga isiku jaoks eostumisest alates füsioloogiliselt ette programmeeritud. Küpsemine sotsiaalses tähenduses on: laste närvisüsteemi teatud arengutaseme saavutamine, et olla valmis teistega arvestavaks ja koostöövõimeliseks suhtlemiseks protsess, mille vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste
inimese võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu probleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris. Sotsiaalsed institutsioonid- ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuurid Akulturatsioon (Berry, Kalin, Tayloe 1977)- kultuurilise muutuse protsess, mis tuleneb kultuuridevahelisest pidevast ja vahetust kontaktist. Vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva ühiskonna poolt. Assimilatsioon- osaline ja täielik sulandumine domineerivasse kultuuri. Sisenemine domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- e kokkusulamine on protsess, kus grupid ja rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuuri või rassi Integratsioon- sallivus Gettostumine- kontakt domineeriva kultuuriga puudub Marginaliseerimine- ei võeta omaks domineerivat kultuuri ja samas ei
iseenesestmõistetavana *7.Enkulturatsioon Paljud kultuuri aspektid jäävad uhelt põlvkonnalt teisele ule minnes muutumatuks. See järjepidevus iseloomustab ka protsessi, mida nimetatakse enkulturatsiooniks. E. on osalt teadliku, osalt mitteteadvustatud õppeprotsessi saadus. Selle õppeprotsessi kaudu mõjutab vanem generatsioon nooremat (sunni abil või ilma selleta) ule võtma traditsionaalsed mõtlemis- ja käitumismallid. Hiina lapsed näiteks kasutavad söömisel pulki kahvli asemel, ei joo piima, kuna nad on õppinud hiina kultuuri, aga mitte USA oma. E. baseerub uldisel kontrollil, mida rakendab vanem põlvkond nooremate suhtes tasude ja trahvide abil. Iga generatsioon kasvatatakse mitte ainult eelkäijaid järgi tegema, vaid ka enkulturatsiooni traditsioonidega kooskõlas olevat käitumist autasustama, ja sellist käitumist, mis sellele ei vasta, trahvima või vähemalt mitte
Referaat Põhja-Ameerika muusikast. Sisukord. 1. Indiaanlaste muusika. 2. Afro-ameerika muusika. 3. Euro-ameerika muusika. 4. Räp-kultuur. 5. Kasutatud kirjandus. Indiaanlaste muusika. Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste koondnimetus. Indiaanlaste eellased rändasid sinna Siberist 20 000-30 000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks erinevateks hõimudeks. Põhja-Ameerikasse pidama jäänud suured hõimud olid irokeesid, navahod, siuud jne. Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse. Sageli esineb vahelduvat taktimõõtu. Tihti koosneb tekst vokaalidest või silpidest, millel puudub tähendus. Saatepillidena kasutatakse enim mitmesuguseid trumme ja kõristeid...
Selles staadiumis üritavad inimesed käituda viisil, mis tagavad nende eesmärkide saavutamise. Tegevused on suunatud ja plaanitud kindla tulemuse saamiseks. Minu näites algas käitumine juba siis, kui läksin tädikesega rääkima ja selgitasin põhjuseid, mis mind häirivad. Kuna selline tegevus ei viinud tagajärjeni, mis mind rahuldaks, siis plaanin oma tegevust ümber. Konflikt on avalik ja osapooled on seda enesele teadvustanud. Siinkohal võivad tulla mängu väga erinevad käitumismallid. Ma võin ajastada enda kohaloleku värava piirkonda selleks ajaks, kui tädike tavaliselt koera jalutab. Lootes, et selline tegevus hoiab ära seekordse väravataguse ,,rikastamise". Ma võin puistata värava taha lõhnaaineid, mis peletavad koera või takistavad tema väljutamisprotsessi. Võin parkida sinna oma auto või siis paluda seda teha naabrimehel. Tavaliselt aga sellises olukorras räägitakse tädiga uuesti ja natukene karmimal ja konkreetsemal toonil
Massikommunikatsiooniteooria raamat .lk 8-21 Kultuuris on talletunud kujutlused, teadmised, väärtushinnangud, käitumismallid. Need .kogemused(juurdehangitavad) on kokkuvõtvalt informatsioon ja teave Informatsioon seosed, mis ühendavad kõike uut, tundmatut senikogetu ja teadaolevaga ning mille alusel on inimesel võimalik ümbritsevas maailmas orienteeruda, toimuvaid sündmusi tõlgendada ning oma käitumist otstarbekalt kavandada. Inimeste praktilises tegevuses ja suhetes tekivad vajadused mitmesuguse iseloomuga teabe järele tuntud/tundmatu ja uus/senikogetu. Mida enam on erinevaid
ulatus-käsitleb üht valdkonda v pol (KK) sihtgrupp-valijaskond sihtgrupp-võimueliit teavit-avalik tähelepanu meedias teavit-lobism-katsed mõjutada poliitikuid *sarnasus- ülesehitus(ametlik nimi, kindel põhikiri ja liikmeskond) *survegrupp: kategooriagrupid- konkreetse kategooria kaitsm. edendamisgr-hägusemad (kasulikud kogu ühiskonnale) POLIITILINE KULTUUR *pol.kultuuri koostisosad- teadmised, hinnangud, väärtused & käitumismallid *pol.kultuuri eripärad-kuna pol. leidub kõigis valdkondades, siis see hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb kodanikul ük-s vaja *pol.kultuuri mõjutab-võimuvahetus ja mida radikaalsem see on, seda suuremad muutused tabavad kult-i. VABARIIKLIKUD RIIGIKORRALDAMISVORMID: *1) PRESIDENTALISM (USA, Argentina) *rahvas valib presidendi ja parlamendi *valitsuse koosseis vahetub pärast pres.valimisi
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 ...
mis reguleerib emotsioone ning osaleb ka autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide ehk tundmuste teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis (Eensalu, 2011). Emotsioonide kultuurilised käsitlused Kultuurilise emotsiooniteooria kohaselt pole emotsioonid samamoodi nagu keeledki muud kui omandatud ja kultuuri kaudu edasiantud käitumismallid (Evans, 2002, 17). Antropoloogilised ning etnograafilised uurimused näitavad, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste tundmuslik kogemus ning kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. On nii unikaalseid kui universaalseid komponente (Eensalu, 2011). 1960.aastate lõpul otsustas noor ameerika antropoloog Paul Ekman seda teooriat ka teaduslikult tõestada. Peale mitmeid katseid jõudis Ekman järeldusele, et vastupidiselt
Ta oli küll väga oodatud, kuid samas ka väga kardetud vastane nii vestlustes kui ka esinejana. Meri paistis kordi suurem kui tilluke Eestimaa. Tema enda suurimaks sooviks oli teadvustada suurriikidele väikeriikide tähtsust. Teist korda sai Lennartist president 1996 aastal. Oma teisel ehk viimasel ametiajal pühendus ta suuresti Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel tasemel. Oma kahel ametiajal kujundas Meri välja riigipea staatuse ja kombed. See määras ära ka uute presidentide käitumismallid. Riigipea ametikõrval ei jätnud ta ka unarusse oma kodu kabelineemel. Tema kogu on võõrustanud paljusid suursaadikuid ja presidente. Samuti on olnud Lennarti kodu üks kauneimaid kodusid Eestis. Lennart Georg Meri võib olla uhke kuna Eestimaa on esimest korda ajaloos niivõrd tugev. Oma 8 viimasel ametiajal jagas Lennart poliitvangidele ja küüditatutele murtud rukkilile märgi. Lennart oli arvamusel, et Eesti peaks leidma oma Nokia
ka väga kardetud vastane nii vestlustes kui ka esinejana. Meri paistis kordi suurem kui tilluke Eestimaa. Tema enda suurimaks sooviks oli teadvustada suurriikidele väikeriikide tähtsust. Teist korda sai Lennartist president 1996 aastal. Oma teisel ehk viimasel ametiajal pühendus ta suuresti Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel tasemel. Oma kahel ametiajal kujundas Meri välja riigipea staatuse ja kombed. See määras ära ka uute presidentide käitumismallid. Riigipea ametikõrval ei jätnud ta ka unarusse oma kodu kabelineemel. Tema kogu on võõrustanud paljusid suursaadikuid ja presidente. Samuti on olnud Lennarti kodu üks kauneimaid kodusid Eestis. Lennart Georg Meri võib olla uhke kuna Eestimaa on esimest korda ajaloos niivõrd tugev. Oma viimasel ametiajal jagas Lennart poliitvangidele ja küüditatutele murtud rukkilile märgi. Lennart oli arvamusel, et Eesti peaks leidma oma Nokia.kirjanikuna oli Meri
Õpib läbi kogemuse ebasobivat käitumist takistama. Oluline on väline toetus ja tunnustus. Koostöö professionaalide ja eneseabirühmadega. See faas kestab vähem kui kuus kuud. Säilitusfaas Saavutatud eesmärgi hoidmine ja kindlustamine. Tagasilanguse Kindlustumine vältimine. Käitumise muutumine on pidev. Võimalikud on lühiaegsed ebasoodsad muutused. Loob soovitud uue käitumismallid ja enesekontrolli. On kõrges riskisituatsioonis. Muutunud käitumine on kestnud umbes kuus kuud. Tagasilangus See on sündmus, mitte faas. Võib tekkida igal ajal. Isiklik stress või Ohtlik sotsiaalne surve kutsub esile katkestuse käitumise muutuste protsessis. Võimalustele See on ajutine kaotus, mis ennustab edu mis jätkub varasemas etapis. avatud
· Üksikisiku eetika ühiskonna liikme üksikisiku arusaam eetikast · Grupieetika ühiskonna teatavate isikute rühmadele omased moraalinormid, mis ei pruugi üldiste moraalinormidega kokku langeda · Kutse-eetika kutset e professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Käsitleb teatud kutsealal kehtivate väärtuste, tekkivate ja toimivate moraalinormide ja põhimõtete süsteemi. · Tööeetika on väärtused ja käitumismallid, mida kutsealal tegutsejate suhtes ootab ühiskond. Tööeetika on organisatsioonväline. Moraalinormid Moraal on inimeste või kultuuride kokkuleppelised tavad, reeglid või praktika. Moraalinormid on mitteformaalsed. Moraalinormide täitmise tagavad välimised ja sisemised sanktsioonid: ·välised sanktsioonid on teiste inimeste suhtumine ja reaktsioonid, reputatsioon teiste inimeste silmis ·sisemised sanktsioonid on häbitunne, südametunnistusepiinad
enne 60daid. Kohanemine on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineerima kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi. Nad kohanevad kultuuriga, kuid ei pruugi selles osaleda (nagu venelased Eestis, kuubalased Miamis arendasid oma äri ja tööstuse ning jäid eraldiseisvaks grupiks). Akultureerumine esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna intiimsematesse sots.gruppidesse (nt juudid, kes on suurte firmade juhatajad kuid ei kuulud elitaarsete klubide liikmeks). Assimileerumine tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sideme kaudu. Selle ulatus sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreldes domineeriva grupiga (heledanahalistel inglise keelt kõnelevatel inimestel on kergem USAs kui mustanahalistel)
ning integratsioon. Merton (1949) võttis kokku ühiskonna iseloomu puudutavad funktsionalismi postulaadid: 1. Ühiskonda saab käsitleda kui omavahel suhestatud osade süsteemi, see on omavahel seotud, korduvate ja mallilike tegevuste korrastus. 2. Selline ühiskond kaldub loomulikus olekus dünaamilise tasakaalu poole, ebakõlade puhul üritavad esile kerkinud jõud stabiilsust taastada. 3. Kõik ühiskonnas korduvad tegevused panustavad tasakaalu saavutamisse, kõik eksisteerivad käitumismallid on vajalikud süsteemi stabiilsuse säilitamiseks. 4. Vähemalt osad ühiskonna mallilikest ja korduvatest tegevustest on hädavajalikud selle jätkuvaks eksisteerimiseks, st on olemas funktsionaalsed eeltingimused, mis täidavad süsteemi kriitilisi vajadusi, ilma milleta süsteem ei jääks ellu. > Mis ühiskonnas ikka ja jälle kordub ning millist rolli see ühiskonnas täidab? Massikommunikatsiooni informeeriv funktsioon
2. A.Bandura õppimise faasid. Bandura uurimused näitavad, et käitumismallide omandamine ja kasutamine oleneb tingimustest. Faasid: Märkamine- mudelkäitumise jäljendamiseks peavad õpilased seda märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. Meelde jätmine- on vaja kujundada seos situatsiooni märginade ja käitumisviisi vahel. Reprodutseerimine- e käitumismallide praktiseerimine. Motivatsioon hõlpsamini jäävad meelde käitumismallid, mida demonstreerivad inimesed, keda õpilased peavad staatuselt kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda. 3. Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetajad on õpilastele eeskujuks vähemalt kolmel viisil. Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad
mitmekesisemaks ja elujõulisekmaks muutmisse.(toit, perekond, rituaalid) Segretsioon- tähendab vähemusgruppide isoleerimist enamusest ühiskonnast võimul olevate gruppide poolt, Kohanemine- on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineeriva kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme. Akultureerumine esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva õhiskonna normid, väärtused, käitumismallid , kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna sotsiaalsetesse gruppidesse. Assimileerumine- tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sidemete kaudu. Amalgeerumine- kokkusulamisprotsess, esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Eelarvamused- arvamuse kujundamine ilma eelnevate teadmisteta. Diskrimineerimine- inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika, tihedalt seotud mõistega eelarvamused
Töö koosneb kahest suuremast osast. Esimeses, teoreetilises osas, andsime ülevaate meedia mõju erinevatest teooriatest. Teoreetilist osa kirjutades toetusime tekstidele, mille sisuks oli uurida kuidas meedia mõjutab väikelapsi ning vaatasime ka seda, mis mõjul on televisioonil inimesele üldse. Töö empiirilises osas tegime analüüsi selle kohta, millised on praegu 11. klassis õppivate noorte multifilmide eelistused, millised on nende lemmikkangelased ja nende käitumismallid ning ütlemised. Valisime töö uurimusliku osa läbiviimiseks kvantitatiivse uurimismeetodi, mis andis võimaluse korraga väga paljude inimeste käest ühesuguseid küsimusi esitada. Selle teada saamiseks viisime 2012. aasta kevadel internetis läbi ankeetküsitluse. Saadud vastustest saime teada, et väga populaarne on multifilmis „Oota Sa!“ kõlanud laused ning üks õpilaste lemmikkangelastest on südamlik sookoll Schrek. Meie ankeedile vastanute seas on suur
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stii...
Samuti ei ole mallõppeks alati vajalik väline tasustamine. 2. A.Bandura õppimise faasid. Bandura uurimused näitavad, et käitumismallide omandamine ja kasutamine oleneb tingimustest. Faasid: Märkamine- mudelkäitumise jäljendamiseks peavad õpilased seda märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. Meelde jätmine- on vaja kujundada seos situatsiooni märginade ja käitumisviisi vahel. Reprodutseerimine- e käitumismallide praktiseerimine. Motivatsioon hõlpsamini jäävad meelde käitumismallid, mida demonstreerivad inimesed, keda õpilased peavad staatuselt kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda. 3. Õpetaja ja õpilased mudelina. Õpetajad on õpilastele eeskujuks vähemalt kolmel viisil. Nad edastavad õpilastele ühiseid hoiakuid ja käitumismudeleid, kuidas suhtuda ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele
3. RIKKUS - PRESTIIZ - VÕIM (M. Weber). A: 233-234 / ,/AU: 236-237/, /HMS: 113-115/ a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms. b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus- gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenu...
Meetodi instrumendiks on rollimäng. Olulisel kohal toimunu põhjalik analüüs. 12.1 Rollimäng. Meetodi tehnika keskendub kriitilise (arutleva) mõtlemise kesksele elemendile - võimele mõista teiste seisukohti. Eesmärk on aidata õppijatel kasutada õpitut konkreetses situatsioonis, kusjuures eeldatakse, et mängitava rolli kaudu kujuneb vastav samastumine. Olles kujuteldavalt kellegi teise rollis, mängitakse läbi nii vastavad tunded kui ka käitumismallid. Rollimängud on kasulikud, kuna aitavad õppijatel kogeda teiste võimalikke mõtteid, tundeid ja tegusid. Rollimängu õnnestumiseks on vajalik selgelt väljendatud eesmärk ning täpselt määratletud rollid. Vajalik on vaatleja olemasolu, kes võib anda vaatlusel rajanevat objektiivset tagasisidet. Vajalikud on ka kriteeriumid rollimängu hindamiseks. Meetodi puhul antakse mingi probleemi lahendamiseks õppijatele mitmesuguseid rolle. Õppijad
tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni
normid) Joonis 6 – Otsuste skaala otsustusvabaduse järgi (Bateman, Snell 2004) Juhi isiksus Firma Keskkond Kasvatud poliitika seadustik Isiklikud väärused ja ülemuste käitumine ühiskonna käitumismallid kaastöötajate väärtushinnangud ja religioon käitumine kõlblusnormid tegevusharud eetiline kliima Joonis 7 – Juhi eetilisust mõjutavad tegurid otsustamisel Juhi eetilisus väljendub selles …
Meri paistis kordi suurem kui tilluke Eestimaa. Tema enda suurimaks sooviks oli teadvustada suurriikidele väikeriikide tähtsust. 9 Teist korda sai Lennart Merist president 1996. aastal. Oma teisel ehk viimasel ametiajal pühendus ta suuresti Eesti staatuse tugevdamisele rahvusvahelisel tasemel. Oma kahel ametiajal kujundas Meri välja riigipea staatuse ja kombed. See määras ära ka uute presidentide käitumismallid. Riigipea ameti kõrval ei jätnud ta ka unarusse oma kodu Kabelineemel. Tema kodu on võõrustanud paljusid suursaadikuid ja presidente. Samuti on olnud Meri kodu üks kauneimaid kodusid Eestis. Oma viimasel ametiajal jagas Lennart Meri poliitvangidele ja küüditatutele murtud rukkilille märgi. Lennart oli arvamusel, et Eesti peaks leidma oma Nokia. Kirjanikuna oli Meri endale ja eestlastele Nokia leidnud selleks on raamat ,,Hõbevalge". Meri presidendiaeg lõppes 2001. aastal.
jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman on sõltumatu lepitaja
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
