TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere kolledž
Õpetajakoolituse osakond
Marii Juht
HEA ALGUS
Referaat
Juhendaja : Tea Välk magister
Rakvere 2010
SISUKORD
Sissejuhatus
....................................................................................................................................lk.
3
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
140 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maraia
Õppematerjali autor
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
Meie eesti lasteaiad lähtuvad oma töös siiski riiklikust õppekavast. Reggio pedagoogikas meeldib mulle lastevanemate kaasamine ning tohutu loovuse arendamise ja kunsti tähtsus. Mulle meeldib, et lapsi kaasatakse kõigesse, et neil lubatakse lõputult luua ja olla loomingulised ning, et suhtlemine on oluline nii laste kui ka täiskasvanute vahel. Eestis kasutatakse kõige rohkem Hea Alguse programmi. See sisaldab paljusid häid pedagoogilisi võtteid. Samas sobib see meile, sest Hea Algus tugineb siiski riiklikule õppekavale. Ilma selleta ei saaks, ma leian, sest lasteaed on Eestis pehmendavaks hüppelauaks kooli. Kooliharidus on meil Eestis väga tugeval tasemel. Ma kardan, et näiteks Steineri lasteaiast tulnud laps jääks meie Eesti koolis hätta ja saaks shoki, et järsku on vaja käituda 5 hoopis teisiti kui alles mõni kuu tagasi lasteaias
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: ·
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineer
EV LAPSE KOOLIVALMIDUSE MÄÄRATLEMINE • Raseduse kulu ja loote arengu jälgimine. Naiste tervishoid, sünnitusabi kvaliteet. • Riskivastsündinute jälgimine, arengu hindamine, perekonna toetamine ja õpetamine. • 0-1,5a laste arengu jälgimine pere- ja eriarstide poolt, nõustamine ja abi meditsiini-, rehabilitatsioonisüsteemis, lapsehoiu kvaliteet. • 1,5-3a lapsed sõimerühmades. Õpetajakoolituse kvaliteet, lasteaia logopeedide töö algus. Vanuses 3-5 a. Oluline on kokkupuude teiste lastega. Lasteaed, õpetajate oskused erivajadustega last märgata ja lapsevanemat nõustada, õpetamise rasksastet varieerida. Logopeediline töö, vajadusel individuaalne arenduskava. Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused vajaduse korral. Vanuses 5-7 a. Koolivalmiduse kujunemine:Hoiakud, oskused ja teadmised õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade kaupa. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused, oskus töötada grupi liikmena
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algstaadiumis, seega ei pruugi l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid