Hea Algus (2)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Alushariduse pedagoog

5 VÄGA HEA

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere kolledž
Õpetajakoolituse osakond
Marii Juht
HEA ALGUS
Referaat
Juhendaja : Tea Välk magister
Rakvere 2010
SISUKORD
Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3

Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6

Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4

Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4

Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4

Valikuvõimaluste loomine .................................................................................................lk. 4

Kunstikeskus ...........................................................................................................lk. 5

Kirjaoskuskeskuses .................................................................................................lk. 5

Lauamängukeskuses ...............................................................................................lk. 5

Kodu- ja loovmängukeskuses .................................................................................lk. 5

Ehituskeskuses ........................................................................................................lk. 5

Teadus- ja kokanduskeskuses .................................................................................lk. 5

Liiva- ja veekeskuses ..............................................................................................lk. 6

Muusikakeskus .......................................................................................................lk. 6

Õuetegevused .........................................................................................................lk. 6

Perekonna osalus ...............................................................................................................lk. 6

Eesmärgid ja arengusuunad ......................................................................................................lk. 7

Eesmärgid ..........................................................................................................................lk. 7

Lapsekeskne õpetamine ........................................................................................................lk. 8-9

Põhimõtted ........................................................................................................................lk. 8

Koostöövõimalused ...........................................................................................................lk. 8

Suhtlemine .........................................................................................................................lk. 8

Konfidentsiaalsus ..............................................................................................................lk. 9

Rühm kui ühiskonna mudel ..............................................................................................lk. 10-11

Lugupidav suhtumine lastesse .........................................................................................lk. 10

Erinevuste õpetamine ......................................................................................................lk. 10

Otsuste tegemine .............................................................................................................lk. 10

Lapse arengu vaatlus ..............................................................................................................lk. 12

Jälgimine ja kirja panemine ............................................................................................lk. 12

Integreeritud õppekava planeerimine .....................................................................................lk. 13

Pika- ja lühiajalised plaanid ............................................................................................lk. 13
Kokkuvõte ....................................................................................................................................lk. 14
Kasutatud kirjandus ......................................................................................................................lk. 15
SISSEJUHATUS
Hea Alguse programm paneb aluse suhtlemisele, teadmistele ja oskustele ning tunnustab, hindab ja julgustab arendama iseloomujooni. Programm on mõeldud 3-6 aastastele lastele ja nende peredele . Lapsekeskne metoodika põhineb arvamusel, et lapsed arenevad paremini, kui nad ise on veendunud õppimise vajalikkuses . Õpetajad loovad keskkonna ning toovad sinna arenguks ja õppimiseks vajalikud vahendid. Õpetajate ülesanne on püstitada sobivad eesmärgid nii igale lapsele eraldi kui kogu rühmale, et need vastaksid laste huvidele, arvestaksid iga lapse tugevaid külgi ja vajadusi.
Hea Alguse programmi aluseks on arengust lähtuv õpetamisviis. See lähenemisviis püüab aru saada ja hinnata lapse loomulikku kasvamist ja arenemist . Mõte on selles, et lapsed saavad mängides teavet ja kogemusi, arenevad aste-astmelt, sõltuvad nii emotsionaalse kui ka tunnetusliku arengu osas teistest inimestes, on isiksused, kes kasvavad ja arenevad erineva kiirusega.
1. HEA ALGUSE LÄHTEALUSED
1.1 Konstruktivism
Lapsed õpivad siis, kui nad püüavad ümbritsevast maailmast aru saada. Õppimisest saab vastastikune aktiivne protsess laste, täiskasvanute, eakaaslaste ja väliskeskkonna vahel. Lapsed kujundavad oma arusaamise maailmast. Täiskasvanu muudab õppimise huvitavaks, annab vahendeid, materjale, juhiseid, abistab ja toetab last.
1.2 Arenguline sobivus
Arenguliselt sobiv õppekava põhineb teadmistel lapse arengust. Lapsed kasvavad ja arenevad üldiste arenguastmete kaupa ja samas on nad ainulaadsed ja isikupärased isiksused. Sobivas õppekavas on laste huvidele, nende tunnetuslikule, sotsiaalsele ja emotsionaalsele küpsusele vastavad tegevused. Need hõlmavad laste loomulikku uudishimu, rahulolu saadud kogemustest ja soovi jagada teistega oma ideid.Õppekava on koostatud nii, et võimaldab lapsel ise oma küsimustele vastuseid leida. Õpetaja leiab tasakaalu, mis rahuldab ja avardab lapse teadmishimu.
1.3 Pidev õppimine
Pideva õppimise praktika on üles ehitatud arengulisele ja konstruktivistlikule printsiibile. On loodud õpiskeskkond, mis suurendab ise lapse individuaalseid oskusi ja huvisid, kuna peab tähtsaks eakaaslaste seltsis ja väikeses rühmas õppimist.
1.4 Valikuvõimaluste loomine
Õpetajad loovad rühmaruumi korralduse abil lastele valikuvõimlaused. Igas rühmaruumis on mitu erinevate materjalidega tegevuskeskust, kus on võimalik avastada ja mängida. Tegevuskeskused võivad olla erinevad, kuid põhikeskused on:

kunst
kirjaoskus
lauamängud ( matemaatika )
kodu- ja loovmäng
ehituskeskus
teadus- ja kokanduskeskus
liiv ja vesi
muusika
õuetegevused

Kunstikeskus julgustab lapsi arendama ja avastama oma loovust , lõbustama end uute materjalide katsumise ja kasutamisega. Selles keskuses võib olla värve, paberit, kääre, rasvakriite ja muud materjale liimimiseks ja lõikamiseks. Võib lisada palju looduslikke materjale, nagu puitu, lehti ja liiva. Keskus ergutab loovust, suhtlemist, arendab motoorikat ja intellektuaalseid oskusi.

Kirjaoskuskeskuses on raamatud ja võimalus kuulata ning kirjutada. Vaikne nurk, kus lapsed saavad vaadata raamatuid, üksteisele ette lugeda või paluda õpetajal ette lugeda.

Lauamängukeskuses on mänguasjad, mida lapsed saavad lahti võtta ja kokku panna, nagu näiteks pusled ja väiksed klotsid . Mängud, mis õpetavad loendama, kokku sobitama, sorteerima ja liigitama, mis aitavad lastel luua oma mänge ja harjutada vestlusoskust. Keskuse tegevused võimaldavad lastel arendada intellektuaalseid oskusi, peenmotoorikat ning silma ja käe koordinatsiooni.

Kodu- ja loovmängukeskuses on kostüümid, riided ja muud esemed, mis ergutavad lapsi jäljendama, mida nad ümbritsevas elus näevad, aitavad neil aru saada maailmast ning proovida mitmesuguseid rolle.

Ehituskeskuses on kõikvõimaliku suuruse ja kujuga klotse, millest võib ehitada kas väljamõeldud või tegelikke ehitisi , näiteks linna või talu. Lapsed õpivad ehitades palju: areneb arvutamisoskus, avardub mõtlemine, suureneb probleemide lahendamise võime, arendatakse loovust ja keskendumist.

Teadus- ja kokanduskeskuses saavad lapsed otseselt uurida looduslikke objekte ja teha avastusi. Õpetaja leiab rühmas sellise koha, kuhu panna huvitavaid asju ja vahetab neid sagedasti vastavalt laste huvidele, ilmastikule, aastaaegadele ja erinevatele teemadele. Kokandus annab lastele võimaluse proovida uusi toite, süüa omaküpsetatud toitu. Üheskoos toidu valmistamine annab lastele võimaluse omavahel suhelda, õppima teiste lastega jagama, töötada paarides.

Liiva- ja veekeskuses, nii toas liiva- ja veenõude juures kui ka väljas liivakastis või vee ääres, õpivad lapsed innukalt. Looduslike materjale kasutades on lapsed loovad, mõtlevad ja arutlevad.

Muusikakeskus on kogu päeva seotud ka teiste tegevustega. Laulmine, liikumine, plakstutamine, tantsimine , pillide mängimine või vaikselt kuulamine jaotub kogu päeva programmi. Muusika arendab tundeid, õpetab rütmi, loetlemist ja sõnalisi oskusi, peenmotoorikat ja liikumist ning loovust.

Õuetegevustel on päevakavas tähtis osa. Kõike seda, mida õpitakse ja proovitaks ruumis, saab teha ka õues. Õues saab teha ka erilisi asju, nagu toitu valmistada ja süüa, lilli kasvatada, joonistada ja värvida, esitada näitemänge, mängida lume, savi ja märja liivaga . Tegelikku elu saavad lapsed kogeda, kui minnakse õppekäigule näiteks turule ja tuletõrjesse.
1.5 Perekonna osalus
Pere osaluse rõhutamine on Hea Alguse programmis tähtsal kohal. Perekonnal on lapsele kõige suurem mõju kõige suurem mõju. Pere on lapse esimene õpetaja. Pere soovib lapsele parimat ja tahab, et lapsest saaks edukas ja loov kodanik. Sellepärast peab perele andma võimaluse osaleda lapse kasvatamises ja julgustada programmis kaasa lööma. Hea Algus soodustab pere tegevust mitmel viisil, meetodid varieeruvad olenevalt kohast ja perest , sõltudes inimestes ja ühiskonna eripärast.
2. EESMÄRGID JA ARENGUSUUNAD
Hea Alguse programm usub, et tänapäeva lastele on kõige olulisem luua tugev vundament, mis paneb aluse soovile ennast pidevalt täiendada. Programm võimaldab igal lapsel saada aktiivseks kodanikuks.
2.1 Eesmärgid
Hea alguse eesmärk on, et iga laps arendaks endas võimet olla:

loov, kujutlusvõimeline ja taibukas
kriitiline mõtleja ja otsustaja
probleemide leidja ja lahendaja
huvitatud ühiskonna, riigi ja kekkonna heast käekäigust

Hea Alguse programm aitab lastel kujundada oma arusaam:

füüsilisest maailmast (mõõtmine, kaalumine , klotsidest ehitamine, puutöö, vee- ja liivamäng, värvide segamine )
ühiskonnast ja kultuurist (mängud, kokandus, lugude lugemine, loovmäng)
loogikast ja matemaatikast (mõõtmine, võrdlemine, loendamine , vastete leidmine, korrastamine, järjestamine, sorteerimine)
kõnest ja kirjakeelest (lugemine, kirjutamine, joonistamine, dikteerimine, kuulamine, ideede väljendamine)

Programm on rajatud arenguteooriatele, seega on õppekava keskmes on laps tervikuna . Arvestatud on kõiki arenguvaldkondi – füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset. Õppekava soodustab:

füüsilist arengut (liikumine, ronimine , viskamine )
sotsiaal-emotsionaalset arengut (vaidluste ja erimeelsuste lahendamine, tunnete väljendamine, teistest hoolimine ja lugupidamine, koostöö)
kognitiivset arengut (probleemide lahendamine, sorteerimise ja loogilise mõtlemise arendamiseks , arvamuste avaldamine)

3. LAPSEKESKNE ÕPETAMINE
3.1 Põhimõtted
Laste füüsiline ja emotsionaalne heaolu ning arenguvõimalused sõltuvad nende peredest.

Füüsilise heaolu tagavad toit, peavari, riided ja tervise eest hoolitsemine.
Emotsionaalse heaolu tagavad armastust, julgustus ja järjekindlad leebed meeldetuletused, mis on õige ja vale.
Arengu tagab suhtlemine, võimalus roomata, kõndida, joosta , ronida ja mängida ning uute kogemuste saamine.

Lasteaeda mineku ajaks on pere õpetanud lapsele hulga oskusi alates sellest, kuidas tassist juua või palli visata kuni selleni , kuidas mõnuga lugusid kuulata. Lasteaed toetub lapse ja pere suhetele ning pakub peredele võimaluse ühistegevuses osaleda
Hea Alguse programm on rajatud veendumusele, et perede osalemine mängib olulist rolli rühmas õpitu kinnistamisel ja laiendamisel ning kodusel õppimisel ja huvide tekitamisel. Selline õpikeskkondade kodu ja lasteaia vastastikune seos peegeldab üksteisest lugupidamist ja arvamuste jagamist.
3.2 Koostöövõimalused
Pereliikmetele pakutakse palju erinevaid võimalusi programmis osalemiseks. Peresid ergutatakse igal ajal rühma külastama. Pereliikmeid kutsutakse jagama oma huviala või oskusi lastega, näiteks õpetama puutööd või tikkimist.
Pereliikmete ja õpetajate koostöö, suhtlemine ja info vahetamine kohandatakse vastavalt perede vajadustele ja eelistustele. Kui mõlemad vanemad käivad tööl ja neil on vähe aega lasteaiaelus osalemiseks, pakutakse kontakti hõlbustamiseks välja muid variante . Õpetaja võib koju saata iganädalasi märkmeid lapse lemmiktegevuste kohta.
3.3 Suhtlemine
Peredega suhtlemine on õpetaja kõige olulisem ülesanne. Kõik pered muretsevad oma laste pärast ning tahaksid, et lapsed oleksid edukad ja õnnelikud õppijad. Lasteaed võib olla lapsele esimene pereväline kogemus ja pereliikmed soovivad olla kursis lapse arenguga. Avala ja usaldusliku suhtlemise väljakujundamine nõuab aega. On tähtis, et õpetajad räägiksid pereliikmetega kohe algusest peale ning selgitaksid neile, millist teavet nad peredelt ootavad. Heaks suhtlemiseks on ülitähtis hea kuulamisoskus . Kui õpetajad peavad vajalikuks peredega suhelda laste arendamise huvides, muutub see igapäevaseks.
3.4 Konfidentsiaalsus
Konfidentsiaalsus on pereliikmetelt saadud usaldusliku info hoidmine. Personal ei tohi programmis osalevate perede ja laste asju arutada kellegagi väljaspool tööd, ka mitte oma pere või sõpradega. Lasteaia personal vastutab perede privaatsuse ja isikliku info kaitsmise eest, mida saadakse kirjalikult või suusõnaliselt. Infot võib teistele avalikustada ainult pere kirjalikul loal.
Hea Alguse programmis innustavad õpetajad ja lasteaia direktor avatud vestlust ja pakuvad peredele erinevaid võimalusi rääkida teemadel , mis neile muret tekitavad.
4. RÜHM KUI ÜHISKONNA MUDEL
4.1 Lugupidav suhtumine lastesse

Alati tuleb kasutada lapse nime.
Lapsega tuleb rääkida nii palju kui võimalik.
Lapsega rääkides lasku tema silmade kõrgusele (põlvitage või istuge madalale toolile).
Lapse juttu tuleb kuulata.
Lubadustest tuleb kinni pidada.
Laste tööd tuleb austada.
Laste ideid ja ettepanekuid tuleb austada ja kasutada rühma töös.

Rühmas peavad nii õpetajad kui lapsed üksteisest lugu pidama . Üleüldine lugupidamine loob rühmas terve õhkkonna. Õpetajad on mõistmise, lugupidamise ja hoolitsusega lastele eeskujuks. See, mida lapsed enese ümber kogevad, ajendab neid ka enesest lugu pidama ja on kindlaks aluseks laste omavahelistele normaalsetele suhetele.
Kui õpetajad igast lapsest lugu peavad, õpivad lapsed kõiki omaks võtma – aeglasi jooksjaid, suurepäraseid joonistajaid ja isegi halvastikäituvaid lapsi. Kui lapsed tunnevad ja näevad, et iga laps võetakse omaks ja kõikidest peetakse lugu, tunnevad nad ennast mugavalt ning võivad arendada oma huve ja stiili.
Lapsed on tundlikud siiruse suhtes, millega neisse suhtutakse. Kiitus tehtud töö eest peab olema aus ning suhtlemine loomulik.
Lastele meeldib eakohane huumor ja nad reageerivad sellele. Koos lastega naermine aitab tugevdada sõprust ja innustab koostööd.
4.2 Erinevuste õpetamine
Kohanemine eluga paljukultuurilises ühiskonnas nõuab aega ja kogemust. Hea Alguse programm aitab lastel kasvada inimesteks, kes on valmis austama erinevusi kogu elu. Erinevusi puudutavad teemad on õppekavasse sisse põimitud. See võib oluliselt parandada laste ettekujutust endast ja samuti toetada peresid. Õpetajad on täheldunud, et nende rühmad on muutunud ükskeelsemaks, kui räägitakse erinevuste teemal.
4.3 Otsuste tegemine
Otsuste tegemine on lapsekeskses rühmas väga oluline. Tegevuste, materjalide, toidu ja riiete valimine aitab otsustamist harjutada. Lapsed õpivad vastutama oma otsuste eest ja mõistma oma tegude tagajärgi. Lapsed kaaluvad oma valiku plusse ja miinuseid ning teevad otsused. Kui lapsed harjutavad valiku tegemist, saavad neist paremad otsuste tegijad maailmas, mis pakub üha enam ja keerukamaid võimalusi.
5. LAPSE ARENGU VAATLUS
5.1 Jälgimine ja kirja panemine
Nähtut või tehtut kirja pannes saavad õpetajad andmeid lapse töö ja selle kvaliteedi kohta. See onfo võimaldab last paremini hinnata ja talle eesmärke seada. Aja jooksul võib lapse jälgimine esile tuua käitumismallid, õppimiseelistused, oskuste taseme ja arengu.
Jälgimine on töötavate või mängivate laste vaatlemine , ilma neile vahele segamata.
Kirja panemine on jälgitava tegevuse või käitumise dokumenteerimine .
Kirja tuleks panna kõik, mis laps teeb ja ütleb. Jälgimistulemused peavad olema üksikasjalikud ja kirjeldavad .
6. INTEGREERITUD ÕPPEKAVA PLANEERIMINE
Planeerimine on programmi koostamise ja kasutamise tähtis osa ja see lubab õpetajatel töötada ladusalt ja üksteist arvestavalt.
6.1 Pika- ja lühiajalised plaanid
Pikaajalise planeerimise puhul vaatavad õpetajad kogu õppeaastat tervikuna. Arutatakse mida teha esimesel lasteaiapäeval, kuidas tähistada erinevaid üritusi.
Lühiajalised plaanid tehakse iga nädal. Planeeritakse millised on nädala eesmärgid, milliseid tegevusi läbi viia, päevakava koostamine. Tegevused ja vaikne aeg peavad olema tasakaalus.
KOKKUVÕTE
Tegevuste planeerimisel tuleb arvestada laste arenguga, rühma iseloomuga ja õppimise individualiseerimisega. Iga rühm on ainulaadne ja moodustab koos õpetajaga väikese oma kultuuriga ühiskonna.
Lastele tuleb anda arenguks võimalikult palju vahendeid, mida Hea Alguse programm täielikult toetab.
KASUTATUD KIRJANDUS
Hansen , K., Kaufmann, R., Walsh, K. (2003). Hea Alguse lasteaedade programm. Tartumaa
15

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 144 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

144 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maraia Õppematerjali autor

Lasteaia programm "Hea Algus", lapsekeskne õpetamine.

lapsekesksus hea algus

Sarnased õppematerjalid

docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe

Eelkoolipedagoogika

doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko

Pedagoogika

doc

Alternatiivpedagoogika analüütiline essee

Meie eesti lasteaiad lähtuvad oma töös siiski riiklikust õppekavast. Reggio pedagoogikas meeldib mulle lastevanemate kaasamine ning tohutu loovuse arendamise ja kunsti tähtsus. Mulle meeldib, et lapsi kaasatakse kõigesse, et neil lubatakse lõputult luua ja olla loomingulised ning, et suhtlemine on oluline nii laste kui ka täiskasvanute vahel. Eestis kasutatakse kõige rohkem Hea Alguse programmi. See sisaldab paljusid häid pedagoogilisi võtteid. Samas sobib see meile, sest Hea Algus tugineb siiski riiklikule õppekavale. Ilma selleta ei saaks, ma leian, sest lasteaed on Eestis pehmendavaks hüppelauaks kooli. Kooliharidus on meil Eestis väga tugeval tasemel. Ma kardan, et näiteks Steineri lasteaiast tulnud laps jääks meie Eesti koolis hätta ja saaks shoki, et järsku on vaja käituda 5 hoopis teisiti kui alles mõni kuu tagasi lasteaias

Alternatiivpedagoogika

doc

Raskustega pered

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................

Pedagoogika

doc

Eeva Hujala raamatu "Uuenev alusharidus"

Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse kontekstuaalsus: ·

Eelkoolipedagoogika

doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineer

Eelkoolipedagoogika

docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

EV LAPSE KOOLIVALMIDUSE MÄÄRATLEMINE • Raseduse kulu ja loote arengu jälgimine. Naiste tervishoid, sünnitusabi kvaliteet. • Riskivastsündinute jälgimine, arengu hindamine, perekonna toetamine ja õpetamine. • 0-1,5a laste arengu jälgimine pere- ja eriarstide poolt, nõustamine ja abi meditsiini-, rehabilitatsioonisüsteemis, lapsehoiu kvaliteet. • 1,5-3a lapsed sõimerühmades. Õpetajakoolituse kvaliteet, lasteaia logopeedide töö algus. Vanuses 3-5 a. Oluline on kokkupuude teiste lastega. Lasteaed, õpetajate oskused erivajadustega last märgata ja lapsevanemat nõustada, õpetamise rasksastet varieerida. Logopeediline töö, vajadusel individuaalne arenduskava. Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused vajaduse korral. Vanuses 5-7 a. Koolivalmiduse kujunemine:Hoiakud, oskused ja teadmised õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade kaupa. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused, oskus töötada grupi liikmena

Psühholoogia

docx

Õpetaja suhete reguleerijana (lasteaed)

Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algstaadiumis, seega ei pruugi l

Lapse sotsiaalne areng

Rohkem sarnaseid