Õppides loon ennast (4)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kirjand 'Õppides loon ennast' 1lk

töölkäimisega või mõtlevad, et äkki mõne aasta pärast naasevad kooli tagasi. Öeldakse ju ka, et mida vanemaks saadakse, seda raskemaks muututakse. Hiljem võib puududa motivatsioon õppimiseks ning vanemast peast ei pruugi olla enam tahtmist uusi teadmisi omandada. Muidugi võib elukoolist saada ka ohtrasti kogemusi ning vajalikke õppetunde, kuid need pole piisavad, et saavutada täielik edu. Tuleb siiski tunnistada, et see pole ,,kool", kus ennast harida. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega.  Tänases maailmas ei saa elada õppimata. Praeguses infoühiskonnas on oluline inimese aju ning tema mõistuse arendamine. Tuleb olla avatud uutele teadmistele ning ettevõtmistele, mis võib tuua hiljem tohutult kasu nii inimesele endale kui maailmale üleüldiselt.

Kirjandus

17

doc

VÄÄRTUSKASVATUS

Väärtuskasvatus on järjepidev protsess, pälvides pidevat eakohast tuge ja tähelepanu. Kampaania korras läbi viidud "hoogtöö päevakud" võivad küll leevendada mõnd probleemi, aga sisulisest väärtuskasvatusest me sel juhul küll kõnelda ei saa. Praktilistest meetoditest on soovitav kavandada aineteüleseid ühisprojekte. Väärtuskasvatuse olulisuse rõhutamine sellele läbiva teema staatuse andmisega on oluline samm sellesuunaliste arengute toetamiseks. Kuidas saab aineõpetaja ennast kurssi viia väärtuskasvatust puudutavate teemadega? Tartu Ülikoolis tegutsev eetikakeskus on käivitanud eetikaveebi, mis asub aadressil www.eetika.ee. Soovitan eriti tutvuda näiteks eetikakeskuse poolt eelmise aasta detsembris läbi viidud konverentsi materjalidega. Märtsis on ilmumas raamat "Väärtused ­ võimalused ja valikud 21. saj koolis", kus tutvustatakse erinevate koolide väärtuskasvatuslikke kogemusi ja uusi suundi, mis peaksid inspireerima ka teisi koole

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

ka hariduslikku. Suurema osa nendest vajadustest saab rahuldatud vanemate poolt (Kutsar 2007: 51). Et laps saaks olla laps, vajab ta kedagi, kellele laps olla. Keegi peab kandma tema sõltuvust, vajadusi, tundeid ja nõrkust. Laps ise ei ole selleks suuteline, keegi peab seda tema eest tegema. See on vanemate ülesanne (Hellsten 2004: 15). Last ümbritseva vanemlikkuse määrast sõltub, kuidas laps ennast oma sisemise vanemlikkusega ümbritsema hakkab. Kui teda on austatud ja tema tundeid märgatud, kui tema vajadusi on oluliseks peetud ja ta on olnud kaitstud, siis saab temast inimene, kes näeb oma tundeid ja võtab 6 oma vajadusi tõsiselt. Inimene kohtleb ennast suuresti samamoodi, nagu tema vanemad teda on kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema

Perepsühholoogia

22

docx

SOTISAALPEDAGOOGIKA

Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus ­ sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada hädasolijate probleeme poliitiliste või pedagoogiliste strateegiatega. Aitame inimest sel määral, et ta saaks ennast ise edasi aidata. J.L.Vives (1493-1540) - Hispaania humanistlik filosoof. Nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas avaliku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest. Arendas töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi orbude ja vaeste laste aitamiseks. Lapsed õppisid ja tegid tööd, selleks, et saaksid õppida. Organiseeris rahakorjanduse vaeste inimeste tarbeks. Mõtteviis: aidata inimest sel määral, et ta saaks ennast ise edasi aidata.

Sotsiaalpedagoogika

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.../ Uue hariduselu põhiprintsiibiks peab saama see, et laiskvorstid ja puupead ei tohi ennast kuidagi tunda tarkadest ja usinatest õppuritest viletsamatena. See poleks "demokraatlik". Erinevusi õpilaste vahel - sest pimegi näeks, et need on individuaalsed erinevused ­ tuleb maskeerida. Seda saab teostada mitmel tasandil. Ülikoolides tuleb eksamid korraldada nii, et peaaegu kõik üliõpilased saaksid head hinded. Sisseastumiseksamite nõuded peavad olema sellised, et ülikoolidesse võiksid minna

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

tühja juttu, mis võtab ainult aega ja tagasisidet ning väärtust ei ole ega saagi olla. Mõnus 9 A. Nahkur, M. Sokk. Sõna vägi. 8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002, Tagakaas. 10 A. Nahkur , M. Sokk, Sõnad I. - Sõna vägi. 8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002, lk 74. 13 on millestki rääkida, kui saadakse tagasisidet. Sellist sidet, mis on õpetanud teisele midagi ja rääkijat ennast senitundmata vaatepunkti järele haarama. Hea on lugeda teksti, mille sõnakasutus on mitmekesine, see loob ilmekama kujutluspildi ja parendab lugeja sõnavalikut. Huvitavalt sõnastatud teksti lugenud inimene muutub paremaks, ta ei lobise enam, sest on õppinud mõtlema. 1.3.2. Mõtetega loome tekste Kui osa meist arvab, et tema ei loo üldse tekste, siis ta eksib. Ta mõtleb iga päev millelegi, seda nimetatakse sisekõneks. See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest.

Eesti keel

33

rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

Selgus, et viimaste aastate statistika Eestis puudub (vt tabel 1 ja 2). Sellest tulenevalt ei olegi töös käsitletud viimaste aastate statistikat. Viimase aja kohta käib ainult järgnev tabel: Registreeritud kuriteod 2003 2004 2005 Seksuaalkuriteod alaealise suhtes 107 121 159 Seksuaalkuriteod lapseealise suhtes 33 114 153 1.6 Vägivallaga kokku puutunud lapse tunnused Kui laps puutub kokku vägivallaga, siis võivad ilmneda järgnevad tunnused: Laps teeb enesetapu katse; vigastab ennast meelega; kaebab sageli valu ilma nähtava põhjuseta; käitub agressiivselt; on endassetõmbunud ja emotsioonitu; käib tihti tualetis; on tühja pilguga; on väga kahvatu; on väga õnnetu; kardab üksi jääda; ei usalda kedagi; kardab vanemaid; kardab kaasõpilasi; unistab tihti; vastab küsimustele ühe sõnaga; tunneb, et on karistamist väärt. Füüsilise vägivalla ohvril on sageli näha kriimustusi, haavu, sinikaid,

Ühiskond

36

doc

laste eripära

Uuringud indigolastega näitavad, et lapsevanem ei saa käituda võimukalt. Indigolastega tuleb läbi arutada kõik neisse puutuvad küsimused. Ei tohi öelda, et ,,Vastus on EI!" Miks? Need lapsed lihtsalt ei aktsepteeri sellist vastust.kui väidate talle, et ta ei tohi sellist asja küsida, siis see laps läheb lihtsalt läheb välja ja leiab vastuse sealt. Nende sellisele käitumisele on loogiline järeldus ­ nad arvavad, et Te ei tea vastust. Veel arvatakse, et indigolapsed aitavad meil ennast lihvida ­ indigolast ei saa ühiskonnast isoleerida ilma tema nõusolekuta. Ta teebTe elu lihtsalt väljakannatamatuks. Veel tahavad nad, et meie sõnad ja käitumine kokku langeksid. Seda just sellepärast, et koolisüsteemis on nõrk koht: käskluste jagamine ei ole tõhus. Koolisüsteem põhineb absoluutsetel reeglitel, kus puudub igasugune paindlikkus ­ ,,ära päri, ära räägi." Aga need lapsed räägivad. Nende reeglid on

Psühholoogia

Kommentaarid (4)