Indigolapsi iseloomustavad väga erilised omadused, mille tundmaõppimine kutsub nii vanemaid kui õpetajaid üles muutma oma suhtumist lastesse ja seda nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil. Need lapsed on tõesti erilised ning moodustavad valdava enamuse praegusel ajal sündivatest lastest kõikjal üle kogu maailma! Nad sünnivad siia ilma ,,teadmisega", kes nad on seega tuleb meil neid juba varakult tõsiselt võtta, rõõmustada neis peituvate eriliste omaduste üle ning õppida, kuidas neid tarkuse ja armastusega suunata. Miks neid lapsi indigodeks kutsutakse? Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. Seda ,,mustrit" iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nende laste mõjuvälja (eriti lapsevanematel), on tasakaalu säilitamiseks soovitav muuta nii omaenda käitumist kui ka kasvatusmeetodeid. Kuidas nad ära tunda? 1
psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et kas ka meie ühiskond juba taunib indigolapsi. Tundub, et tänapäeval aetakse segi küllaltki palju käitumishäiretega lapsi ja indigolapsi, sest käitumisjooni on palju ühiseid. Ka paralleele leidub palju.
kord, võib laps kasutada kooli, kui keskkonda enese väljaelamiseks, ning siis on vanematel raske uskuda õpetaja räägitut. Kui kool on juba korra vanematega ühendust võtnud seoses lapsega, siis peaks sellele kohe reagerima, ning tegema koostööd õpetajaga, sest üksi kool ei suuda muuta midagi. Majanduslikult kitsaste oludega peredes on probleemiks lapsele õppevahendite ja riiete ostmine, sest need on kalliks muutunud, ning seetõttu koolis on nad automaatselt tõrjutud seisuses. Aga kuidas teha lastele selgeks, et ei loe mida teine kannab, loeb see, et ta on võrdväärne kaaslane? Kahjuks ei teegi seda kuidagi selgeks, sest ka koolis on enesekehtestamine ja seda tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust. Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse
kaheks uueks rakuks, millest kumbki sisaldab poolt kromosoomide esialgsest arvust. Just niisugustest rakkudes on pärit muna- või seemnerakud. 21-trisoomia puhul ei toimu jagunemine normaalselt ning muna- või seemnerakk saab taiendava 21. kromosoomi. Seda protsessi tuntakse lahknematusena, kuna algraku 21. kromosoomide paar ei jagune (lahknemine), vaid jaab ühes uutest rakkudest paarina kokku. Põhimotteliselt on teada, kuidas lahknematus tekib. Muna- või seemneraku moodustumise protsessi käigus paiknevad kaks 21. kromosoomi enne raku jagunemist koos. Selle asemel, et liikuda eri suundades ning moodustada osa kahest uuest rakust, liiguvad mõlemad kromosoomid ühes suunas. Ühes nii moodustunud uutest rakku- dest on kaks 21. kromosoomi, teises aga mitte ühtegi. Viimane neist ei jää ellu ning laguneb peagi. Lahknematuse põhjused pole tänapaeval veel tapselt teada. On äärmiselt ebatoenäoline, et seda
siiski enamasti (kuigi ei saa alahinnata eakaaslaste ja meedia mõju) lähedaselt vanemalt inimeselt. Kui aga vaadata siinkohal murdeealisi, siis nendele avaldavad just peamist mõju eakaaslased. Seega ei saa öelda, et iseloomu kujunemisele avaldab suurimat mõju üks või teine faktor neil kõigil on selles oma roll ja teatud ajahetkedel on üks domineerivam kui teine. 6 Siiski on aga ka oluliseks lapse iseloomu kujundajaks vanemate omavaheline suhtlemine, samuti ka see, kuidas suheldakse lapsega (Kivistik 1999). Lapsele, on suurimaks eeskujuks lähedased inimesed, sageli kanduvad vanemate tõekspidamised ja harjumused üle ka lastele. Alles siis, kui lapsel on juba piisavalt ülevaatlikud teadmised maailmast ning tema iseseisvust ja analüüsivõimet on arendatud on ta võimeline tegema otsuseid, et kas lähedaste/kaaslaste käitumine, tõekspidamised on õiged või väärad. Üldiselt mõjutab lapse iseloomu arengut aga kogu perekonna elukorraldus
tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima. Ühiskonnal on õigus olla huvitatud sellest, kuidas tema liikmeid kasvatatakse, s.t nii üldinimlike moraalinormide õpetamist kui ka selliste isiklike oskuste õpetamist, et igaüks saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka R. Barrow (1978) kinnitas, et koolikohustus on lapsele turvaline kasvuaeg. Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult
tegeleda. Näiteks võivad ka isad võtta endale lapsepuhkust ja ema seni tööl käia. On tehtud 15 uuringuid, millest on leitud, et emad hoolitsevad rohkem laste eest, seevastu isad kulutavad rohkem aega nendega mängimisele. 4.3.2. Vanavanemad Vanavanematel võib olla lastele nii kaudne kui ka otsene mõju. Vanema ja lapse vahelist suhtlust iseloomustab viis, kuidas vanemaid on kasvatatud ning lapsekasvatamise kogemused, mida on vanemates kujundanud nende endi vanem. Vanavanemad saavad anda oma lastele nii vaimset, kui ka rahalist toetust lapse toimetulekuks ja talle vajalikke asjade soetamiseks. Otsem viis, kuidas vanavanem on lapse puhul mõjutajaks, on see, kui ta käitub kui surrogaatema. On leitud seos vanavanemate koolieelse hoolitsuse ja paremate õpitulemustega koolis. Vanavanemad on isikud, kes saavad lastele edasi anda informatsiooni ja
..................................................................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata on perekonnal ja kodul tähtis roll lapse arengus. Laps sünnib perekonda. Perekond ja kodu on talle esimeseks kasvukeskkonnaks. Samuti on lapse kõige lähem sotsiaalne keskkond tema perekond. Lapse emotsionaalne kasvatus algab perekonnas. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad ning mida nooremad on lapsed, seda enam on nad seotud perekonna ja vanemate mõjutustega. Pered on oma lastele elukeskpunktiks. Pered on oma laste eest hoolitsejateks, otsustajateks ja õpetajateks. Lapsed saavad peres psüühilise, emotsionaalse ja arengulise heaolu ja pered on esmased laste õpetajad. Oma töös ma annangi ülevaate kodust ja perekonnast kui lapse arengu esmatähtsast mõjutajast. 2 1
Kõik kommentaarid