Ühiskond - kodanikud, huvid ja demokraatia (0)

Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia
Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b) Elitaardemokraatia - rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik , põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d) Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele.
Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva režiimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt
2)Põhimõtted- a)valimised on üldised- valimis õigused on teovõimelistel, täiseealistel ja kodakondsusega inimestel võrdsed b)valimised on vabad- *valimistele on õigus kandideerida *hääletaja on oma valiku otsuses sõltumatu c)valimised on ühetaolised ehk võrdsed- *võrdsed võimalused kandideerijatel enda tutvustamiseks *valijate hääled on võrdsed d)toimuvad regulaarselt, kindla aja tagant
3)Valimissüsteemid a)Majoritaarne vs *moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad-igast ringkonnast parlamendi saadik *enamus häältega võidetakse *esimene koht tähtis , teised ei ole- ei saa midagi “võitja saab kõik” *lihthäälteenamuse põhimõte- võidab see, kes saab rohkem hääli *absoluutne häälte enamus- peab saama häälte absoluutse enamuse 50% +1. +selgus ja lihtsus-arusaadav --annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid/ebaõiglus --kaotsiläinud hääled
b)Proportsionaalne vs * jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega %=koht parlamendis *mitmemandaadilised valimisringkonnad *kandidaadid seatakseüles erakonna valimisnimekirjas erakonna poolt +hääled ei lähe kaduma +parteide võrdsemad šansid saada parlamendis esindatud +tagab pluralismi valitsemise paremini +võrdeline – keerukus --erakondade suur mõju vs --hakkab hajuma saadiku isiklik vastutus
4)Etapid- a) Valimisteks ettevalmistumine *valimiskomisjon registreerib kandidaadid *tehakse hääletamiseks vajalikud dokumentatsioonid b)Valimiskampaaniad- reklaamid ning kampaaniad, millega teevad erakonnad end rahvale tuttavaks c)Hääletamine-
Erakonnad 1) Liigitamine a) ideoloogilised- vasak- ja parempoolsed b)kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse c)valimiskonkurents 2)Ülesanne a)esindavad rahva erinevaid seisukohti b)kujundavad sisepoliitilist elu c)pääseda võimule
Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised 1) Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel Eesmärgid: a)mõjutada poliitikat b) esindada avalikku tähtsust omavaid huve c)hoida ühiskonnas pluralismi d)kaitsta mingi kindla sotsiaalse kategooria huve parandades eeskätt enese elu- või äritingimusi e) edendada väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale f) pakuvad alternatiive g)kasvatada liidreid
2)Sotsiaalsed liikumised on kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetel ning sarnased hoiakud /väärtused Eesmärgid: a)mõjutada poliitikat b) esindada avalikku tähtsust omavaid huve c)hoida ühiskonnas pluralismi d)edendavad ideid või väärtusi e) pakuvad alternatiive f)kasvatada liidreid
3)Sarnasused: a)mõjutada poliitikat b) esindada avalikku tähtsust omavaid huve c)hoida ühiskonnas pluralismi d) pakuvad alternatiive e)kasvatada liidreid
4)Erinevused: a) Sotsiaalse liikumisel tegevus ei puuduta otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendavad ideid ja väärtusi. Survegrupid huvituvad sellest, et töö- ja palgatingimusi parandada b)Sotsiaalses liikumises on nad probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Survegrupid on püsivamad. c)Sotsiaalne liikumine on killustunud võrgustik. Survegrupid aga selge ülesehitusega organisatsioonid
Poliitiline kultuur 1)Iseloomulikud jooned: a) konservatiivne- kujuneb välja pika aja jooksul b) on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele indiviididele c)On jäik poliitiliste muutuste suhtes d) suudab püsime jääda vaid pideva taastootmise korral
2)Struktuur a) informatsioon- *koolisõpitu-õpik, õpetaja, klassikaaslased * massimeedia -raadio, teler, internet, ajalehed, *sõbrade/tuttavate poolt räägitu-arvamused, kuulujutud , uudised, ettekujutused *isiklikud kogemused b)Väärtused ja hoiakud- *vasakpoolsed-võrdsus, parempoolsed- inimese enda valik *liberaalid-uuendusmeelsed, konservatiivid-stabiilsus c)Käitumismallid: *protestikäitumine, äärmuslik käitumine, enesetapu terroristid, streigid , mässud, meeleavaldused *valimiskäitumine *passiivsus, eemale hoidmine