Tellimuse nõuetekohase täitmise organiseerimine, sh hankijate ja alltöövõtjate ratsionaalse valiku korraldus; Tellimuse ressurssidega kindlustamine; Tellimusele vajalike kooskõlastuste ja heakskiitude saamise korraldamine; Efektiivset projektijuhtimist tagavate meetmete täiustamine; Tööde teostuse kontroll. 2.2.6 Projekteerijad Tellijale ökonoomseima ja ratsionaalseima projekteerimislahenduse leidmine; Normidele ja nõuetele vastava toote valmistamine; Oskusteabe juriidilis- ja normatiiv-tehnilise kirjanduse ja dokumentatsiooni komplekteerimine, süstematiseerimine ja andmebaasi funktsionaalne korrashoid. Projektdokumentatsiooni baasil loodavate esitlusmaterjalide tegemises osalemine; Ettevõtte siseteabe hoid ja kaitse; Toote lepinguliste tähtaegade tagamine; Tooteteostusel kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuete täitmine; Tegevdirektori operatiivne informeerimine teenuse nõuetekohast osutamist takistavatest asjaoludest;
kvaliteetset kaupa. 4. Konkurendid- Minu ettevõtte konkurentideks on eelkõige Põltsamaa linnas töötavad kosmeetikud ning kõik kauplused, kes müüvad laiatarbe kosmeetikat. 5. Huvigrupid- Ettevõte puutub kokku tervisekaitsega, töökaitseinspektsiooniga, maksuametiga ning meediaga. Makrokeskkond 1. Majanduslik keskkond- põhiliseks teguriks pean piirkonna üldist majandustaset, töötust ja inflatsiooni. 2. Juriidilis-õiguslik v poliitiline keskkond- mõjutavad minu ettevõtte tegevust, kui seadustes tekivad muudatused, mis mõjutavad ettevõtjaid ja ettevõtlust. 3. Demograafiline keskkond- tegurid, mis mõjutavad minu ettevõtet on Põltsamaa linna väike rahvaarv ja vanuseline struktuur, kus ülekaalus on vanurid. 4. Kultuuriline keskkond- Põltsamaa linnas ei ole kosmeetikud pikalt tegutsenud, mis
harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (pruudipärg ja osavusproovid). Laulatus On Kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu. Laulatus on kristliku abielu algus. laulatus kuulub pühade toimingute hulka. Laulatust viib läbi vastavate õigustega vaimulik. Eesti tingimustes tuleb ranget vahet teha mõistetel laulatus ja abielu sõlmimine, kuna: Laulatus on kiriklik mõiste ja abielu sõlmine on juriidilis-riiklik mõiste. Ainuüksi laulatusel ei ole tänapäeval riigi silmis mingit õiguslikku tähendust. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Laulatus https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_pulmakombed https://www.juristaitab.ee/.../kui-palju-maksab-abielu-solmimine-perekonnaseisuametis-ja-notar i-juures https://et.wikipedia.org/wiki/Abielulahutus Perekonnaõpetuse õpik Aitäh tähelepanu eest!
Turunduskeskkond Turunduse planeerimine ,,Ülevalt all" planeerimine ( ehk kõrgemad ametnikud annavad madalamatele käske) Alt Üles planeerimine ( uuritakse nendelt kes seal töötavad ja hakatakse plaane alles ss kokku panema) Eesmärgid alla , plaanid üles planeerimine ( strateegilised eesmärgid pannakse paika ja ss hakatakse alt üles planeerima) Juriidilis-õiguslikud mõjurid * Tarbijakaitseseaduse d Looduskaitseseaduse d Maksuseadused Reklaamiseadused
8) Mida ettevõtja peab teadma, et ta ei kahjustaks tellija ja kolmandate isikute vara, mis paikneb tööde piirkonnas? 9) Millised hanked korraldab tellija ja millised kõrvalkohustused tulenevad nendest töövõtjale? (mõned üldehitusmaterjalid, mööbel ja sisustus) Kõrvalkohustused nt. mahalaadimine, paigaldamine. 10) Millist sisu oma tähtsamates osades nõutakse töövõtulepingult? 9) Millised on ehitusmaksumuse kirjeldamisel tähsamad juriidilis-majanduslikud alusdokumendid? Juriidilis-majanduslikud- kes teeb mingi toimingu ja millistel tingimustel, määratakse osapoolte ärisuhted. Töövõtuprogramm, Üldised lepingutingimused. 10) Millised on ehitusmaksumuse kirjeldamisel tähsamad tehnilised alusdokumendid? Tehnilised- määravad objekti tehnilises mõttes, pööravad tähelepanu eelarvestamise mõttes
1. Võetakse kasutusele õigusnorm (õigusinstituut või koguni õigusallikas, nt seaduste kogu), lähtudes sellest, et selle aluseks võetav õigusallikas on nii autoriteetne, et normi kehtestamine on vajalik. 2. Teine põhjus rooma õiguse retseptsiooniks Euroopas on retseptsiooni enese vajadus. Riik võtab tarvitusele õigusnormi, instituudi või seadustekogu lähtudes eeldusest, et õigusnorme läheb vaja nagu juriidilis-tehnilisikonstruktsioone. (Anners, 1995) Retseptsiooni mõiste kasutamine ei ole loomulikult piiratud ainult õigusteaduse raamidega. Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse kõrval kujuneb teiseks tähtsaks distsipliiniks kanooniline õigus, mis erinevalt Rooma õigusest on avatud ja arenev õigussüsteem
Selle lai tähendus hõlmab kõigigis Anglo Ameerika maades eksisteerivat õigusnormide, tavade, juriidiliste protseduuride ja pretsedentide kogumit.1 Kitsamas môttes aga kujutab common law endast üldise ôiguse ja ôiglase ôiguse normide kogumit, mis on loodud kohtute ôigusmôistmise käigus ja nende poolt rakendatavat tavaôigust. Common law kujunemine algas sellest, et avalikku vôimu omavad inimesed lahendasid ôigusemôistmise teel juriidilis probleeme. Seejuures muutus juba kord tehtud kohtulahend common law osaks ning oli siduv uute analoogsete probleemide lahendamisel (pretsedent). 2 Common law kui pretsedendile rajaneva õigussüsteemi kujunemise traditsiooniliseks algoritmiks on kohtuotsustele antud siduv jõud ning kohtute sõltumatus muude võimalike õiguse allikate suhtes. Common law all mõistetakse erinevaid nähtusi, millest ainult üks võimalus on seotud siduva kohtuotsusega. Meie käsitluses seondub common law
3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. Juriidiline fakt ...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. Juriidilised faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega jagunevad: 1. Sündmused –juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest 2
nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograafilise pinna) kaardistamine • Insenerigeodeesia – ehitusgeodeesia • Katastrimõõdistamine – juriidilis-füüsiline mõõdistamine Geomaatika Geodeesia + Geoinformaatika = Geomaatika See sisaldab meetodeid ja instrumente, mis on seotud: maamõõtmise, kaugseire, kartograafia, geoinformaatika (GIS), globaalse asukoha määramise (GPS, GNSS), fotogramm-meetria, geograafia, planeerimise, maakorralduse jne Geomaatika rakendusvaldkonnad * Air navigation services * Archaeological excavation and survey for GIS applications * Coastal zone management and mapping * Criminology
pikalt ette broneeritud. Hetkel valitseb Eestis ja ka mujal maailmas majanduslikult keeruline olukord ning sellest tulenevalt on keeruline olukord ka turismiteenuseid pakkuvatel ettevõtetel. Mõisad pakuvad klientidele aga senini huvi oma ajaloolisuse, suurejoonelisuse ja luksuslikkusega. 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond Turunduse mikrokeskkonna alla kuuluvad tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ning huvigrupid. Makrokeskkonna moodustavad majanduslik keskkond, juriidilis- õiguslik keskkond, demograafiline keskkond, kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond ning looduslik keskkond. Tarnijateks on kõik need, kes müüvad ettevõttele oma tooteid ja teenuseid. Tänu sellele, et suurem osa mõisatest pakub majutus ja toitlustus teenuseid, on nende peamisteks tarnijateks erinevate toiduainete ja jookide edasimüüjad, samuti ka puhastustoodete pakkujad ja pesumajad. Tarnijateks võivad olla ka kosmeetikatoodete
keskkonnaks, väliskeskkonnas eristatakse turunduse mikro- ja makrokeskkonda. Mikrokeskkonna tegurid on: ● Tarnijad ● Kliendid ● Vahendajad ● Erinevad huvigrupid ● Konkurendid Nende teguritega puutub ettevõte kokku pidevalt ja need mõjutavad ettevõtte tegevust otsesemalt. Makrokeskkond jaguneb nii: ● Majanduslik keskkond - Majanduslik keskkond mõjutab nii tootjaid kui tarbijaid ● Juriidilis-õiguslik (v. poliitiline) keskkond - Poliitilised jõud on kõige ulatuslikuma mõjuga, sest nende survel võetakse vastu uusi ja muudetakse olemasolevaid seadusi. ● Demograafiline keskkond - Demograafilise keskkonna moodustavad rahvastikuga seonduvad mõjurid. ● Kultuuriline keskkond - Kultuuri all mõeldakse väärtushinnangute, teadmiste, uskumuste, käitumisnormide, eetiliste seisukohtade jms. kogumit, mis väljendub inimsuhetes ja sotsiaalse ühiselu vormides
Toode, hind, jaotus ja edustamine 13. Millist analüüsi meetodit kasutatakse turundusvõimaluste määratlemisel ja loetlege analüüsi põhikomponendid? Turundusvõimaluste määratlemine eeldab turunduskeskkonna (välis- ja sisekeskkonna) analüüsi. Makrokeskkonda (kogu majandust mõjutavaid tegureid) hinnatakse sageli PEST-analüüsi kujul, kus põhikomponentideks on juriidilis-õiguslikud, majanduslikud, sotsiaalsed ja tehnoloogilised mõjurid. Lisaks makrokeskkonnale on vaja sama hoolikalt uurida mikrokeskkonda (ettevõtte tegevust vahetult mõjutavaid jõude). Turundus-võimaluste leidmiseks on kasulik läbi viia SWOT- analüüs. See toob esile ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed ning võimalused ja ohud seatud eesmärkide saavutamisel. 14. Loetlege sihtturunduse arendamise kolm põhietappi ja selgitage nende olemust?
kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud juriidilised isikud on vastavalt äriseadusele täisühingud, usaldusühingud, OÜ, AS, tulundusühistu, sihtasutus ja MTÜ. Eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse ja tema organite pädevuseks on põhikiri või ühingu leping. Juriidilise isiku tegevust juhib juhatus ning nõukogu olemas olul ka nõukogu. Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse juriidilis eiisku seaduslikuks esindajaks. Eraõigualik juriisiline isik lõpetatakse reegline üldkoosoleku või muu pädeva organi sellekohase otsusega. Äriühingute liigid on: o Täisühing - äriühing, mille son 2 või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustust eeest solidaarselt kogu oma varaga. Ja tegutsemise aluseks on ühingu leping.
kus tarbijatel on keskne positsioon, turundusosakonnal aga ettevõttesiseseid tegevusi kooskõlastav funktisoon. 9. Ettevõttesisene turunduskeskkond. Koosneb erinevate allüksuste ja osakondade võimustruktuuridest ning töötajatest. 10. Turunduse mikrokeskkond. Mikrokeskkonna moodustavad lähimad äripartnerid, kelleks on tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. 11. Turunduse makrokeskkond. Makrokeskkonna moodustavad kuus komponenti: majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond. 12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad, turundusorganisatsioonid ja süsteemid, turundusmeetmete analüüs, turunduse produktiivsuse analüüs. Väliskeskkond: makrokeskkond, turg, klient, konkurendid. 13. Turunduse infosüsteemi ja selle struktuur
Regulatiivsed normid on käitumisnormid. Konstitutiivsed reeglis määravad, mis on mis, näiteks milline malend on ettur, oda, ratsu. Kompetentsinormid määravad täpselt kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigusi kasutab. Menetlusnorme võib võtta kui kasutusjuhendit. Selline on näiteks norm abielu sõlmimise kohta. Seaduskeele määratlus on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis- tehniliselt. Võib sisaldada ka loendit. Näiteks pärandi saajate loend. 5. Juriidiline fakt Kui T, siis R. T on elulised asjaolud, millega õigusnorm seob juriidilised tagajärjed. Seega on õigusnormis kõrvuti õigusliku tagajärjega kirjas ka teatud elulised ajaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Mitte kõik elulised asjad ei ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu on juriidilise fakti tähendusega, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude
kasutamiseks kõikidele riikidele. Samuti lähtutakse mitmetest loogilistest printsiipidest, näiteks hilisem samasisuline leping trumpab varasema üle. De facto tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud. de jure on mõiste, mis vastandub väljendile de facto. Neid väljendeid kasutatakse vastanduvatena juhtudel, kui mingi olukord on tegelikult ja juriidilis-õiguslikult erinev. 4.15 Rahvusvaheline humanitaarõigus Neljast kesksest põhimõttest: Sõjaline vajadus lubab jõudu kasutada ainult ulatuses, mis on vajalik õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks (vastase allutamiseks), ja lubatud viisil. Meelevaldne hävingu põhjustamine ei ole relvakonfliktis lubatud. Humaansus keelab põhjustada kannatusi, vigastusi või purustusi, mis ei ole vajalikud õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks
pro g re s s io o nis , kahe ko rdis tude s ig a 25 aas ta järe l. Elatus vahe ndid kas vavad aritme e tilis e s pro g re s s io o nis , mis viib re s s urs s ide nappus e ni Rahvas tikupro ble e mid o n s e o tud re s s urs s ide g a ja vas tupidi. 14 Olulised mõisted Rahvaarv o n ming is piirko nnas e lavate inime s te arv. Eris tataks e te g e likku rahvaarvu (de fac to ) ja s inna juriidilis e lt kuuluvat e hk alalis t rahvaarvu (de jure ) Rahvas tiku kujune mis t mõ jutavad ko lm pe amis t pro ts e s s i o n s ündimus , s ure mus ja ränne e hk inime s te e luko ha vahe tus e d. Lo o mulik iive o n s ünni-ja s urmajuhtumite vahe . Rände s aldo o n antud piirko nda mujalt s aabunute ja mujale lahkunute vahe . Ko g uiive s aadaks e lo o muliku iibe ja rände s aldo s ummana s e e näitab rahvaarvu muutumis t antud piirko nnas .
võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne. 15. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest väljaspool leiduvat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Konkurentettevõtte/ettevõtete majandusaastaaruandest, asukohariigi geograafilised, juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te).
turundusosakonnal aga ettevõttesiseseid tegevusi kooskõlastav funktisoon. 9. Ettevõttesisene turunduskeskkond. Koosneb erinevate allüksuste ja osakondade võimustruktuuridest ning töötajatest. 10. Turunduse mikrokeskkond. Mikrokeskkonna moodustavad lähimad äripartnerid, kelleks on tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. 11. Turunduse makrokeskkond. Makrokeskkonna moodustavad kuus komponenti: majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond. 12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad, turundusorganisatsioonid ja süsteemid, turundusmeetmete analüüs, turunduse produktiivsuse analüüs. Väliskeskkond: makrokeskkond, turg, klient, konkurendid. 13. Turunduse infosüsteemi ja selle struktuur
emhi ?ilmaprognoosid?HIRLAM mudel · koostöös EMHI, TÜ, kokkulepel FMI-ga HIRLAM Radari kasutus · Lühiajaliste ilmaennustuste koostamisel üldsusele Äikesetormide kujunemine · Rahe võimalikkus Rohked sademed Järsud muutused atmosfääris ilmanähtuste pidev monitooring raadiuses 250-300 km (suvel suurem, talvel väiksem) · Lühiajalisel ilmaennustusel lennunduses · Jõgede tulvavete ennustamisel · Juriidilis-õiguslike küsimuste lahendamisel ilmast tingitud kahjustuste korral · EMHI Sürgavere radari pilt viimase 3h pilvede seisust kättesaadav www.emhi.ee 6Ilmavaatlused6Radar6CAPPI Miks tekib tuul ·Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e. õhurõhu gradient seda tugevam on tuul Tuul on sama gradiendi korral tugevam
võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne. 15. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest väljaspool leiduvat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Konkurentettevõtte/ettevõtete majandusaastaaruandest, asukohariigi geograafilised, juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te).
Regulaatorid · Valitsusepoolsed organisatsioonid ja grupid, kes on potentsiaalsed mõjutama vaadeldava firma tegevust. 2.2 Dünaamika Majanduslik keskkond (inflatsioon, elatustase jms.) mõjutab nii tootjaid kui ka tarbijaid. Hetkel iseloomustavad majandust järgmised tunnused: on suurenenud sissetulekute erinevus, tarbijate keskmine jõukus aeglaselt kasvav (algamas majandustõus), tehnika areng kiire. Seega on majanduslik keskkond AS Loiri Pagari tegevust soosiv. Juriidilis-õigusliku keskkonna moodustavad turundustegevust mõjutavad seadusandlikud aktid (näiteks tarbijakaitse-, looduskaitse-, maksu-, tolliseadused). Tihti muudetakse olemasolevaid õigusakte ja lisatakse järjest uusi ning ettevõtte juht peab neid jälgima, et mitte sattuda seadustega pahuksisse. Demograafilise keskkonna moodustavad rahvastikuga seonduvad mõjud. Ettevõttele on olulised sellised näitajad nagu vanuseline struktuur, kihistumine klassidesse, reisijate arv parvlaevadel
on valmis ja 2003 kirjutavad alla, Referendumid positiivsed (Küprosel pole referendumit) EL 25 1. mai 2004 2007 Rumeenia ja Bulgaaria: 2004 saavad valmis, Lõpptulemusena Euroopa Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku Nagu Amsterdamiga plaaniti Laienemise Mõjud Institutsionaalsed: Palju uusi inimesi ja keeli reeglite muutused ja kohanemisraskused, Liiga palju komisjoni volinikke Majanduslikud: Uued turud, süst majandusse, Uued riigid valdavalt vaesed Juriidilis-praktilised: EL siseimmigratsiooni küsimus, Piiride kontroll Üldiselt: Kas EL kaotas oma näo?, Mis nüüd edasi? Euroopa Põhiseaduse- Lissaboni Lepe Euroopa konstitutsioon: 2003 algatatud protsess, Eesmärk: panna EL 27+ toimima, Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi, 2004 oktoobris kirjutatakse leppele alla, Referendumid Prantsusmaal ja Hollandis kukuvad läbi, Konstitutsioon prügikastis Lissaboni lepe: 2006 taaselustatakse protsess, 2007 II pool Portugali
2002 on valmis ja 2003 kirjutavad alla. Referendumid positiivsed (Küprosel pole referendumit)) EL 25 1. mai 2004. 2007 Rumeenia ja Bulgaaria (2004 saavad valmis. Lõpptulemusena Euroopa Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku. Nagu Amsterdamiga plaaniti) Laienemise mõjud: Institutsionaalsed (Palju uusi inimesi ja keeli reeglite muutused ja kohanemisraskused. Liiga palju komisjoni volinikke) Majanduslikud (Uued turud, süst majandusse. Uued riigid valdavalt vaesed) Juriidilis-praktilised (EL siseimmigratsiooni küsimus. Piiride kontroll) Üldiselt (Kas EL kaotas oma näo? Mis nüüd edasi?) 2 LISSABONI LEPE- Euroopa põhiseadus: Euroopa konstitutsioon (2003 algatatud protsess. Eesmärk: panna EL 27+ toimima. Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi. 2004 oktoobris kirjutatakse leppele alla. Referendumid Prantsusmaal ja Hollandis kukuvad läbi
vabastanud, arenes algselt linnanõukogu istungite protokollide põhjal (linnaraamat) in casu. Sellel linnaraamatul põhinesid omakorda era- või tavaõiguse ametlikud ülestähendused. Hiljem redigeeriti neid ametlikult väljaantavateks linnaseadusteks. Linnade tavaõigus oli äärmiselt ebaühtlane suurtes, elava kaubanduse ja merelaevandusega linnades tuli kasutada kas roomaõiguslikke juriidilis- tehnilisi probleemilahendusi, mida vajas majanduselu, või luua ise sellised reeglid (eriti Põhja-Saksamaal, mis ei olnud nii lähedastes kontaktides rooma õigusega kui linnad läänes ja lõunas), mis viisid kõrgeltarenenud õiguskorra tekkimiseni. Mõned Hansa õiguse konstruktsioonid, eriti krediidi jaoks (nt kinnisvara krediidiõigus) olid rooma õiguse vastavatest instituutidest tunduvalt arenenumad
kaitsmise, mis põhjustas erinevate vindikatsiooni (omandi ennistamine) reeglite tekkimise vallasvara suhtes. Maal oli iseenesestmõistetav, et omanik pidi varastatud asja kolmandalt isikult tagasi saama. Linnas loodi mitmeid kompromisslahendusi, mis reeglina põhinesid omaniku kohustusel maksta lunamaksu, kui ta soovis varastatud asja tagasi saada. Linnade tavaõigus oli äärmiselt ebaühtlane. Suurtes, elava kaubanduse ja merelaevandusega linnades tuli kasutada kas roomaõiguslikke juriidilis-tehnilisi probleemilahendusi, mida vajas majanduselu, või luua ise sellised reeglid, mis viisid kõrgeltarenenud õiguskorra tekkimisele Tavaõigus, oli kirja pandud vastavasse raamatusse. Edaspidi tekkis raad, mis kinnitas eraviisiliselt tekkinud õigusraamatuid. Tekkisid emalinnad (Hamburg, Lübeck) ja tütarlinnad (kasutasid emalinna õiguseraamatuid). 12 Keskaegne õigus ja kohtuprotsess inglismaal Anglo-Ameerika õigus. Inglise kõrgkeskaja ühiskonnas oli õigusemõistmine killustatud
A. Aarnio õigusnormide liigitus õigusnormidele: 1) regulatiivsed – käitumisnormid, mis olid juba siis, kui moraal ja õigus polnud eraldunud 2) konstitutiivsed - menetlusnormid – nn kasutusjuhendid, nt norm abielu sõlmimise kohta - kompetentsinormid – kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab - seaduskeele määratlused – defineerivad mõisteid juriidilis-tehniliselt, loetelud konstitutsioonilised definitiivsed deklaratiivsed – paigutatakse õigustloovate aktide algusesse (nt seaduse eesmärk) – õiguslikku ideoloogiat sisaldavad normid kollisiooni – kui on valida, mis õigusnormi rakendada, siis kollisiooninorm annab teavet selle kohta, millist normi sellel juhul rakendada Kaalutlusnormide olemus e mõiste seondub diskretsioonivolitusega – need on ametnikele
protokollimisest, kohtukuludest jms). Paljudes erinevates CCC struktuuri kirjeldustes on seda peetud mõneti eksitavalt seadustiku kolmandaks struktuuri osaks. 1.3 Keel CCC on kirja pandud originaalis saksa keeles. Samas on teda hiljem nii osaliselt kui ka täielikult tõlgitul nii ladina-, vene-, inglise-, flaami- kui ka teiste maade keelde, kus kehtis Saksa keisri toonane võim. Tänapäeval on tõlked edasi antud enamjaolt koos selgitava tekstiga ning peatükkide juriidilis- ajaloolise analüüsiga. Käesolevas töös kasutab autor seadustiku nii saksa-, vene- kui ka teatud osade puhul inglisekeelset tõlget. 5 1.4 Autor CCC autoriks oli Johann Freiherr von Schwarzenberg (edaspidi JFS). JFS sündis 24. detsembril, 1463. aastal kuulsa Frangi suguvõsa esindajana ja suri 20. oktoobril, 1528. aastal Nürnbergis. JFS abikaasa oli krahvinna Kunigunde von Rieneck (surn
Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. Õiguskeel – juriidiline erialakeel – erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub „juriidilis-erialane“ sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste
Kasutamisel on oluline ka vastuvõtjapoolne arusaamine erialakeelest. · Õiguskeel juriidiline erialakeel erineb teistest erialakeeltest, sest õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub ,,juriidilis-erialane" sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires. Õiguskeele väljendusviisi iseloomustab tundeneutraalsus ja emotsioonivaba asjalikkus. 26 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis - õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Eesmärgiks on õigusakti mõistliku eesmärgi väljaselgitamine. iga norm paikneb süsteemis ja on seotud teiste normidega. Sageli selgub mõte alles seotuna teiste
Horisontaalne liigitus (kkuline teatud õigusvaldkonda): eraõigusesse kuuluvad, avalikku õigusesse kuuluvad. 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt. Laias tähenduses on Eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga. Seadusõigus põhineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Eesti õiguskirjanduses toetatakse seisukohta, et õigustloova aktina tuleb käsitleda just õiguse üldakti, s.o õiguakti, mis sisaldab õigusnorme norme, mis loovad juriidilis õigusi ja kohustusi impersonaalselt. Õigustloova akti määratlemise katse seisneb selles, et ei tehta vahet normi susaldava ja normi alusel väljaantud õigusakti vahel. On mindud sellega aga vastuollu üldtunnustatud õigusteoreetilise seisukohaga, mis seinsbe, et indivisuaalne juriidiline akt on küll õigusakt, kuid võrreldes õigustloova aktiga ei sisalda ta ise õigusnormi.Individuaalsed õigusaktid võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ja nende täitmiseks.
koguni õigusallikas, nt. seaduste kogu), lähtudes sellest, et selle aluseks võetav õigusallikas on nii autoriteetne, et normi kehtestamine on vajalik •Te i n e p õ h j u s ro o m a õ i g u s e re t s e p t s i o o n i k s E u ro o p a s o n re t s e p t s i o o n i v a j a d u s . R i i k v õ t a b t a r v i t u s e l e õigusnormi, instituudi või seadustekogu lähtudes eeldusest, et õigusnorme läheb vaja nagu juriidilis- tehnilisikonstruktsioone. Äärmusliku juhtumina võetakse õigusreeglid kasutusele ilma neid õigusallikate päritolugaseostamata.Õiguse ajaloos nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi Rooma õiguse retseptsiooniks.Retseptsiooni mõiste kasutamine ei ole loomulikult piiratud ainult õigusteaduse raamidega. Õiguse retseptsiooniall mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmistuues õiguslikus keskkonnas
kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud juriidilised isikud on vastavalt äriseadusele täisühingud, usaldusühingud, OÜ, AS, tulundusühistu, sihtasutus ja MTÜ. Eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse ja tema organite pädevuseks on põhikiri või ühingu leping. Juriidilise isiku tegevust juhib juhatus ning nõukogu olemas olul ka nõukogu. Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse juriidilis eiisku seaduslikuks esindajaks. Eraõigualik juriisiline isik lõpetatakse reegline üldkoosoleku või muu pädeva organi sellekohase otsusega. Äriühingute liigid on: o Täisühing - äriühing, mille son 2 või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustust eeest solidaarselt kogu oma varaga. Ja tegutsemise aluseks on ühingu leping.
b) Juriidilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. c) Juriidilis isiku teovõime- Juriidiline isik kui fiktsioon saab tegutseda üksnes oma organite kaudu, tema organite tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks * Juriidilise isiku teovõime teostub tema organite tegevuse läbi: kui juriidilisel isikul on olemas organ, kes saab kehtivalt juriidilise isiku nimel teha tehinguid (organil on seadusliku esindaja staatus) , siis on juriidiline isik ka teovõimeline. Kui seda organit ei ole
Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid, nagu märkisime, kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest (hüpoteesist ja sanktsioonist). Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Struktuur: Konstitutiivne määravad käitumise iseloomu. Kompetentsi normid õigust korraldavad normid. Menetlusnormid protsessi normid. Seaduskeele määratlused nad on selgitava, defineeriva iseloomuga, juriidilis-tehnilised selgitused. 81. Rahvas riigivõimu kandjana Eesti Vabariigi põhiseaduses, selle sisu: Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu: Riigikogu valimistega ja rahvahääletusega. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on vähemalt 18 aastat vana. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanikke osavõttu hääletamisest, kes on kohtu
Tootmisvahendite taastootmine on vajalik, kuna erineva tootjad vajavad erinevad tooreinet ja pidevalt, suurtes mahtudes. Tööjõule makstakse sellises summas palka, mille juures ta on veel suuteline peret ära toitma, et toimuks tööjõu taastootmine. Väljaõpet ei anta enam vabrikutes kohapeal, vaid erinevates institutsioonides, näiteks koolis. Ühiskondliku struktuuri võib jagada 2 tasandiks: 1. juriidilis-poliitiline tasand, mis sisaldavad endas õigusakte ja riiki; 2.ideoloogilist tasandit, mis sisaldab endas erinevaid ideoloogiaid, nt. religioosseid, eetilisi, juriidilisi, poliitilisi. Riigiaparaat (RA-Riik, mis koosneb politseist, vanglatest, sõjaväest, kohtutest) toimib vägivalla kaudu. Ideoloogilised riigiaparaadid - Ideoloogiline RA (IRA) - kodanikeühisk instit, mis hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, "vaba aega"
3. Kitsendavateks-Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse. Konstruktiivsed normid määravad et just niisugune malend on ettur ja must-valge ruudustik malelaud. See näitab kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. Menetlusnormid kui kasutusjuhendid. Seaduskeele määratlused on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. 6.1 Juriidiline fakt ...elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Kõik elulised asjaolud ie ole juriidilised faktid. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. Juriidilised faktide liigitamise aluseks nende seos inimese teadvuse ja tahtega jagunevad: 1. Sündmused juriidilised faktid, mille saabumine ei sõltu õiguse subjektide tahtest 2
· Regulatiivsed käitumisnormid, esines juba siis, kui ühiskonnas polnud moraal ja õigus teineteisest eraldunud · Konstitutiivsed reeglid näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab. · Menetlusnorme võib mõista kasutusjuhendina. · Seaduskeele määratlused vajalikud selleks et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis-tehniliselt. 5. Juriidiline fakt Õigusnormis kõrvuti õigusliku tagajärjega on kirjas ka teatud elulised asjaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Kõik elulised asjaolud ei ole juriidilised faktid omandab selle tähenduse siis, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude hulgast ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis. St, et õigusnormis viidatakse algselt väljaspool õigust olevatele asjaoludele, mille esinemine
Vaimse teovõime vähenemine ja muude põhjuste tõttu hakati ette nägema nn. kaitseteenuseid (invaliidide kodud) Eakus individuaalne ja ühiskondlik probleem Inimese elu aastateringid. Vananemine on elu igavese ringkäigu vältimatu etapp. Vananemine on indiviidi elu pidev protsess, mis algab organismi tekkest ja kestab tema elu hääbumiseni. Vanadus on elusorganismi elu hilis- etapp. Antud liigile omase eluea hilisperiood. Meie maal kehtivad inimese eluea med. juriidilis- etapid on - laps 0-14 a. - nooruk 15-16 a. - täiskasvanu alates16 elueast - Rahvusvahelises med. statistikas eristatakse inimese elu teises pooles kolme etappi - ülemineku iga 45-55 a. - raukuse eelne iga 55-65 a. - rauga iga üle 65 Rahvusvahelise gerontoloogia ühingu klassifikatsiooni kohaselt nim. eluiga 18 29 elueani nooruseaks. Sellele järgneb küps iga, mis kestab kuni 44- elueani kuni 59 eluea keskiga. Seejärel tuleb eakas iga kuni 74 eluea
pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse tõus mõju klientide ostuharjumustele, tooteeelistusele jne.), tehnoloogiline keskkond, majanduslik keskkond, rahvusvaheline keskkond (näit. Euroopa Liidu laienemine), juriidilis-poliitiline keskkond, ökoloogiline keskkond. Ökoloogilise keskkonna mõju näide huvigruppide käitumise muutuste näol: inimesed väärtustavad enam loodust ja eelistavad kasutada ehtsa naha asemel kunstkarusnahku, mille mõju kasukate tootjale on klientide muutuvad nõudmised kasukate osas (kunstkarusnaha eelistus) ja loomakaitsjate meeleavaldused ettevõtte poodide juures, kus on veel müügil loomanahast tooted, mida kajastatakse halvas valguses ka meedias.
tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õiguskeel – terminit kasutatakse sünonüümina juriidilisele erialakeelele – erineb nii mõnestki teisest erialakeelest juba mainitud asjaolu tõttu, et õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad vormilt igapäevakeele väljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt. Sõnad, nagu inimene, sünd, loom, asi, mõrvar, pimedus, erinevad juriidilises kasutuses mõnevõrra igapäevakeele kasutusviisidest, seejuures sõltub „juriidilis-erialane sisu funktsioonist, mida mõiste täidab vastava normi piires.“*34 Juriidiline diskurss Teatud ajas ja ruumis ja teatud tingimustel kujunevad faktilised olukorrad, kus juriidilisi küsimusi otsustatakse õigusnormide nõuetest lähtuvalt. Juriidiline diskurss peab võimaldama öelda: Mida kujutab endast sisuliselt õiguskorra raames sündiv lahendus?
Ettevõttesisene keskkond koosneb tarnijatest, vahendajatest, tarbijatest, konkurentidest ja huvigruppidest. Ettevõtteväline keskkond koosneb tehnoloogilisest, demograafilisest, kultuurilisest, looduslikust, majanduslikust ja juriidilis-õiguslikust keskkonnast. Uurimis- ja arendustöö osakonda kuuluvad töötajad, kes hindavad eelkõige loomingulist vabadust ja toodete tehnilist täiuslikkust.Turundusse suhtuvad nad kerge üleolekuga, olles veendunud, et hea toode müüb ennast ise Ostu(varustus)osakonna ülesandeks on materjalide, detailide ja pakendite õigetes kogustes (laokulude vähendamiseks) ja soodsa hinnaga (omahinna alandamiseks) hankimine
· Ei oma üldosa · Definitsioonid on vähesed ja puudulikud mõeldud pigem praktikutele kui professoritele · Eraõiguse vähene süstematiseeritus isikud, asjad ja asjade omandamise erinevad viisid · CC ei räägi midagi õigussubjektidest, testamendi tegemisest, pakkumisest-nõustumisest ja alusetust rikastumisest · Code de commerce jäeti välja · 120`000 sõna. Plussid: · Tasakaal abstraktsiooni ja konkreetsuse vahel · Juriidilis-tehniline meistritöö · Õiguspärandi kasutamine (seadusi ei kirjutata, vaid nad tekivad iseenesest Portalis) BGB Struktuur Koosneb viiest osast: 1. Üldosa §1-§240- Sisaldab regulatsioone, mis on mõeldud korraldama kõiki BGB sätteid (üldprintsiibid) 2. Obligatsiooniõigused § 241- §853- Reguleerib eraõiguse osa, mis on kõige tähtsam äriõigusele. Omab üld- ja eriosa. Üldosa sisaldab sätteid, mida saab kohaldada kõikidele
pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse tõus mõju klientide ostuharjumustele, tooteeelistusele jne.), tehnoloogiline keskkond, majanduslik keskkond, rahvusvaheline keskkond (näit. Euroopa Liidu laienemine), juriidilis-poliitiline keskkond, ökoloogiline keskkond. Ökoloogilise keskkonna mõju näide huvigruppide käitumise muutuste näol: inimesed väärtustavad enam loodust ja eelistavad kasutada ehtsa naha asemel kunstkarusnahku, mille mõju kasukate tootjale on klientide muutuvad nõudmised kasukate osas (kunstkarusnaha eelistus) ja loomakaitsjate meeleavaldused ettevõtte poodide juures, kus on veel müügil loomanahast tooted, mida kajastatakse halvas valguses ka meedias.
oskusteavet nõudvate korduva iseloomuga tellimusprojektide tuumikmeeskond (nt reklaamifirma püsitöötajad). Enne võlaõigusseaduse vastuvõtmist nimetati töövõtulepingut tööettevõtulepinguks. Põhierinevus on selles, et tööettevõtulepingu sõlmija oli ise ka selle täitja, töövõtulepingu puhul seda aga ei eeldata. TVL-i sõlminud töövõtja võib soovi korral omakorda sõlmida alltöövõtulepinguid, tellides projektitöö tervikuna või selle osi nii füüsilis(t)elt kui ka juriidilis(t)elt isiku(te)lt või lasta teha oma ettevõtte töötajail. Kui projekti tulemuse ja tellija seisukohast on oluline, et teenust osutaks töövõtja isiklikult, tuleks sõlmida käsundusleping (VÕS § 619634). Käsunduslepingu järgi kohustub käsundisaaja lepingu kohaselt osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu sõlmimine on otstarbekas näiteks koolitusprojektide
väljatöötamisel 4)õigustunnetuse meetod seadusetekstide tõlgendamisel seögita sätte mõte. 5)pedagoogiline meetod dogmaatilises kasuistikas. 2.Õiguse dogmaatilise käsitluse uurimismeetodid (paljuski puhtteaduslikud eesmärgid, vähene praktiline tähendus): l) üldise temaatika ja problemaatika meetodid; 2)dogmaatilise evolutsiooni meetod; 3)dogmaatiline võrdlev meetod; 4)hindamismeetod; 5)jääkide meetod juriidilis-dogmaatilistes töödes; 6)poliitilis-õiguslik hindamismeetod. Paljudel juhtudel sisustatakse dogmaatikat, kui midagi muutumatut ja kivinenut. Kindlasti ei ole õigusdogmaatika üheselt määratletav. Õigusdogmaatika all tähistatakse praktilist õigusteadust. Õigusdogmaatika on õiguse mitmetasandilise tundma õppimise juures õigusliku tegevusega kõige otsesemalt seotud. Üldisel tasandil mõeldakse dogmaatika all kogu
veebirakenduste loojatena või ülikoolides, teaduskeskustes või mõnedes muudes organisatsioonides teadlastena. Nad on kriitilised, pädevad ja nõudlikud kasutajad. Territooriumi haldajad ja sektori professionaalid (territoriaalsete üksuste haldajad, linnaplaneerijad, insenerid, arhitektid, restauraatorid, maamõõtjad, geoloogid, sektori ettevõtted). Nad on kasutajad, kes vajavad oma erialaseks tegevuseks andmeid, eriti pärandi juriidilis-administratiivse külje ammendavat, ajakohastatud ja usaldusväärset identifitseerimist. Haridustöötajad (eri kooliastmetes tegutsevad õpetajad, didaktikud, animaatorid, haridustehnoloogid). See kasutajarühm vajab sageli keerulises ja tehnilises aineses orienteerumiseks abi. Kasutatav keel (veebirakenduse eri tähendustes) peab olema üheselt mõistetavalt kooskõlastatud ja normitud. 3.3.4 Muuseumid "Muuseum on mittetulunduslik avalik püsiasutus, mis on ühiskonna ja selle arengu
annaabi.ee 
