Analüüs Eesti mõisahotellide kohta (3)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismi osakond
Kristiina Kuusik
KONKURENTS MÕISATE KUI TURISMIATRAKTSIOONIDE TURUL JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID
Pärnu 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA 4
1.1 Turu Üldiseloomustus 4
1.2 Turunduse mikro - ja makrokeskkond 5
1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid 7
1.4 Edustus 9
2. MÕISATE KUI TURISMIKESKUSTE TURU ANALÜÜS 10
2.1 Konkurentsiteooria 10
2.2 S.W.O.T analüüs 11
2.3 PORTERI viie konkurentsijõu mudel 12
2.4 PEST - analüüs 14
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD ALLIKAD 17

SISSEJUHATUS

Referaadi teemaks on mõisate, kui turismiatraktsioonide konkurents turul ja seda mõjutavad tegurid. Teema valikut põhjendab mõisa, kui turismiatraktsiooni populaarsus ja nende mitmekesisus Eestis.
Töö eesmärk on uurida milles põhineb mõisate, kui turismiatraktsioonide konkurents ja millised on tegurid, mis seda mõjutavad. Eesmärgiks on mõista milline on turu üldine seisukord , mõisate turunduse mikro- ja makrokeskkond, millised on hinnakujundusega seonduvad aspektid ja edustus.
Töös uurivad autorid turunduse teooriale ja nende rakendatavust valitud teema raames. Töö eesmärgi täitmiseks on tehtud konkurentsijõudude analüüs ja SWOT analüüs. Konkurentsijõudude analüüs aitab mõista turul tegutsevaid ettevõtteid, hankijaid, kliente ja asendustooteid. SWOT analüüs näitab ära ettevõtte tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.
Referaadi koostamise teoreetiline tagapõhi tuleneb sellest, et osad autorid on ka ise töötanud mõisakompleksis. Töö analüüsimiseks on kasutatud loengukonspekti ja erinevaid teemakohaseid interneti allikaid .

1. MÕISAD TURISMIKESKUSTENA

1.1 Turu Üldiseloomustus

Sajad säilinud ajaloolised mõisad on kaasajal Eesti ühed atraktiivsemad vaatamisväärsused. Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat – seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame. ( Praust 2010)
Suur osa Eestis asuvaid mõisaid on kas väga halvas korras või isegi täielikult lagunenud. Siiani säilinud ja säilitatud mõisates asuvad tänapäeval koolid, muuseumid , hotellid, toitlustusasutused, spad, vallamajad, vanadekodud ning muud avalikud asutused.
Mõisaportaali haldaja andmetel pakuvad avalikke, turistile ja külalisele mõeldud teenuseid järgmised mõisad (tähestikulises järjekorras): Albu, Edise , Essu, Hüüru, Illuka , Jäneda, Kadrina , Kalvi, Kiiu, Kohala, Kolga , Laitse, Loona , Maardu, Maidla , Mustamäe, Mäetaguse, Nabala, Oidremaa, Olustvere, Oti, Palivere, Palmse , Pikajärve, Pilguse, Pirgu, Pädaste, Pühajärve, Rogosi, Sagadi , Saka, Saku, Sangaste , Saue, Sauste, Suure-Lähtru, Taagepera, Tohisoo, Türi-Alliku, Vihterpalu, Vihula , Virtsu , Väätsa. (Teenused…2010)
Eesti Mõisaportaali andmetel tegeleb hetkel pidulike ürituste korraldamisega (Pidulike…2010) Eestis 39 mõisat. Majutusteenuseid pakub 31 mõisat ( Majutus ... 2010). Antud portaali andemetel pakub toitlustust ( Toitlustamine …2010) 23 mõisat. Muuseumid ( Muuseumid…2010) tegutsevad 29 mõisas. Suurem osa mõisaid, mis pakub majutusteenuseid, pakub ka spa ja muid heaolu teenuseid.
Veel paari aasta eest õitses kogu turismimajandus ning koos sellega oli õitseaeg ka mõisatel. Inimestel oli rohkem raha, et veeta romantiline nädalalõpp mõnes kaunis mõisas või korraldati toretsevaid pulmapidusid. Spa teenuseid pakkuvad mõisad olid pikalt ette broneeritud. Hetkel valitseb Eestis ja ka mujal maailmas majanduslikult keeruline olukord ning sellest tulenevalt on keeruline olukord ka turismiteenuseid pakkuvatel ettevõtetel. Mõisad pakuvad klientidele aga senini huvi oma ajaloolisuse, suurejoonelisuse ja luksuslikkusega.

1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond

Turunduse mikrokeskkonna alla kuuluvad tarnijad , vahendajad, tarbijad, konkurendid ning huvigrupid . Makrokeskkonna moodustavad majanduslik keskkond, juriidilis-õiguslik keskkond, demograafiline keskkond, kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond ning looduslik keskkond.
Tarnijateks on kõik need, kes müüvad ettevõttele oma tooteid ja teenuseid. Tänu sellele, et suurem osa mõisatest pakub majutus ja toitlustus teenuseid, on nende peamisteks tarnijateks erinevate toiduainete ja jookide edasimüüjad, samuti ka puhastustoodete pakkujad ja pesumajad. Tarnijateks võivad olla ka kosmeetikatoodete edasimüüjad, kui mõis peaks pakkuma spa teenuseid.
Vahendajad on organisatsioonid , kes müüvad ettevõtte tooteid või teenuseid edasi. Mõisate puhul võivad vahendajateks olla erinevad turismibürood nii Eestis, kui ka välismaal. Samuti võivad vahendajateks olla erinevad ürituskorraldusega tegelevad ettevõtted.
Tarbijad on inimesed ja organisatsioonid, kes ettevõtte teenuseid ja tooteid ostavad. Mõisate puhul on peamisteks tarbijateks inimesed, kes on nõus kvaliteetse majutuse või toitlustuse eest maksma keskmisest kõrgemat hinda. Samuti võivad mõisate teenuste tarbijateks olla inimesed, kes soovivad kasutada luksuslike spade teenuseid või korraldada suurejoonelisi üritusi.
Konkurendid on sarnaseid tooteis ja teenuseid pakkuvad ettevõtted. Kõik mõisad on ka üksteise konkurendid. Laimeas mõttes on mõisate konkurentideks kõik majutus- ja toitlustusteenuseid pakkuvad ettevõttes. Samuti on konkurentideks teised spad ning ürituskorralduse seisukohast turismitalud.
Huvigrupid on organisatsioonid ja inimesed, kes vähemal või rohkemal määral on huvitatud ettevõtte tegevusest. Siia alla kuuluvad näiteks pangad ja investorid aga ka ettevõtete töötajad ja juhtkond. Samuti kuuluvad siia alla massikommunikatsiooni kanalid. Mõisate puhul on see tähtis eelkõige just reklaami tegemise osas. Huvigrupid on ka näiteks maksuamet , omavalitsused, tarbijakaitsed, looduskaitse ja mõisate puhul kindlasti ka muinsuskaitse .
Majanduslik keskkond mõjutab üleüldiselt nii ettevõtete, kui ka tarbijat. Hetkel valitseb maailmas üleüldiselt raske majanduslik olukord, mis on turismiteenuste müüki oluliselt vähendanud. Kui aastal 2010 võetakse Eestis käibele euro, peaks turismitoodete müük taas tõusma ja tõusma just välisturistide arvelt.
Juriidilis-õiguslik keskkonda mõjutavad poliitilised jõud, erinevad ametkonnad ja õigusaktid. Mõisad nagu ka muud ettevõtted peavad kinni pidama erinevatest riigis kehtivatest õigusaktidest ja seadustest .
Demograafiline keskkond on rahvastikuga seonduv . Siia alla kuuluvad inimeste keskmine vanus, sooline jaotus, vähemusrahvuste olulisus jne. Mõisate kui turismiettevõtete puhul on oluline arvestada mitte vaid siseriikliku demograafiaga, vaid ka teiste riikide demograafiliste aspektidega. Peamiseks Eestit külastavateks turistideks on eakamad soomlased. Seega peavad ka mõisad kui turismiobjektid arvestama sellega.
Kultuuriline keskkond koosned inimeste haridusest, käitumisnormidest, uskumustest ja väärtushinnangutest. Ka selle keskkonna puhul peavad turismiettevõtted arvestama mitte ainult oma riigi inimestega, vaid ka välisturistidega.
Tehnoloogiline keskkond on kõik kaasajal kasutusel olevad asjad, mida pidevalt edasi arendatakse. Samas on mõisate puhul oluline, et oleks piisavalt palju ajaloolist ja autentset nii toodetes kui teenustes. Siin all mõeldakse näiteks toiduvalmistamist. Oluline on, et pakutaks väga kvaliteetset ja tervislikku toitu, mis eeldab kaasaegsete tehnoloogiate kasutamist, samas peaksid olema kasutusel aga vanad ja piirkonnale omased retseptid. Samamoodi on ka siseviimistlusega. Mõisate puhul eeldatakse, et ruumides on kasutatud antiikset mööblit ja luksuslikke materjale aga samas peab kõik olema tervisele ohutu ja kergesti hooldatav.
Looduslik keskkond on kõik maakeral olevad ressursid . Viimasel ajal on kõrgele au sisse tõstetud jätkusuutlik ja loodust hoidev tarbimine. Selle all mõeldakse just loodusvarade jätkusuutlikku kasutamist. Mõisad asuvad üldiselt looduskaunites kohtades, seega on oluline, et mõisad oleksid suunanud oma tegevuse looduse säästlikule kasutamisele. Samas on mõisatel võimalik oma klientidele pakkuda erinevaid loodusmatkasid ja muid looduses puhkamise võimalusi.

1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid

Hinnakujunduse peamisteks elementideks on tootmiskulud, tarbijate väärtustaju ja konkurentide hinnad. Mõisad on üldjuhul hallatavad riigi või eraomanike poolt, sel juhul tehta hinnakujundust kulud pluss kasum meetodil. Hinnakujundamises ei mängi suurt rolli konkurendid, sest igal mõisakompleksil on hind määratud pakutavaid teenuseid ja tooteid arvestades. Mõisakomplekside puhul on, kas iga kindel objekt ühe määratud hinnaga või on moodustatud üks kõiki objekte sisaldav hind.
Mõisate, kui turismikeskuste puhul kasutatakse tarbijakeskset hinnakujundust, mis eeldab üldise nõudluse seaduspärasust, kui ka tarbija väärtustaju teadvustamist. Nõudlusteooria põhiseisukohtade järgi on loogiline, et kui mõisakompleksid tõstaksid oma hinnad väga kõrgeks, külastus langeks. Finantsolukorrast lähtuvalt, asendaksid inimesed külastuse mõne teise toote või teenusega, mida võib hetkel rohkem vaja olla.
Teise nõudlusteooria põhiseisukoha järgi tähendaks hinna tõstmine osa tarbija jaoks ostude vähenemist või koguni ostust loobumist. Mõisakomplekside puhul tuleb ka tõdeda, et meie riigi kodanikud on peaaegu kõik külastanud üht või mitut mõisakompleksi mingil eluperioodil. Sellisel juhul ei pruugi siseturist olla nõus maksma suuremat summat millegi eest, mida ta on varem näinud.
Mõisate puhul on hinnakujunduses oluline hinna põhjendatus, nt. Palmse mõis on sel aastal tõstnud oma külastuse hinda. Põhjenduseks on suur mõisa park, mis vajab korrashoidu ja eelmisel suvel ehitatud uus mõisa taga asuv aed. Hind on tõusnud, kuid sisaldab ka ligipääsu kümnele objektile . Lisaks on pea igas mõisas, kui turismikeskuses erinevad soodustused täiskasvanutele, õpilastele, pensionäridele ja peredele .
Tarbijakeskses hinnakujunduses on oluline, et tarbija tajub hinna ja kvaliteedi suhted. Mõisad, mis rendivad välja ruume ja korraldavad üritusi, saavad näidata oma kvaliteeti ürituse õnnestunud korraldamisega. Sama kehtib ka mõisate kohta, kus asuvad hotellid ja spad. Positiivse kogemuse saamisel on külalised nõus kasutama samu tooteid ja teenuseid ka edaspidi. Hind on tarbijale kvaliteedi mõõdupuuks, pigem ollakse nõus maksma kõrgemat hinda, et saada positiivne kogemus. Hind, kui maine kujundaja on tähtis eriti mõisakompleksides, sest pidulikus ja kaunis atmosfäärist saabki oodata ainult meeldivat ja kvaliteetset teenindust.
Tarbijakeskse hinnakujunduse kavandaja peab teadma tarbijate hinnatundlikust. Tarbijad on erinevad, on neid, kes nõustuvad tavahindadega aga ka neid kes finantsolukorra sunnil soovivad midagi odavamat. Mõisate, kui turismikeskustega on võimalik peaaegu alati võimalik korraldada kokkuleppeid hinna suhtes. Nt. sellisel juhul, kui tarbija soovib rentida mõisaruume, saab ta rentida need odavamalt, kui võtab samast asutusest ka söögid ja joogid ning ööbib samas kompleksis.
Hinnakujunduse põhiprobleemiks peetakse turuga mitte arvestamist. See juhtub, kui hinda kujundatakse ainult ettevõtte siseinfost lähtudes. Tähtis on analüüsida hinnakujundust, et mõista, kas määratud hind tootele või teenusele on mõistlik. Kas hind teeb selle toote ja teenuse tarbijale kergelt kättesaadavaks või hoopis kättesaamatuks.
Mõisakomplekside hindu võrreldes, saab näha, et objektide rendi hinnad on sarnased. Mõisakompleksidele on oluline hoida teatud hinna sarnasusi, et püsida konkurentsis. Pakkudes meeldivat ja vana aegset interjööri on põhjendatud kõrgemad hinnad, kui tavalistes restoranides. Samas ei tohiks mõisakompleksid olles kultuuripärand olla ülesehitatud ainult kasumi teenimise peale.

1.4 Edustus

Võib väita, et Eestis võtavad külalisi ja huvilisi vastu rohkem kui 40 mõisat. Sellest võib järeldada, et antud valdkonnas on konkurents üpris tugev. Selleks, et olla turistidele atraktiivne peab mõis rõhutama oma eripärasust või olema muul moel eriline. Selleks, et oma erilisust inimestele esitleda peavad mõisad tegema reklaami.
Tänapäeval on reklaamil väga tähtis roll. Visuaalselt inimeste silmade ette manatud kaunis pilt meelitab inimesi toodet või teenust tarbima. Kuidas aga reklaamivad ennast mõisad, kes kõik on erinevad ja pakuvad ka erinevat teenust, kuid samas esindavad nad sama turismi suunda. Tänases Eestis on paljud ühetaolist teenust pakkuvad ettevõtted ühinenud ning turundavad ennast ja oma tooteid ühiselt. Nii nagu on ühinenud näiteks maaturismi pakkuvad ettevõtted, nii on ühinenud ka mõisad.
Kui hakata otsima informatsiooni Eesti mõisate kohta ja sisestada internetti otsingusõnaks ``eesti mõisad``, siis esimesed lehekülje, mis avanevad ongi suuremat osa mõisaid tutvustavad internetileheküljed. Üheks ühiseks interneti allikaks, kust saab informatsiooni kõigi mõisate kohta on Estonian Manor Tourismi kodulehekülg ( http://www.manor.ee/ ). Viited mõisatele ja nende kodulehekülgedele leiab ka eraisiku loodud Eesti mõisaportaalist ( http://www.mois.ee/ ).
Lisaks on kirjutatud hulgaliselt raamatuid ja brošüüre tutvustamaks Eesti mõisaid. Et aga hakata otsima informatsiooni konkreetsetest raamatutest peab inimestel olema juba eelnev huvi antud valdkonna vastu. Kõige paremini mõjub aga siiski visuaalne reklaam näiteks televisioonis. Sellega tekitatakse inimestes see esimene huvi ning sealt edasi on juba kergem inimesi oma toote ja teenuste poole suunata.
Üheks võimalikuks turundamise kanaliks on ka erinevad turismibürood. Internetist uurides on aga keeruline leida turismibüroosid, mis pakuks reise Eesti mõisatesse. Kui on võimalik leida reise Tallinnasse või mõnel juhul ka Pärnusse, siis mõisaid kui turismisihtkohta välisturistidele ei müüda. See on kindlasti üks suund, mida peaks arendama.

2. MÕISATE KUI TURISMIKESKUSTE TURU ANALÜÜS

2.1 Konkurentsiteooria

Referaadi teema raames analüüsitakse konkurentsi teooriat ja sellele omaseid komponente. Konkurents kuulub mõisate, kui turismiatraktsioonide mikrokeskkonda. Mõisakompleksi puhul on vahetud konkurendid teised mõisad, kes pakkuvad samu tooteid ja teenuseid. Näiteks mõisad, mis on kasutusel muuseumina ning pakuvad sarnast silmailu peaaegu, et sama kvaliteedi, teeninduse ja hinnaga.
Mõisakomplekside lähedased konkurendid erinevad vahetutest konkurentidest selle poolest, et pakuvad lisaks muuseumi külastamisele, ka ruumide renti, erinevaid kultuuriprogramme, einestamisvõimalusi, kontserdielamusi jne. Erinevus seisneb ka tarbijagruppides. Muuseumi külastajad võivad olla sihtgrupp inimesi, kes huvituvad ajaloost. Lisades ka kontserdid ja ürituste korraldamise võimalused, ei ole sihtgrupiks enam ainult ajaloohuvilised, vaid ka nt. muusikasõbrad ja pulmade ning sünnipäevade pidajad.
Kaudseteks konkurentideks saab nimetada neid, kes pakuvad tarbijatele vormilt erinevaid, kuid funktsioonilt sarnaseid tooteid ja teenuseid. Mõisakomplekside puhul saab tuua näiteks mõisad, mille lisahooneteks on ehitatud, kas hotellid, külalistemajad või spad. Pakutavad teenused on ööbimine ja erinevad terviseprotseduurid. Sel juhul ei paku mõisakompleks konkurentsi, mitte ainult teistele sarnastele mõisakompleksidele, vaid ka erinevatele hotellidele, külalistemajadele ning spadele.
Konkurentsiliikidest võib mõisad, kui turismikeskused liigitada täiusliku konkurentsi alla. Konkurente, kelle pakutavad tooted on homogeensed mõisate, kui turismikeskuste toodetega on palju. Selle alla käivad muuseumid, konverentsikeskused, hotellid, spad, üüritavad peoruumid jm. Hinnad ei ole omavahel konkureerivad mõisakomplekside puhul, olenevalt kompleksi suurusest ja kasutusvõimalustest on pandud ka hind. Suurem konkurents on hotellide ja spa hindade vahel. Mõisakomplekside puhul on tähtis aspekt, et igal kompleksil on oma ainulaadsus ja stiil.

2.2 S.W.O.T analüüs

Tabel 1. SWOT tabel
Tugevused
Nõrkused

paremad võimalused turul konkureerida konverentsi- ja seminariturismi klientide saamiseks talveperioodil

ajalooline taust aitab turundada

parem konkurentsivõime uuemate turismikeskustega võrreldes

väljakutse karjääri arendamiseks juhtidele

küllaltki laiapõhjaline organisatsiooni struktuur

suur ettevõtte rohkete teenustega majutus, toitlustus jm teenused ühest kohast.

suured püsikulud ka madalhooajal

teenindava personali voolavus

maakohtades piiratud võimalused leida professionaalseid töötajaid, eriti vastutavatele töökohtadele

vältimatu vajadus vähendada töökoormust madalhooajal

teenuse hooajalisus

püsipersonali hoidmise raskus ja kulukus madalhooajal, hooajatöötajate rohkus
Võimalused
Ohud

Euroopa Liidu fondidest toetuste taotlemine

laieneda taastades vanu mõisahooneid või ehitada juurde uusi, et pakkuda mitmekülgseid teenuseid

iga-aastane rahaline toetus riigilt, kui on tegemist riikliku organisatsiooniga (RMK, riiklikud muuseumid)

koostöös piirkonna teiste turismiettevõtjatega täiendavate teenuste pakkumine (nt aktiivne puhkus, muusikud jne)

riiklike või EL toetuste vähenemine või tingimuste keerukamaks muutumine

ebapiisava klientuuri oht, eriti madalhooajal

mistahes õnnetused ja katastroofid, sh globaalsed

klientide poolne reisikulude vähendamise soov

kulutuste suurenemine (hinnatõus nt elekter , maksud jms)

seadusandluse muutused, mis takistavad tegevust või muudavad selle kulukamaks
Analüüs: tugevused ja nõrkused
Mõisate turismikeskuste oluliseks ressursiks ning tugevuseks on ajaloolise pärandi omamine , mille baasilt on võimalik oskusliku juhtimisega välja arendada turunduslikult hea konkurentsivõimega ja klientide poolt hinnatud teenused. Väga suurt rolli omavad ressursid: personal, juhid ja finantsid . Pidevat tähelepanu vajab suures turismikeskuses kulude juhtimine, arvestama peab tihti ka muinsuskaitse reeglitega.
Analüüs: Võimalused ja ohud
Mõisate turismikeskuste võimaluseks investeeringute tegemisel on EL struktuurfondidest täiendavate vahendite taotlemise võimalused. Samas vajab see projektimajanduse haldamise oskusi ja teadmisi. Tuleb suuta täita ka omaosaluse nõudeid. Turupositsiooni aitab parandada koostöö teiste turismiteenuste pakkujatega piirkonnas. Ohuks võib suures mõisakeskuses saada suutmatus saada piisavalt ja stabiilset klientuuri. Põhjuseid võib siin olla mitmeid: halb turundustöö, ebapiisav teenuste kvaliteet, personali ebaprofessionaalsus, sh suutmatus juhtida kulusid , halb teenindus jm. Turismisektorit mõjutavad ka globaalsed probleemid: looduskatastroofid, terrorism , ilmastikulised tingimused jm.

2.3 PORTERI viie konkurentsijõu mudel

1. Ettevõtete konkureerimist mõjutavad tegurid
Mitmekülgseid teenuseid pakkuvaid mõisakomplekse on Eestis piirkonniti üsna vähe, seega on konkurente mõõdukalt. Tänapäeval rahastab Euroopa Liit paljusid renoveerimis- ja ehitustöid, seetõttu taastatakse üha enam mõisaid koos kõrvalhoonetega (nt Palmse mõis). Eestis on järel üsna vähe väljaarendamata mõisakomplekse, mille hoonetest veel midagi suurt järel oleks, seega ei saa enam palju otse konkurente juurde tulla, vähemalt vanaaegsete mõisate näol mitte.
Nõudlus on viimaste aastate jooksul märgatavalt kasvanud, sest inimene eelistab enamjaolt minna suurde ja tuntud muuseumi või massiivsesse mõisa nt konverentsi pidama, sest seal on lisaks teenustele ka palju ajaloolist. Näiteks Palmse mõis, mõis on laienenud viimaste aastatega märgatavalt (taastatud on mitmed kõrvalhooned, kus on avatud kõrts, koolituskeskus ja külalistemaja) ja seoses sellega on müügitulu ja klientide arv suurenenud.
2. Sisenemisbarjäärid
Eestis on turismisektor küllaltki välja kujunenud. Juba pikemat aega tegutsevad mõisate turismikeskused omavad piisavalt oskusi ja kogemusi kuludega toimetulekuks. Alustavad keskused peavad edukaks turule sisenemiseks ja püsima jäämiseks kiiresti orienteeruma kulude haldamises, leidma vahendid kapitalimahukateks investeerinuteks ning leidma ka piisavalt klientuuri (uusi ja konkurentide kliente).
Mõisakeskused vajavad mitmeid võtmepositsiooniga oskustöölisi (nt peakokad, müügijuhid, tegevjuhid), keda ei pruugi lähipiirkonnast leida. Seega tuleb leida vajaolev personal konkureerivate keskuste mõjupiirkonnas elavate juhtivtöötajate hulgast.
3. Asenduskaubad
Reeglina lihtsamat teenust pakkuvad turismikeskused eristuvad mõisate turismikeskustest eelkõige ajaloolise tausta ja tuntuse puudumise poolest. Kuigi teenused võivad olla odavamad eelistab suur hulk kliente minna ikkagi mõisakeskustesse, kus on teenustel mitmeid lisandväärtusi (miljöö, ajalooline- ja kultuuripärand, iidsed pargid jne).
Eesti mõisatel on Euroopa mõistes Balti-saksa mõisate tuntus, mis on oluliseks külastamise põhjuseks, eriti sakslastest ja soomlastest kliendid.
4.Tarnijate mõjukus
Turismisektoris on tarnitavaid materjale ja kaupu piisavalt saadaval, olulisem on leida pakutavast sobiva hinnaga ja pakutavate teenustega sobivaimad. Tööjõul kui sisendil on olulisim roll, sest turism on paljuski inimsuhete loomine ja väga olulist rolli omab meeldiva õhkkonna ja rahulolu tekitava teeninduse saavutamine. Ja seda peab suutma tagada stabiilselt iga päev, aastast aastasse. Seega on personali kliendile nähtava osa teenindustase sama oluline kui juhtide oskus juhtida ja nende töö klientidega. Võrreldes konkurentidega võib hea personalitööga saavutada olulise konkurentsieelise.
5. Ostjate mõjukus
Öeldakse, et klient on kuningas. Turismis on sellel isegi võimendatud tähendus. Suures mõisa baasil tegutsevas turismikeskuses on küll mõningane eelis mõisate emotsionaalse keskkonna näol, kuid konkurentsis hea positsiooni saavutamine ja soovitud tulemuste hoidmine nõuab kindlasti klientuuri ja partneritega töötamise strateegilist plaani. Eestis on igas piirkonnas mitmeid huvitavaid turismi sihtpiirkondi ja mõisate baasil turismikeskuseid, seega on esmalt oluline saavutada kliendi otsus meie piirkonna külastamiseks. Seejärel konkureerime aga juba otseses konkurentsis teiste piirkonna mõisate jt asenduskaupadega.
Töös klientidega saab eristada kahte sihtgruppi:

• otsesuhtlus keskuse kliendigruppide üksikklientidega;
  
• suhtlus vahendajatega, kes turundavad mõisakeskust nö oma klientidele.
  

Kogu organisatsiooni ostjatega töötavate ja erinevaid rolle täitvate töötajate kliendikesksusest sõltub olulisel määral positsioon konkurentsis piirkonnas ja kogu Eesti turul.

2.4 PEST - analüüs

Poliitiline keskkond
Mõisate turismikeskustele on väga oluline saada välist toetust vajalike investeeringute teostamiseks (riiklikud ja EL- programmid ). Kuna enamasti on sellistel keskustel jätkuvalt omanduses veel renoveerimata või edasi arendamist vajavaid ajaloolisi ja muid hooneid , on nende kasutusse võtmine üks võimalus arendada teenuseid ja parandada seeläbi konkurentsipositsiooni.
Sotsiaalne keskkond
Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud nõudlus loodussäästlike ja pärandit tutvustavate turismiteenuste järgi ja seda nii siseturul kui ka globaalselt. Mõisatel on siin väga erinevaid võimalusi sellise suundumuse ära kasutamiseks ja sidumiseks teenustesse. Näiteks erinevate looduse õpperadade välja arendamine (sh oma mõisaparkide aladel). Koostöös teiste lähiettevõtjatega on mitmeid võimalusi kohaliku toidu, piirkonna kultuuripärandi jms teenustes ära kasutamiseks. Eestil tervikuna on oma paljude kaitsealadega sellest aspektist hea turupositsioon . Loodusturismi arendamine on ka riikliku turismi arengukava osa.
Majanduslik keskkond
Eesti üleminek eurole toetab nähtavasti meie turismiteenuste ostmist, sest mitmetest riikidest välisturistidel on lihtsam meile reisida (turismi hinnainfot lihtsam tõlgendada, vähem vajadust rahavahetuseks jm.). Samas võib see lisada ka teatud määral kindlustunnet Eesti kui turvalise reisi sihtmaa osas.
Tehnoloogiline keskkond
Turismi toitlustusteenuste pakkumisel on mõisatel palju võimalusi kasutada ära vanu retsepte ja tehnoloogilisi toidu valmistamise võtteid, luues seeläbi erilisi ja ka paikkonnale ainuomaseid toitlustusteenuseid-menüüsid. Samuti majutusteenuste jm hoonetes toimuvate teenuste pakkumisel kasutada vanu ja looduslikke tehnoloogiaid näiteks puidu ja kivi käsitlemisel. Sobivaks tehnoloogiaks on ka ehedate sepistoodete kasutamine mõisate hoonete renoveerimisel. Et pakkuda kaasaja nõuetele vastavaid teenuseid (nt niiskete ruumide korral nagu vannitoad), tuleb osata siduda nii vanu kui uusi tehnoloogiaid omavahel, minemata seejuures vastuollu muinsuskaitse jm ehituslike nõuetega (nt tervislikkus).

KOKKUVÕTE

Referaadis on käsitletud konkurentsi mõisate, kui turismikeskuste toodete ja teenuste turul ning seda mõjutavad tegurid. Käsitletud on mõisate, kui turismikeskuste turu üldiseloomustust, mikro- ja makrokeskkonda, hinnakujundust, edustus ja reklaami. Samuti on töös analüüsitud konkurentsiteooriat antud valdkonnas.
Referaadis selgus, et mõisaid, kui turismiatraktsioone on palju ja sellest tulenevalt on ka nende vahel tihe konkurents. Konkurentsi nende turismiobjektide vahel, mõjutavad mikro- ja makrokeskkonnast tulenevad asjaolud . Mõisate puhul on oluline hinna ja kvaliteedi suhe ning unikaalsus turul.
Referaadi põhjal võib järeldada, et mõisad, kui turismiatraktsioonid pakuvad tasavägist konkurentsi sarnaste toodete ja teenuste pakkujatele. Mõisakomplekside konkurentsi eeliseks on nende erinevad võimalused. Kui tegemist on mõisaga , mis on hallatav riigi poolt, annab riik iga aastast toetust. Lisaks on võimalik taotleda toetust Euroopa Liidust, et laiendada mõisakompleksi ja teostada juurdeehitust. Mõisakomplekside edule annab palju juurde koostöö teiste ettevõtetega ja turismiettevõtjatega.
Mõisate, kui turismiatraktsioonide nõrgad kohad konkurentsis on hooajalisus, mis toob endaga kaasa suuri püsikulusid ka madalhooajal. Hooajalisus toob endaga kaasa teenindava personali voolavuse, mille mõju võib olla negatiivne. Mõisate konkurentsi mõjutab asjaolu, et mõisad asuvad üldjuhul maakohtades, mis piirab kõrge kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu. Turundus on väga tähtis ja see eeldab, et turundusega tegelev töötaja oleks sellel alal haritud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et olenemata nõrkustest ja ohtudest, mis on mõisal, kui turismiatraktsioonil, omavad mõisakompleksid kindlat kohta turul ja pakuvad jõudsalt konkurentsi teistele samalaadsetele ettevõtetele.

KASUTATUD ALLIKAD

Pidulike ürituste korraldamine. Eesti mõisaportaal. [ http://www.mois.ee/teenused/yritused.shtml ] 04.10.2010

Majutus mõisates. Eesti Mõisaportaal [ http://www.mois.ee/teenused/majutus.shtml ] 04.10.2010

Toitlustamine. Eesti Mõisaportaal. [ http://www.mois.ee/teenused/toitlustamine.shtml ] 04.10.2010

Muuseumid Eesti mõisates. Eesti Mõisaportaal. [ http://www.mois.ee/teenused/muuseum.shtml ] 04.10.2010

Teenused mõisates ja mõisaomanikele. Eesti Mõisaportaal [ http://www.mois.ee/teenused/ ] 04.10.2010

Heinsoo, H. 2009. Turunduse aluste loengukonspekt. 3.10.2010

Estonian Manor Tourism [ http://www.manor.ee ] 04.10.2010

Praust, V. Eesti mõisaportaal. [ http://www.mois.ee/ ] 04.10.2010

Eesti mõisaportaal. [ http://www.mois.ee ] 05.10.2010
17