must ülikond valge särgiga ja pruudil valge (harvem roosa või muus pastelses toonis) pitsirohke kleit. · Samas võidakse kasutada ka muud pidulikku rõivastust, näiteks (pseudo)keskaegseid rõivaid. · Laulatusel kannab pruut pruudikimpu, mis üldjuhul on tehtud elavatest lõikelilledest. ·Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on pulmapidu. · Kuna usulisi laulatusi on vähe, täidab enamasti (kuid sugugi mitte alati) laulatuse aset abielu registreerimine ilmalikult nn õnnepalees (varem perekonnaseisuamet või perekonnaseisuaktide büroo, nüüd kohaliku maavalitsuse rahvastikutoimingute talitus). · Põhiliselt tähistatakse pulmi siiski pulmapeol, mis toimub kas abiellunute uues kodus või selleks eraldi valitud paigas. Sagedased on pulmapeod hotellides või restoranides, jõukama rahva puhul mõisates. · Pulmapeole võidakse sõita pulmarongis, mis viimasel poolsajandil koosneb
.......................................................................................................3 Vanad pulmatraditsioonid Eestis ............................................................................................4-5 Tänapäeva pulmatraditsioonid Eestis......................................................................................6-7 Tomingud enne abiellumist.........................................................................................................8 Teadmisi abielu kohta.................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 Lisa.................................................................................................
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
Kõik kommentaarid