Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kasvab maailma rahvaarv ?
  • Millised on arenenud riigi suremuse tegurid?
  • Kumma riigi rahvastik on vananev?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #1 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #2 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #3 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #4 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #5 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #6 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #7 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #8 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #9 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #10 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #11 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #12 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #13 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #14 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #15 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #16 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #17 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #18 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #19 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #20 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #21 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #22 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #23 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #24 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #25 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #26 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #27 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #28 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #29 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #30 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #31 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #32 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #33 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #34 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #35 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #36 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #37 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #38 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #39 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #40 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #41 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #42 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #43 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #44 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #45 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #46 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #47 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #48 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #49 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #50 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #51 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #52 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #53 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #54 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #55 Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid #56
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristina741 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
ppt

Jaapan ppt - kliima, asukoht, loodus

J AAPAN Geograafiline asend · Asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. · Lähimad naabrid Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Venemaa · Veekogudest piiravad Ohotskoje meri(põhjas), Vaikne ookean(idas), Filipiini meri(lõunas) ja J aapani meri(läänes) Kuju ja asukoht · Jaapan o n o mapäras e pikliku, kaare s ja kits a kujug a riik. · Jaapan as ub 45°ning 30°laius kraadide ja 149° ja 125° pikkus kraadide vahe mikus . · To kyo g e o g raafilis e d ko o rdinaadid: 35° 41' N, 139° 45 E'. · To kyo as ub Tallinnas t u. 7800 km kaug us e l. Maavara ja laamad · Maavarade s t le idub s e al lubjakivi, väävlit ja kivis ütt. · Jaapan paikne b Euraas ia laama täie s ti ääre alal, pe aae g u ko kku puutude s Vaiks e o o ke ani laamag a. Jaapan paikne b ko lme mandrilava ris tumis ko has . Maavärinad ja vulkaanid · Ig al aas tal re g is tre e ritaks e 7000 kuni 8000 maavärinat

Geograafia
thumbnail
56
ppt

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

 suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades  inimeste toitumistingimuste paranemine  tervishoiu ja arstiteaduse areng  rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45%  aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist 10 Rahvastiku paiknemine  Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt  Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused  Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel  Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi. 11 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 12 Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a

Demograafia
thumbnail
35
ppt

ID-kaardi koolitus

ID-kaardi baaskoolitus Arvutikaits e 2009 · 23. mail 2006. a. allkirjas tas id 4 Ee s ti mõ jukaimat e tte võ te t - Hans apank, S EB Ee s ti Ühis pank, Elio n ja EMT - ning Ee s ti riik ko o s tö ö le ppe "Arvutikaits e 2009" · Aas tal 2009 pe aks pankade , te le ko mie tte võ te te ja riig i ühis inits iatiivi Arvutikaits e 2009 järg i o le ma ID-kaart võ i Mo biil-ID valdav is ikutuvas tus vahe nd kõ ikide s e -te e nus te s . ID-kaart · Ko hus tus liku riikliku do kume ndina o n ID-kaart kas utus e l pe ale Ee s ti ve e l pe a 100-s e rine vas riig is üle maailma. · Kuig i ID-kaarte o n e rine vate s riikide s kas utatud juba e nam kui 60, aas tat o n kiip ID-kaardil s uhte lis e lt värs ke nähtus . ID-kaardi turvae le me ndid ID-kaardi turvae le me ndid Mida s aab ID-kaardig a te ha · ID-kaart kui is ikut tõ e ndav do kume nt · ID-Pile t · ID-kaart

Informaatika
thumbnail
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
thumbnail
115
pdf

Student World Atlas (Maailma atlas)

Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)

Geograafia
thumbnail
13
pdf

Eksam

1800 1850 1900 1950 2000 2050 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 10. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused;

Geograafia
thumbnail
32
doc

Geograafia riigieksam 2006

areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = argumenteeri!  Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine?  Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist.  Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123

Geograafia
thumbnail
571
doc

Mikolaj Kopernik

#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#? #SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv? #P^###ocQEz0#qq#z4?Um? #a#z##[#[##J%#J@ ##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg# 3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X #<#Q##> 4mT~*i6#- - ,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{ :uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90# zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E## #s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR- _6mx-U#y#y!d3h&?u.-,'#'- `8Vvoq#}3Km4h2O6Nv<- 9/w+FkF"+! R2#R#dOuc#Gi9[#s# #V#MQB#]#S##O7u#wnV 8'#:#m($#:| Q?}su[## P~<#g7#kAj#Kj^/#$U#JR X$Kx ? p#~4+7(} QY#V U?y# Y#p? AYHv.QMt_##Y<$14 g[J#/3Q- z"#? [#!6~T##in#9 #Oj+X0_UN~##*]7)@? ###?K}B#5S aEF#@#{ ## FsTyc[ T `8=O5ny#N##&t&####M# L~DZC2I#M%Vw#fo##aM,`+##i- m##=8 o@,n1e#o3X- ~, $n)#n##)PN^v@nNO8'5Z+##nDw b#vy$|^.TM;#Li N#o##'? o.##N

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun