Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid (0)

Maailma  rahvastik  
ja 
rahvastikuprotsessi
d
Allikad: 
Maailma ühiskonnageograafia 
gümnaasiumile,  AS BIT 2006
Maailma  ühiskonnageograafia 
gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto  
Tartu 2003, www.wikipedia.com  
 
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.html
 
http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a.gif
http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyramids.html
Koostaja :  Jelena  Vidinjova,  Maardu  
Gümnaasium
1
Rahvaarvu muutumine
 Pikka ae g a maailma rahvaarv o li 
muutumatu,  sure  mus  oli umbes  s ama 
s uur kui s ündivus
 Rahvaarv hakkas  kas vama, kui inime s te  
eluviis  muutus  paiks e ks
 1900. aas tal e las  maailmas  1,6 miljardit 
inimes t, aas tal 1992 ag a juba 5,5 
miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08)
6,797,150,278    inimest 
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw  
  rahvaarv o n 20. s ajandil 
ko lmekordis tunud
2
 
3
Rahvaarvu muutumine
4
Rahvaarvu muutumine
aas ta
                arv
1650            500 000 000.
1800           1 000 000 000
1918-27
2 000 000 000
1960 
3 000 000 000
1974   
4 000 000 000
1987           5 000 000 000
1999           6 000 000 000
2012           7 000 000 000
2022            8 000 000 000
2150          11 000 000 000
5
Kuidas kasvab maailma rahvaarv ?
miljardit
Arengumaad
Arenenud riigid
Arenenud riigid
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision ( medium  scenario), 2003.
6
Maailma suurema rahvaarvuga riigid
     2004.a    mln            2050 .a   mln
1. Hi na      1,300
1. India       1,628
2. India       1,087
2. Hiina       1,437
3. USA              294
3. Usa             420
4.  Indoneesia    219
4. Indoneesia  308
5.  Nigeeria       307
5. Brasi lia       179
6.  Pakistan       295
6. Pakistan       159
7.  Bangladesh   280
7. Venemaa      144
8. Brasi lia        221
8. Bangladesh   141
9.  Kongo  DV     181
9. Nigeeria        137
10.  Etioopia         173
10. Jaapan          128
7
Rahvaarvu muutumine
 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit 
inimest. 
 75% elanikkonnast elab kolmanda 
maailma riikides. 
 Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 
miljonit inimest
  90% rahvaarvu kasvust langeb 
kolmanda maailma arvele
8
Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes
6000
5000
Aasia
4000
3000
2000
Aafrika
     Lõuna-
1000
    Ameerika
Euroopa
Põhja-
0
Ameerika
1800
1850
1900
1950
2000
2050
9
Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu 
põhjuseks?
 s ure mus e  lang us , mis  o n tänapäe val e riti 
kiire  are ng umaade s
 inime s te  to itumis ting imus te  parane mine
 te  rvis  ho iu ja ars tite adus e  are ng  
 rahvas  tiku  kas vug a kaas ne b ka 
linnae lanikkonna o s atähts us e  
s uure ne mine : 1900. aas tal e las  linnade s  
14% rahvas tikus t, 1991. aas tal juba 45%  
 aas taks  2020 e  nnus  tataks e  are ng umaade  
linnarahvas tiku kas vu ko lme ko rdis tumis t
10
Rahvastiku  paiknemine
 Rahvas tik paikne b väg a e baühtlas e lt
 Tähts aim rahvas tiku paikne mis e  te g ur o n  
s oo ds ad kliimatingimus e d
 S  uurim  rahvas tiku tihe dus  o n tas as te l ranniku- 
ja jõe äärs ete l aladel
 Kui 1950.a  mo o dus tas  are ne nud riikide  
rahvas tik 1/3 ko gu maailma rahvas tikus t, s iis  
praegus eks  on s ee  langenud ¼-le  ja lange b 
vee lgi.
11
RAHVASTIKU PAIKNEMINE
12
Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a
13
T. Malthus ( 1766 -1834)
Rahvastiku kujunemise 
põhimõtted:
 Rahvaarv s uure ne b   g e o me e trilis e s  
pro g re s s ioo nis , kahe kordis  tude  s   ig a 25 
aas ta järe l.
 Elatus vahe ndid kas vavad aritme e tilis e s  
pro g re s s ioo nis , mis  viib re s s urs s ide  
nappus e ni
 Rahvas tikupro ble e mid o n s e o tud 
re s s urs s ide g a ja vas tupidi.
14
Olulised mõisted
 Rahvaarv o n  ming  is  piirko nnas  e lavate  
inimes te  arv.  Eris  tataks e te gelikku 
rahvaarvu (de fac to) ja s inna juriidilis elt 
kuuluvat ehk alalis t rahvaarvu (de jure )
 Rahvas tiku kujune mis t mõ jutavad ko lm 
pe amis t prots es s i on s ündimus , s uremus  
ja ränne  e hk inimes te  e lukoha vahetus ed.
 Lo o mulik iive  o n s ünni-ja s urmajuhtumite  
vahe . 
 Rände s  aldo   o n antud piirko nda mujalt 
s aabunute ja mujale lahkunute vahe . 
 Ko g uiive  s aadaks e  lo o muliku  iibe   ja 
rände s aldo  s ummana – s ee näitab 
rahvaarvu  muutumis  t antud piirkonnas .
15
Sündimust ja suremust 
mõjutavad tegurid
 Aas ta jo o ks ul s ünnib maailmas  üle  
130 miljoni laps e
 Üg as   minutis   üle  250 laps e
 S ündimus t ja s ure mus t mõ jutavad 
mitme d te gurid, mis  e rine vad riigiti 
ja muutuvad ajas
16
SÜNDIMUST MÕJUTAVAD:
 Viljakas  e as   nais  te  arv
 Nais te  vanus  s ünnitamis e l
 Re lig io o n
 Pe re  plane  e rimis e  võ  imalus  te  
ole mas o lu ja ne nde  kas utamine
17
SÜNDIMUST MÕJUTAVAD:
 Ko o s e lu tradits io o nid
 Väärtus e d
 Tradits io o nid ühis ko nnas
 Nais te  ja me e s te  s e is und ühis ko nnas , 
võimalus e d ja vabadus e d
 Majandus likud võ imalus e d las te  
kas vatamis e ks
18
Sündimuse üldkordaja  on
Sündide arv mingis piirkonnas või riigis 
1000 inimese kohta aastas  ( 0/00 )
19
Suremuse üldkordaja on
Surmade arv mingis piirkonnas või riigis 
1000 inimese kohta aastas (promillide s )
20
Suremust mõjutavad tegurid:
 Vae s us , nälg , ve e  puudus , sõjad
 Halb te rvis ho iuko rraldus
 Ars tiabi ke hv kätte s aadavus
 Ebate rvis lik e luviis
 S üdame ve re s o o ko nna haig us e d, vähk
 Õnne tus e d, väg ivald
 S urmato o vad haig us e d
Millised on arenenud riigi suremuse tegurid?
21
Rahvastikupüramiid iseloomustab 
rahvastiku  soolis -vanuselist 
koosseisu
 s e e  o n kahe o s aline  tulpdiag  ramm , kus  
ve rtikaalte lje l on kujutatud 
vanus e rühmad ja horis o ntaalte lje l 
vas akul poo le l iga vanus e grupi me e s te  
arv (või os atähts us ) ja pare mal poo le l 
nais te  arv (võ i o s atähts us ).
22
Rahvastikupüramiidilt on näha: 

Rahva üldarvu 

Kui palju on  erinevas  eas 
mehi ja naisi (kõige 
sagedamini kasutatakse 5-
aastaseid vanuserühmi 

Laste ja vanurite 
osatähtsust 
kogurahvastikust ja suhet 
tööealise elanikkonnaga 

Meeste ja naiste suhe 
erinevates 

Sündimuse, suremuse 
vanuserühmades 
muutusi viimaste 

Meeste ja naiste keskmist 
aastakümnete jooksul 
eluiga 

Sisse ja väljarände mõju 
riigi rahvastiku 
koosseisule 
23
24
Võrdle 
kahe ri gi 
rahvas-
tikku !
25
DEMOGRAAFILISE     ÜLEMINEKU
TEOORIA
 Tradits io o niline  põ lvko ndade  
vahe ldumine
 De mo g raafilis e  üle mine ku 1.e  tapp : 
de mograafiline   plahvatus
 De mo g raafilis e  üle mine ku 2. e tapp
 Kaas ae g ne  rahvas tiku  vanane  mine
26
1.Traditsiooniline põlvkondade 
vaheldumine
 Is e lo o mulik ag raarühis ko nnale
 Kõ rg e  s ündimus  40-45 o /o o
 Kõ rg e  s ure mus  30-35 o /o o
 Ke s kmine  e luig a o n 40-45 aas tat
 Madal võ i ne g atiivne  lo o mulik iive
 Kõ ig e  pikaajalis e m e tapp
 Aafrika, Ladina-Ame e rika, Oke aania 
piirkondade s  e lavad hõ  imud  
27
2. Demograafilise ülemineku 
1.etapp
 Alg as  Euro o pas  18.s ajandil
 Eluting imus te , to itumis e  ja ars tiabi 
parane mine
 Elue a  pike  ne mine , s ure mus e  
vähe ne mine , s ündimus  on 
tradits io onilis e lt kõ rge
 Kõ rg e  lo o mulik iive  20-30 o /o o
 Kiire  rahvaarvu kas v - de mo g raafiline  
plahvatus
28
3. Demograafilise ülemineku 
2.etapp
 S ündimus e  vähe ne mine
 S ündimus t mõ jutab nais e  s taatus e  
muutumine  ühis ko nnas
 Ke s kmis e  e lue a pike ne mine  ja iibe  
lang us  alla 20 o /oo
 Väike las te  s ure mus e  vähe ne mine
29
4.Kaasaegne rahvastiku 
vananemine  
 Madal s ündimus  ja s ure mus
 Rahvaarvu ae g lane  kas v võ i kahane mine
 Üle üldine  pe re plane e rimine
 Kätte s aadav te rvis ho ius üs te e m
 Ne g atiivne  lo o mulik iive
 Eakate  o s akaal rahvas tikus  tõ us e b 20-25 
%-ni
30
31
1.Rahvastik
u iive riigiti
2. 
Rahvastiku 
vanuseline 
koosseis 
mõnedes 
riikides
32
33
Kokkuvõtteks

Demograafiline üleminek (si re) – rahvastiku protsesside 
areng, kus traditsiooniline rahvastiku  taastootmise  tüüp 
(kõrge sündimus, kõrge  suremus ) asendub kaasaegse 
rahavstiku taastootmise tüübiga (madal sündimus, madal 
suremus) 

I Traditsiooniline – kõrge sündimus (40-45 ‰); kõrge 
suremus; väike i ve; kuni 15.saj.    

II Demograafiline plahvatus – kõrge sündimus (40-45 ‰); 
suremus langeb (~15‰); suur i ve (30‰); rahvaarv kasvab 
kiiresti  

III Rahvastiku vananemine – sündimus langeb; suremus on 
väike; i ve väheneb; noorte osatähtsus väheneb   

IV Kaasaegne – madal sündimus; madal suremus; nul i 
lähedane i ve   
34
Tabelis on esitatud andmed kahe 
riigi kohta.
 Valige loetelust sobivad riigid ja  paigutage  neid riike 
tahistavad  numbrid  tabelis õigesse kohta.
1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh
Sundimus 
Suremus 
Keskmine
Imikute
RIIK
0⁄00
0⁄00
Eluiga M/N
suremus 0⁄00
9
10
77/83
6
30
8
61/61
61

Kumma riigi  rahvastik on  vananev ? Pohjendage.

Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida 
vananeva rahvastikuga riigil?
35
Ränne ehk  migratsioon on 
inimeste alalise elukoha vahetus
 Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet
 Sise- ja välisrände  vahet  nimetatakse 
rändeiibeks ehk rändesaldoks
36
Rände liigitamise alused ja tüübid
Ulatus 
Iseloom 

 Vabatahtlik
Riigisisene

 Kaasränne
Rahvusvaheline
 Sundränne 
Põhjused 
Kestus 
 Majanduslikud

 Alaline
Poliitilised

 Ajutine
Usulised, Kultuurilised

 Sesoonne 
Loodusõnnetused 
37
MÕISTED 
  Immigratsioon  – sisseränne ( immigrant ).
  Emigratsioon  – väljaränne.
  Remigratsioon  – tagasipöördumine  kodumaale .
  Pagulane  – inimene, kes on sunnitud  kodumaalt  
lahkuma  (sundränne).
 Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber.
 Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne 
kahe asula vahel.
38
Rahvastiku ränne  IV-VII  
sajanditel
39
Interaktiivne  migratsiooni  
kaart peamiste voogudega
http://www.bbc.co.uk/scotland/education/geog/population/migration_map.shtml
40
Migratsiooni tõuke-ja 
tõmbepõhjused ning barjäärid
 Tõuketegurid põhjustavad inimeste lahkumist
 Tõmbetegurid meelitavad inimesi uutesse 
kohtadesse  elama
 Sama tegur võib olla ühe inimese jaoks olla  
tõuke-, teise jaoks tõmbeteguriks
 Rännet takistavad mitmed sotsiaalsed, 
majanduslikud ja  formaalsed  barjäärid
41
Lähtepiirkonna 
tõuketegurid:
 Väike töökohtade           
                     arv ja 
õppimisvõimaluste valik
 Madal palk
 Ebameeldiv, üksluine 
 Halvad 
sotsiaalne keskkond
elamistingimused
 Ebasoodne 
 Inimestevahelised 
looduskeskkond , 
lahkhelid
looduskatastroofid
42
Sihtpiirkonna tõmbetegurid:
 Suur töökohtade arv ja õppimisvõimaluste 
valik
 Kõrge palk
 Head elamistingimused
 Sugulased, sõbrad, tuttavad
 Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne 
keskkond
 Soodne, tervislik looduskeskkond
43
Rände barjäärid:
 Kaugus
 Info puudus
 Rände maksumus
44
Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi 
põhjusi 
Lääne-
Akti vne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-
Euroopa 
Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-
Ameerikast  – paremad töö- ja 
elamistingimused. EL piires toimib tööjõu 
vaba liikumine, seega ka ri kidevaheline 
ränne. 
Põhja-
Toimub akti vne sisseränne Ladina-
Amee -rika Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka 
Euroopast). Põhjuseks  paremad elu- ja 
töötingimused. 
45
Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi 
põhjusi 
Ida-
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-
Euroopa 
Ameerika kõrgelt arenenud ri kidesse nii 
õpingutele, paremate elu- ja ka 
töötingimuste otsingutele. 
Lõuna-
Rännatakse välja peamiselt Põhja-
Amee-rika Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate 
elu ja  töötingimuste otsingutele. 
46
Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi 
põhjusi 
Aafrika 
Euroopasse (eelkõige endistesse 
emamaadesse),  Aasiasse  (eelkõige 
Araabia  poolsaare riikidesse)  paremate elu 
ja töötingimuste otsingutele, aga ka 
sõjalistel ja  poliitilistel põhjustel, 
näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene 
ränne kõige vaesematest ri kidest natuke 
parema elatustasemega ri kidesse. 
47
Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi 
põhjusi 
Aasia  
Põhja-Ameerikasse -  paremate elu ja 
töötingimuste otsingutele, ka 
ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. 
Mandrisisene – poli tiline, sõjaline, usuline 
tagakiusamine : Kasahstanist, Kesk-Aasiast, 
Taga-Kaukaasiast Venemaale.  Lõuna-
Aasiast  Araabia ps. ri kidesse – 
ülerahvastatus, paremad  töö- ja elu 
tingimused. 
48
Suuremate rännetega kaasnevad 
probleemid nii lähte- kui 
siirdemaale  
Positi vne külg USA-le
Positi vne külg Mehhikole

Mitmekesistub tööjõuturg,   Ri gis väheneb tööpuudus.
saadakse vajalik tööjõud.

Paranevad migrantide 

Migrandid on nõus töötama  tööoskused, mida hiljem 
 raskematel töödel.
saab kodumaal kasutada.

Odav tööjõud -  nõus 

Suur osa USA-s teenitud 
töötama odava tasu eest. 
rahast  saadetakse  
kodumaale. 
49
Negati vne külg USA-le
Negati vne külg Mehhikole

Suureneb tööpuudus oma   Väheneb tööealiste osakaal,  
riigi elanike hulgas.
väheneb maksumaksjate arv.

Sisserändajad ei kohane 

Lahkuvad   haritumad, seega 
kohaliku kultuuri ja 
väheneb haritud inimeste 
tavadega, sel el tasandil 
osakaal- ”ajude äravool”
tekivad konfliktid.

Lahkuvad peamiselt mehed, 

Suurem surve 
riigis tekivad  soolised  
sotsiaalsfäärile
disproportsioonid.

Sageli on tegemist 

Tagasi tul akse pensionieas, siis 
il egaalsete migrantidega, 
suureneb pensionäride 
mis tekitab palju probleeme.  osatähtsus.

Kaotatakse 
haridusinvesteeringud. 
50
Vasta küsimustele!
 Euroopas on paljude migrantide uus 
kodumaa Prantsusmaa. Selgitage kahe 
naite abil, mis  probleemid on 
Prantsusmaal tekkinud voi voivad tekkida 
arvuka sisserande tottu .
51
 Võrrelge rahvastikupüramiidide põhjal 
India ja Itaalia rahvastiku soolis- vanuselist 
struktuuri.
52
Joonistel on kujutatud Hi na rahvastikupürami de 
aastatel 2000 ja 2050.
Tooge välja kaks olulist muutust Hi na rahvastiku 
vanuselises  koosseisus  sel es
ajavahemikus  ja põhjendage neid muutusi.
53
Loe läbi ja vasta küsimusele!
    Alates 1979. aastast on Hiina valitsus ellu viinud nn 
ühe lapse poliitikat. Ühelapselistele   peredele  
kehtivad mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud 
eelised. Samal ajal tuleb peredel,  kel on lubatust 
rohkem lapsi, taluda piiranguid, näiteks maksta 
trahvi  ja vanemad võivad  kaotada töökoha. 
Tavaliselt sünnib iga saja tüdruku kohta 105-106 
poissi, Hiinas on see näitaja 118 poissi 100 tüdruku 
kohta.
Mis tagajärgi on  toonud  ja võib kaugemas tulevikus 
kaasa tuua niisugune rahvastikupoli tika  Hi nas? 1)  
2)
54
Kaardil on nooltega tahistatud peamised 
migratsioonisuunad Ees- ja  Louna -Aasias
alates 20. sajandi teisest poolest.

Nimetage kaardil A, B, C ja D-ga margitud riigid.

Miks kaardil B, C ja D-ga margitud riikidest rannatakse Kuveiti 
ja Araabia Uhendemiraati-desse? Nimetage olulisim 
migratsiooni pohjus.
55
   Vaadake Kuveidi 
rahvastiku-
püramiidi ja 
selgitage suure 
sisserände mõju 
Kuveidi  rahvastiku 
soolis-vanuselisele 
koosseisule.
1)      2)
56

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Slide 46
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56