47); Seos võlaõigusega, vt VÕS üldosast lepingulise vastutuse süsteem (eelkõige kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1) ja VÕS eriosast deliktilise vastutuse süsteem (vt VÕS § 1043 jj); VÕS müügilepingu reeglid (tehingud osade ja aktsiatega, ettevõtte müük); Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping kui mitmepoolne leping; Juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme leping kui käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe (VÕS § 619-634); Seosed tööõigusega (vt TLS § 1 lg 5) II) Seos rahvusvahelise eraõigusega Oluline tähendus ühingustatuudi (lex societatis) ehk ühingu suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel. Nt kui ühing on asutatud ühes riigis, kuid tegutseb/juhitakse teises riigis. 3 Vt RVEÕS § 14-17
Nendeks äriühingu ja selle ettevõtte tegevuse juhtimine, planeerimine ja järelvalve. Juhatuse liikmete puhul lisandub ka esindamine. Neidpõhi kohustusi täiendavad paljud seaduses,põhikirjas,teenistuslepingus vms. Sätestatud ja hetkevajadustest tulenevad spetsiifilisemad kohustused nagu näiteks raamatupidamise korraldamine, üldkoosoleku kokkukutsumine, dividendide väljamaksmine, äriregistriga suhtlemisega kohustus jms. Loojalsuskohustus: Juhtorgani lojaalsuskohustuse aluseks on käsitletud hea usu põhimõte(ausus,avameelsus,usaldus,koostöö), mida täiendavad esinduse ja käsundi instituuti reguleerivad õigusnormid. Konfidentsiaalsuskohustus: Äriühingul peab olema võimalus takistada tema õiguspärase kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele isikutele või selle omandamist või kasutamist teiste isikute poolt ilma nõusolekuta viisil, mis tekitab talle kahju või mis on vastuolus heade kommete ja tavade või õigusaktidega
See isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende organite pädevus sätestatakse seadusega. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. 9. Mis on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused? § 35. Juriidilise isiku juhtorgani liikme uldised kohustused Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. <<< hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Juriidilise isiku juhtorgani liikmete kohustused saab jagada kahte suurde rühma
.......................................13 2.1 Juriidilise isiku organid...........................................................................13 2.1.1 Hea usu põhimõte omavahelistes suhetes.............................................13 2.1.2 Hääle andmine............................................................................13 2.1.3 Juriidilise isiku esindamine............................................................13 2.1.4 Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused.............................14 2.2 Juriidilise isiku vastutus................................................................................15 2.2.1 Pankrotiavalduse esitamise kohustus... ...............................................15 2 2.2.2 Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus...........................................15 2.2
2. Lihtsustatud korras kui osaühing läheb põhja, siis peab üritama seda päästa. Kahjumi vähendamiseks võib osakapitali vähendada, aga väljamakseid osanikule teha ei tohi. Osakapitali vähendamiseks peab olema 2/3 häälteenamus ning alla miinimummäära 2500 eurot vähendada ei tohi. 1.6 Juhatus Osaühingu juhatuse liige ei või oma seadusest tulenevaid juhatuseliikme õigusi üle anda. Juhatuse liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik. Osanikud ning juhtorgani liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise huve. Juhatus on osaühingu seaduslik esindaja. Tehingu tegemisel saab osaühingut esindada iga juhtorgani liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et liikmed saavad ühingut esindada vaid ühiselt. Ühise esindamise korral võib volitada üht või mitut liiget teatud tehingute tegemiseks. Juhtorgani liikmed, kes on tekitanud kohustuste rikkumisega osaühingule kahju, vastutavad solidaarselt
13. Selgita nõukogu pädevust ja funktsiooni. Tra kontrollib juhatust ja tal pole õigust tegeleda igapäevaste tegevuste mõjutamisega. Juhatus peab osades otsustes nõukoguga kooskõlastama. Kontrolli tulemustest peab nõukogu aru andma ka üldkoosolekule. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. 14. Milles seisneb juhtorgani liikme konkurentsikeeld? Juhtorganiks on juhatus ja nõukogu ning nende liikmed ei või olla samal alal FIE, täisosanik ega konkurendi juhtorgani liige. Ise oleks mõistlik lepingusse juurde lisada, et ei tohiks olla ka osanikuks ega aktsionäriks sarnases valdkonnas. Tegelikult ei osanik ega aktsionäride üldkoosolek pole juhtorgan ning neil ka konkurentsikeeldu pole. Kuid kui on nt 3-liikmeline osaühing, siis oleks mõistlik selles omavahel ette kokku leppida. 15
läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töösuhetest tekkinud lahkarvamuse kokkuleppeline lahendamine · Lahkarvamuste lahendamiseks võib tööandja moodustada, kooskõlastatult töötajate usaldusisiku, töötajate ühingu või liidu juhtorganiga, lepituskomisjoni, mille koosseis, pädevus ja töökord määratakse tööandja ja töötajate usaldusisiku, ühingu või liidu juhtorgani omavahelisel kokkuleppel. · Lahkarvamuse kokkuleppe teel lahendamise taotlemine ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse · Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, taotlemata töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik lahendada kokkuleppe teel. Kasutatud allikad · http://www.ti.ee/index.php?page=854& · http://www.ti.ee/index.php
hoolsusega. See kohustus tähendab seda, et juhatuse liige peaks olema hoolaas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolduskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄrS § 187 lg 2 järgi. Vastavalt TsÜS § 35 juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄrS § 180 lg 2 sätestab, et juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. VÕS § 208 lg 1 järeldub, et OÜ AAAA oli kohustatud tasuma saadud kaupade eest Teie juhatuses oleku ajal. Seega ei täitnud Teie TsÜS § 35 nõudeid.
liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. · Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 3 16.03.2010 juhtorgani liikme üldised kohustused · Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. · Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku lõppemine
korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. See piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. (5) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 10. Milles seisneb juhtorgani liikme hoolsuskohustus? Hoolsuskohustus- otsused ja tehingud peavad olema süvenenult läbi mõeldud ja riske tuleb uurida, kaalutleda. · tähendab eelkõige parimal viisil ja heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist. Peab täitma kohustusi juriidilise isiku jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise juriidilise isiku varale (VÕS § 620 lg 2, ÄS § 306 lg 2);
· Välised esindusõiguse piirangud Nt. ühine esindusõigus · Sisesuhtest tulenevad piirangud (mida registrisse ei kanta) Nt. ÄS § 317 lg 1 nõukogu või üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks Asutamine · Asutamise aluseks asutamisleping (või asutamisotsus) ... Asutamisleping (või asutamisotsus) (OÜ, AS, TulÜ, MTÜ, SA) ... Ühinemis- või jagunemislepingu tulemusena ... Määratakse kindlaks juhtorgani koosseisud ja isiku üldised tunnused (nimi, asukoht, kapitali suurus) ... Kaasaaitamiskohustus / lojaalsuskohustus ... kaotab tähenduse JI registrisse kandmisega · Põhikiri - Juriidilise isiku sisesuhteid reguleeriv dokument · TÜ, UÜ puhul ühinguleping Asukoht ja tegevuskoht · Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 29 lg 1) ..
b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigus Kaubandusõiguse kaupmehed Saksa seaduse järgi on meie jaoks ettevõtjad. 1.1.3. Ühinguõiguse seos teiste õigusharudega Eraõiguse harudega: a) Seos tsiviilõigusega (vt. TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas; lepingutele kohaldatavad sätted (asutamine on tehing)) b) Seos tööõigusega (vt. Juhtorgani liikmete suhte piiritlemine töösuhtest; juhataja saab olla töölepingu alusel tööl, kui ka juhatuse liikmena käsunduslepingu alusel tööl: tööülesanded ei tohiks kattuda; Töölepingu seadus §7) c) Seos rahvusvahelise eraõigusega (vt RVEÕS § 14-17; Euroopa Liidu direktiiv piiriülese ühinemise kohta) Asukoha ja inkorporatsiooniteooria eristamine. Eestis kombineeritud variant. Eesti on juriidiliste isikute kultusega
MTÜ-le on kohustuslikud kaks organit selle liikmete üldkoosolek ja juhatus. Juhtimisõigust saab teostada osaledes üldkoosolekul.Üldkoosoleku pädevusse kuuluvad nt põhikirja muutmine , juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine, volinike valimine ja tagasikutsumine jne. 5. Millist käitumist peetakse raskeks juhtimisveaks? Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vajalikud elemendid on a) kohustuste rikkumine b) rikkumise süülisus (tahtlus või raske hooletus) Kuna raske juhtimisviga on juriidilisest isikust võlgniku puhul defineeritud juhtorgani kohustuse rikkumise kaudu, siis on selle mõiste sisustamiseks vaja teha kindlaks juhtorgani liikme kohustused. Konkreetsete tegude kvalifitseerimine raske juhtimisveana on kehtivas õiguses jäetud kohtupraktika otsustada. 2004. a
(1) Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. (2) Kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, ei saa otsust sel alusel vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. 21. Juhtorganite liikmete hoolsuskohustus,lojaalsuskohustus,konfidentsiaalsuskohustus Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Siiski ei piisa sellest, et juht püüab kõigest väest ning teeb kõik endast oleneva. Lojaalsus tähendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld, nii
töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub töömaht väiksemaks või kui töö korraltatakse ümber või muul töö lõppemise juhul. Koondamise aluseks võib olla töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või raugemise tõttu(kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu). Tööandja kohus on pakkuda töötajale teist tööd juhul kui tööandja ei ütle töölepingut üles pankrotistumise või raugemise tõttu. Kui tööandja on otsustanud, et töötaja täiendusõppe ei põhjusta suuri kulutisi võib töötaja jääda edasi sellese ettevõtesse tööle. Samuti võib tööandja hoopiski muuta töötaja töötingimusi. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, on tööandjal kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet
arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses peab ajutine haldur märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 tuleneb, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Nimetatud säte ei välista kohtu kohustust selgitada välja ja osutada raskele juhtimisveale pankroti raugemise määruses. Normi eesmärgist tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et ka juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, peab kohus analüüsima määruses maksejõuetuse põhjuseid. PankrS §-st 29 ei tulene otsest kohustust märkida enne pankroti välja kuulutamist tehtud raugemise määruses raske
Testi kukub läbi. *Teise-nahas-olemise test Ei sooviks olla Neinar Seli nahas. Korruptsioonisüüdistus on kriminaalselt karistatav ning sellega võib kaasneda vang karistus Vastuolulised eetilised printsiibid Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas juba, et neil on tõsiseid kahtlusi, kas otsus lähtus Tallinna Sadama kui äriühingu huvidest ning kas see oli kooskõlas seaduse ja äriühingu juhtimise hea tavaga. TsÜS § 35: Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 138 lõige 1: Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012 Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendid nr 3-2-1-41-03 (30. aprill 2003.a) ja nr 3-2-1-67-03 (02. juuni 2003
maksudeklaratsioon ei ole esitatud , siis on tal kohustus kiiresti teavitada kliendile või tööandjale tehtud vigadest ja need seejärel parandada. Kindlasti võivad raamatupidajad kokku puutuda erimeelsustega tööandjaga või töötajaga. Kui see juhtub tööandjaga siis sel juhul tuleb lahendaja koos juhiga või läbirääkimise teel kliendiga. Kui erimeelsus töötaja ja tööandja vahel säilib, tuleb sellesse kaasata juba kõrgema juhtorgani liikmed. Kui raamatupidaja ei suuda lahendada konflikti tööandja või kliendi vahel, siis peale kõigi võimaluste kasutamist tuleks mõelda lepingu lõpetamisele. Raamatupidajate eetrikateooria on mul juba eelnevalt tumedas trükis mainitud. Minu meelest on raamatupidajatel tähtis olla erialaliselt kompententne ja usaldusväärne. Iga raamatupidaja peab oma tööd hästi valdmaja ja enda teadmisi targasti ära kasutama. Raamatupidajad peaksid kõigest tähtsast
rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PS ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamisel või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Tehingu tagasivõtmise üldised alused-kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud: 1)pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2)ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Juriidilisest isikust lähikondsed: 1)juriidilise isiku juhtorgani liige,likvideerija,prokurist ja rp eest vastutav isik.; 2)juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Pakkumus on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule
Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Aktsiaseltsi organiks on lisaks ka nõukogu. Osaühingul peab olema nõukogu, kui osakapital on üle 400000 krooni ja OÜ juhatuses on vähem kui 3 liiget või kui see on ettenähtud OÜ põhikirjas. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
tekkimise eeldused. Õigustatud huvi asja ettenäitamise vastu kui AEN võlasuhte tekkimise eeldus tähendab ilmselt seda, et ilma asja ettenäitamiseta pole asja ettenäitamist nõudval isikul võimalik saada selgust teda huvitavas õiguslikku tähtsust omavas küsimuses. Asja valdaja kui AEN võlasuhte kohustatud subjekt võib olla üksnes asja otsene valdaja (AÕS § 33 lg 1), kuid mitte kaudne valdaja (AÕS §33 lg 2) või valduse teenija (AÕS § 33 lg 3). Kui asi on juriidilise isiku juhtorgani liikme faktilise võimu all ning asjal on seos juriidilise isiku tegevusega, siis loetakse asja valdajaks juriidilist isikut (vt TsÜS § 31 lg 5). VÕS §1015 sätestab dokumendiga tutvumise erisused. Selleks, et saaks nõuda teise isiku valduses oleva dokumendi ettenäitamist, peab nõutav dokument olema koostatud ettenäitamist taotleva isiku huvides või kajastama tema ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamise kulgu
puuduste ees) Organid, kelle delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks on juhtorganid. TsÜS § 31 lg 2 järgi on juhtorganiteks juhatus ja nõukogu, kui see on olemas. Nende juhtorganite tegevust loetakse TsÜS § 31 lg 5 kohaselt juriidilise isiku enda tegevuseks. Lisaks nimetatud võiks juriidilise isiku tegevuseks lugeda ka selliste isikute tegevust, kelle pädevust loetakse võrdseks juriidilise isiku juhatuse pädevusega (näiteks likvideerija). Juhtorgani liikme teo seos juriidilise isiku eesmärkide vahel. Näiteks juhatuse liige sõidab kodust tööle. Juriidilisile isikule on problemaatiline omistada juhtorgani liikme käitumist, mis on vastuolus seadusega. Nt juhatuse liige paneb toime õigusvastase teo, aga ta teeb seda juriidilise isiku huvides. 21. Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma
isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõppeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi. 26. Äriühingute juhtimine. Äriühingute juhtorganid, nende moodustamise kord. Juhtorgani liikme vastutus. Äriühingu juhtorganid on juhatus, nõukogu ja üldkoosolek. Omanikud otsustavad üldkoosolekul küsimusi vastavalt äriseadustikule ja põhikirjale. Juhatus on täidesaatev organ, mille ülesandeks on ettevõtte igapäevane juhtimine ning ettevõtte esindamine kolmandate isikutega suhtlemisel, näiteks ettevõtte nimel lepingute sõlmimisel. Juhatus valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks, kui põhikiri ei näe ette teisiti, kuid mitte kauemaks kui viis aastat
-Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik: a)pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta; b)võlanimekirja. -Võlanimekirjas märgitakse: a)võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad; b)nende nõuded; c) andmed võlgniku vara kohta. -Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. -Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. -Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. VÕLAUSALDAJA Peab pankrotiavalduses: a)põhistama võlgniku maksejõuetuse; b) tõendama nõude olemasolu. -Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:
neist võivad esindda juriidilist isikut ühiselt. · eraõiguslik juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, nende pädevus määrartakse seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. aktsiseltsi organik on lisaks ka nõukogu · OÜ'l peab olema nõukogu, kui osakapitali on üle 400 000 krooni ja OÜ juhatuses on vähem kui kolm liiget või kui see on ette nähtud OÜ põhikirjas. · Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikemtl tavalisel oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed AVALIK ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK · on riik, kohalik omavalitsusüksus ja muu juriidiline isik, mis on loodus avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel · õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast · võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohsutsi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga · tal on põhikiri Kohtumenetlus
tegevusega Suurbritannias, Londonis, kus osales sotsiaaldemokraatliku suunitlusega ajalehe Iskra toimetuses, kus tegutsesid ka Georgi Plehhanov, Veera Zassulitš, Juli Martov, Vladimir Lenin. Venemaa sotsiaaldemokraatliku partei sisemises fraktsioonidevahelises võitluses toetas ta algselt menševikke (Plehhanovit), olles vastu Lenini ja bolševike pakutavale "demokraatlikule tsentralismile", mille eesmärk, oli parteiliikmete iseseisvuse vähendamine ja partei juhtorgani poolt määratud suundade vastuvaidlematut järgimist. Tegevus 1905. aasta revolutsiooni ajal • Ta püüdis viia revolutsiooni masside sekka, et juba siis, kui isegi Lenin oli veel proletaarse revolutsiooni vastu, viia ellu oma permanentse maailmarevolutsiooni. See tal aga siiski ebaõnnestus ning ta saadeti 1907. aastal Põhja-Siberisse eluaegsele asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi. kasutades juba uue abikaasa Natalja
Juriidilise isiku sisesuhe (sisemine tegutsemisorganisatioon). Läbiv vastutus tähendab loobumist juriidilise isiku ja tema liikmete eraldatuse põhimõttest ning sõltuvalt olukorrast kas juriidilise isiku Juhtorganite liikmed on käsundussuhte alusel seotud juriidilise isikuga (vt VÕS § 619). Juhtorgani liikmetel lasub spetsiifiline hoolsus- ja või tema liikme subjektsuse tähelepanuta jätmist. Läbiv vastutus on seotud hea usu ja õigluse põhimõttega. Läbivast vastutusest saab lojaalsuskohustus (TsÜS § 35). rääkida, kui normatiivne alus vastutuse kohaldamiseks kas puudub või ei ole võimalik seda antud oludes mõistlikult rakendada.
Maksejõuetus kahes erinevas tähenduses: · Equity insolvency või Cash flow insolvency on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ehk rahavooline maksejõuetus. · Balance sheet insolvency olukord, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara ehk bilansiline maksejõuetus. Raske juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. NB! TsÜS § 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustus Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod Maksejõuetuse põhjustamine (maksevõime oluline vähenemine või enda maksejõuetuks muutmine) KS § 384
Volitatud isik Osauhingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osauhingut mitmekesi või uhiselt. Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osauhingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu 36. Nimeta juhtorgani liikmete kohustuste liigitus, (kirjelda kohustusi lühidalt). Üldised kohustused: Hoolsuskohustuse täitmine väljendab juhtimisorgani liikme igapäevases otstarbekas, uhingu huvisid järgides ja hea usu põhimõttest lähtuvas tegevuses. Hoolsus kohustuste täitmisel tähendab, et juhtorgani liige peaks ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Hoolsuskohustus jaguneb: hoolsus, informeeritus, riskide hindamine.
jaguneb viieks tasemeks. Tegevusala muutumisel tuleb registripidajat teavitada. 17. Äriühingu juhtimine. Äriühingute juhtorganid, nende moodustamise kord. Aktsiaseltsi juhtimine: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu, juhatus Osaühingu juhtimine: osanikud, juhatus, nõukogu (kui on ette nähtud põhikirjas, kui osakapital on üle 25 000 euri ja juhatuse vähem, kui 3 liiget) 18. Juhtorganite liikmete õigused ja kohustused Juhtorgani liikme kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob kohustuste tekkimise , samuti õigusvastastest tegudest. Juhtorgani liige peab täitma nii eelkõige seaduses kui ka tema ja äriühingu vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustusi. 19. Üldkoosoleku pädevus ettevõtte juhtimisel 1) põhikirja muutmine; 2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
juriidilise isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? Need organi, kelle käitumine omistatakse juriidilisele isikule, on tema juhtorganid (juhatus ja nõukogu). TsÜS § 31 lg 5, mille järgi loetakse juriidilise isiku tegevuseks tema organi tegevus, kelle pädevus on seaduse järdi võrdne juriidilise isiku pädevusega. Paljudes riikides omistatakse juriidilistele isikutele ka selline juhtorgani tegevus, mis on seadusega keelatud. Kuidas sellist käitumist omistada? Kannatanu kahjuhüvitise saamise eesmärgil võiks sellist käsitlust toetada. 8. Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest? Millised on õiguslikud alused, mille alusel juriidiline isik vastutada saab?
julgeoleku tagamiseks. Washingtoni lepingu 5. artikkel sätestab NATO tegevuse tähtsaima eesmärgi kindlustada ja kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Lisaks sõnastab Washingtoni leping hulga teisi koostööks olulisi põhimõtteid ja reegleid riikide julgeoleku tagamiseks ning määrab ära konsultatsioonide pidamise korra. Ühtlasi on leping NATO juhtorgani, Põhja-Atlandi Nõukogu asutamisdokument ning kehtestab uute liikmesriikide NATO-ga liitumise protseduuri. Washingtoni lepinguga saab liituda ainult riik, kelle liitumisega on nõus kõik lepinguga juba liitunud riigid. Tegevussuunad Konsultatsioonid NATO on foorum, kus Euroopa riigid, Kanada ja USA saavad arutleda neid puudutavatel julgeolekuteemadel ning ühiselt tegutseda. Kaitse NATO on pühendunud oma liikmesriikide kaitsmisele sõjalise rünnaku või selle ohu eest
Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis, kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine 48. Võlgniku õigused ja kohustused. 49. Nõuded pankrotimenetluses. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. 50. Pankrotivara. 51. Saneerimisseadus
ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks; 6.a) Toolepingu alusel tootavad isikud. b) Avalikud teenistujad. c) Kinnipeetava too vanglas d) Opilase ja uliopilase too oppepraktikal e) Juriidilise isiku juhatuse voi seda asendava juhtorgani too 7.a) Osalema ohutu tookeskkonna loomisel, jargides tootervishoiu ja tooohutuse noudeid b) Jargima tooandja keht
Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama. § 1 (1) (pankrotiseadus) 3) Mida tähendab pankrotimenetluse raugemine? Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. § 29 (1) (2) (pankrotiseadus) 4)Mida tähendab eraisiku pankrot? Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see
sätestatud teisiti. (2) Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. §30. Juriidilise isiku nimi Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Juriidilise isiku organid = juriidilise isiku juhtimisorganid · Juhtorganid juhatus või seda asendav organ ja nõukogu. Juhtorgani liige vastutab. Peab ise oma kohustusi täitma, ei saa neid delegeerida. Peab olema teovõimeline. Juriidilise isiku tegevus väljendub tema organite ja töötajate õigusvastase käitumise korral. · Muud juhtimisorganid üldkoosolek. Liige saab volitada teisi enda eest midagi tegema. §31. Juriidilise isiku organid (1) Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
sätestatud teisiti. (2) Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. §30. Juriidilise isiku nimi Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Juriidilise isiku organid = juriidilise isiku juhtimisorganid · Juhtorganid juhatus või seda asendav organ ja nõukogu. Juhtorgani liige vastutab. Peab ise oma kohustusi täitma, ei saa neid delegeerida. Peab olema teovõimeline. Juriidilise isiku tegevus väljendub tema organite ja töötajate õigusvastase käitumise korral. · Muud juhtimisorganid üldkoosolek. Liige saab volitada teisi enda eest midagi tegema. 21 §31. Juriidilise isiku organid
töölähetus kesta ka kauem. Töölähetust reguleerib töölepinguseadus. Teenistuslähetusse saadetakse avalik teenistuja ehk riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teenistuses töötav isik, samuti eriseaduste alusel teenistuses olevad ametnikud, nt kaadrikaitseväelased. Teenistuja on kohustatud lähetusse minema ning tingimused on üldjuhul samad, mis töölähetuse puhul. Teenistuslähetust reguleerib avaliku teenistuse seadus. Ametilähetus on erandlik, kuna juhtorgani liikmetele ei laiene tööseadused ning seetõttu ei kehti ka töölähetuse mõiste. Siiski võib erinevate juhatuste ning nõukogude liikmeid lähetada eeldusel, et on olemas juhtivate organite nõusolek, nt nõukogu 3 üldkoosolekul vastuvõetud otsus. Ametilähetuse puhul pole lähetusse asumine kohustuslik. Töötajale tagatakse lähetuse ajal töökoht ning vastav palk. Kui tööandja
seaduse tähenduses, vaid Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. 1.7 Pooled avaldavad ja kinnitavad, et puuduvad Lepingu sõlmimist ja täitmist takistavad asjaolud. 2. Juhatuse liikme kohustused 2.1 Juhatuse liige peab oma seadusest, Lepingust ja Ühingu põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas lähtuma hea usu põhimõttest ja tegutsema vastavalt oma parimatele teadmistele ja oskustele ning olema Ühingule lojaalne. 2.2 Juhatuse liige kohustub: 2.2.1 esindama ja juhtima Ühingut, sh korraldama Ühingu raamatupidamist ja vastutama selle korraldamise eest; 2.2.2 esitama Ühingu osanikele vähemalt kord 2 kuu jooksul ülevaate Ühingu
.. - • Vaimne ja/või füüsiline eraldumine ülejäänud ühiskonnast (tähendab endi vastandamist muule maailmale) •Õpetuse ainuvõimalikkus ja eksimatus •Tugev distsipliin •Kontroll liikmete mõtete ja tegude üle •Grupp võtab endale õiguse sekkuda inimese otsustesse ja tegemistesse ka eraelus •Autoritaarne valitsemine; liidrile või juhtorganitele tuleb kuuletuda vastuvaidlematult •Liidri/juhtorgani tahe on võrdne Jumala tahtega või väljendab ta Jumala tahet •Kahtlemine, kritiseerimine, vastuhakkamine on karistatav •Iseseisvat mõtlemist taunitakse •Tihe ajagraafik; väga palju kohustuslikke ja vabatahtlikke ülesandeid •Lunastus/pääsemine tuleb ära teenida (kõigi ettekirjutuste täitmine, ennastsalgav töö ühenduse edendamiseks) •Aktiivne ja pealetükkiv misjon (see on enamasti liikmetele kohustuslik ning sageli
Individuaalsete töötülide lahendamise kord. Individuaalne töövaidlus on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Töösuhetest tekkinud lahkarvamuse lahendamine: 1) kokkuleppe sõlmimisega - kasutades töötajate usaldusisiku/ töötajate ühingu /liidu juhtorgani vahendust. 2) tööandja moodustab, kooskõlastatult töötajate usaldusisiku, töötajate ühingu või liidu juhtorganiga, lepituskomisjoni, mille koosseis, pädevus ja töökord määratakse tööandja ja töötajate usaldusisiku, ühingu või liidu juhtorgani omavahelisel kokkuleppel. 3) Lahkarvamuse kokkuleppe teel lahendamise taotlemine ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse.
kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921. aastal vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu(1921 aastal)ja Eesti Talispordi Liidu(1921. aastal). Kuna ESL jäi tegelema üksnes kergejõustikuga tekkis vajadus uue keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922. aasta detsembris asutatigi Eesti Spordi Keskliit(ESK). Esimeheks valiti Gustav Laanekõrb. Ta sai ametis olla 3 kuud, märtsis 1923
muudatusega. Faktiliselt ta peainseneri tööd enam edasi ei teinud ja tasu selle töö eest ei saanud.Äriühingu juhatuse liige oli ta 3 aastat ja seejärel kutsuti ta juhatuse liikmest tagasi ning lõpetati leping. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada. Kui firma töötaja valitakse selle firma juhatuse liikmeks siis talle ei kohaldu enam tööleping ja töölepingu seadus. TLS § 1 lg 5, töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Juhatuse liikmega tuleks sõlmida käsundusleping. VÕS § 619, käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu puhul peab lepingut täitma isiklikult ja käsundusandja juhiste järgi.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetamata esindusõiguse piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1.Kas on õigus nõuda viivist ? Põhikirja järgi peab olema 2 juhatuse liiget kirjutama alla LOEB AINULT REGISTRISSE KANTUD ! PAR 34! PÕHIKIRJA OLDI KANTUD, MITTE REGISTRISSE.. Par 37! UURI RIIGIKOHTU LAHENDIT !!!!!!!!! § 37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus (1) Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldnõu või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel.
27. Mida tähendab asja (ja dokumendi) ettenäitamise kohustus asja ettenäitamise instituudi alusel ja kes on sellise kohustuse subjekt? Kohustus sisustatav 1016 alusel. Asja ettenäitamine peab toimuma kohas, kus ettenäidatav dokument asub. mõjuval põhjusel võib nõude ettenäitamist ka muus kohas. Kohustatud subjekt - ainult asja otsene valdaja! Ettenäitamist ei saa nõuda kaudselt valdajalt / valduse teenija. Kui asi on juriidilise isiku juhtorgani liikme käes, siis on kohustatud isikuks juriidiline isik (juhtorgani liikme käitumist samastatakse juriidiilise isiku tegevusega). 28. Missugused on asja (ja dokumendi) ettenäitamist nõudnud isiku kohustused (sh vastutus)? 1017 ls 1: asja ettenäitamist nõudnud isik kannab nii riski kui ka kulutusi. ettenäitamist nõudnud isik vastutab ka asja juhusuliku hävimise korral. Tegemist on kahju hüvitamise
loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. A-õ juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega. 55. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, on lisaks ka nõukogu. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juriidilise isiku juhatuse või muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud sellele juriidilisele iskikule süülist kahju, vastutavad juriidilise isiku eest solidaarselt. 56. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda: 1) Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;
täisosanikuks. Eraõ. jur. isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Juhtorgan on juhatus ja olemasolul ka nõukogu. Tema pädevus nähakse ette seaduse, põhikirja või ühingulepinguga. Ei või üle anda muule organile v isikule.Avalikõ- organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Jur. isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda. Kui seadusest ei tulene teisiti.Juhatuse liikmeks vb üksned teovõimeline isik. Jur isiku juhtorgani liikme vastu esitava nõudse aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Hääle andmise tühisuse v antud hääle tühistamise korral saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui tühised v tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust v otsuse sisu. Jur. isiku lõpetamine 1)vabatahtlikult 2) sundlõpetamine Vabatahtliku lõp. Otsuse võtab vastu jur. isiku kõrgeim organ. Põhjused nt: Huvi kaotamine,
Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele VÕS-s või muudes seadustes nimetatud lepingutele, s.h töölepingule; 2).Töölepingule kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-s ei ole sätestatud teisiti. Töösuhte piiritlemine. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata: 1). lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev; 2). juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Töölepingu eeldamine kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. 4. Tööandja kui tööõigusliku suhte subjekt. Töötaja kui tööõigusliku suhte subjekt. Tööandjaks võib olla: 1). juriidiline isik; 2). juriidilise isiku struktuuriüksus; 3). teovõimeline füüsiline isik.
Likvideerimismenetlus--müüakse vara, et rahuldada vu-te nõuded. Likvideerimine lähtub eeldusest, et kõik nõuded saavad rahuldatud. Kui selgub, et vara ei jätku, siis ei tohi likvideerimisega edasi minna. Tuleb esitada p avaldus--ja siis edasi skeem, mis on eespool esitatud. Erisused on jur isikust võ seoses esindusõigusega. Erandi teeb § 13 lg 4. Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. Võib esitada iga juh liige, isegi siis, kui on määratud ühine esindusõigus. Erand tuleneb sellest, et igal juh liikme suhtes kehtib § 13 lg 3 tulenev kohustus. Selle koh mittetäitmine on süütegu karsi kohaselt
otsustamine; pädevuse piires tehtud otsused on juhtorganitele kohustuslikud 2) Juhtorganid PS! pädevuse üleandmise keeld TsÜS §31 lg3 ja lg6 Kõrgeima organi liikmete üldine kohustus omavahelists suhetes hea usu põhimõtte järgimise kohustus (TsÜS §32): a) informatsiooni andmise kohustus b) kohustus liikmeid võrdselt kohelda c) hääleõiguse piirangud (TsÜS §38 lg1) d) kohustus mitte käituda vastuolus heade kommetega JUHTORGANI LIIKME AMETISUHE JURIIDILISE ISIKUGA: Nõuded juhtorgani liikmele: teovõimeline füüsiline isik. Käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe Ametisuhte alused: seadus, põhikiri, juhtorgani liikme leping. Ametisuhte tekkimine: kahepoolsed tahteavaldused või kohtulahend. Kanne registris on deklaratiivne. Ametisuhe lõpeb reeglina tagasikutsumise või tagasiastumisega. AMETISUHTE SISU/KOHUSTUSED:
annaabi.ee 
