Lev Trotski (0)

Lev Trotski
Maksim Šušarov
Lev Davidovitš Trotski 
• Lev Davidovitš Trotski 
sünnipärane  nimi Lev 
Davidovitš Bronštein  oli 
juudi päritolu Vene 
bolševistlik 
revolutsionäär ja 
marksismi  teoreetik . 
Pseudonüümi "Trotski" 
võttis ta endale 1902. 
aastal, ajal kui ta kasutas 
reisimiseks leitud või 
varastatud  passi Trotski 
nimele.
Sissejuhatus
• Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu 
algusaegadel oli Trotski mõjukas  poliitik . Ta 
oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade 
rahvakomissar, Punaarmee rajaja. Pärast 
Lenini surma (1924) alanud võimuvõitluses 
tõrjus Stalin Trotski partei juhtkonnast välja. 
Trotski pagendati Nõukogude Liidust ning 
hiljem  tapeti  Nõukogude julgeolekuorganite 
agendi poolt Mehhikos, kus ta organiseeris 
poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid 
kommunistliku riigikorralduse poolt, 
soovides ise juhtida NSV Liitu ja 
kommunistlikku liikumist.
Maailma vaade
• Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis 
puhtakujulist marksistlikku sotsialismi, st 
kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks 
nõnda, nagu on kirjas  Marxi  "Kommunistliku 
partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. 
Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab 
muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks 
hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja 
karistused. Marksismi  keskseks  nõudeks oli: 
jaotada inimesed klassidesse – käskijateks, 
keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski 
soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku 
orjust : teie hakkate tööle, mina aga  juhin .
• Lev Trotski sündis rikka 
juudist maavaldaja-kolonisti 
perekonnas Janovka külas 
Jelizavetgradi  maakonnas  
Hersoni kubermangus 
tänapäeva  Ukraina  
lõunaosas. Tema lapsepõlve 
keelteks  olid ukraina ja vene 
keel. Õppis reaalkoolis 
Odessas ja Mõkolaivis. Koolis 
jõudis väga hästi edasi kõigis 
õppeainetes, tegeles lisaks 
joonistamise, kirjanduse.
Tegevus emigratsioonis
• Välismaale jõudes liitus Trotski poliitilise 
tegevusega Suurbritannias, Londonis, kus 
osales sotsiaaldemokraatliku suunitlusega 
ajalehe Iskra toimetuses, kus tegutsesid ka 
Georgi Plehhanov, Veera Zassulitš, Juli Martov, 
Vladimir  Lenin . Venemaa sotsiaaldemokraatliku 
partei sisemises fraktsioonidevahelises 
võitluses toetas ta algselt menševikke 
(Plehhanovit), olles vastu Lenini ja bolševike 
pakutavale "demokraatlikule tsentralismile", 
mille eesmärk, oli parteiliikmete iseseisvuse 
vähendamine ja partei juhtorgani poolt 
määratud suundade vastuvaidlematut 
järgimist. 
Tegevus 1905. aasta 
revolutsiooni ajal
•  Ta püüdis viia revolutsiooni masside sekka, 
et juba siis, kui isegi Lenin oli veel 
proletaarse revolutsiooni vastu, viia ellu 
oma permanentse maailmarevolutsiooni. 
See tal aga siiski ebaõnnestus ning ta 
saadeti 1907. aastal Põhja-Siberisse 
eluaegsele asumisele. Sealt põgenes ta aga 
peagi. kasutades juba uue abikaasa Natalja 
Sedova perekonnanime "Sedov" ning asus 
elama Austria-Ungari pealinna Viini, kuhu ta 
jäi kuni Esimese maailmasõjani.
Tegevus 
Oktoobrirevolutsioonil
• Pärast Ajutise Valitsuse 
arreteerimist moodustatud 
Rahvakomissaride  Nõukogus  
sai Trotski Välisasjade 
Rahvakomissari (st 
välisministri) koha. Järgnevate 
kuude jooksul ehitas Trotski 
oma  liitlastega  sisuliselt üles 
Punaarmee. Märtsis sai ta ka 
ametlikult Punaarmee juhiks 
ning hakkas selle tegevust 
suhteliselt edukalt 
koordineerima. 
Tegevus punase terrori ja 
sõjasündmuste ajal
• Kritiseeris Trotski Jossif Stalini tegevust, oli ka tema 
tegevus nõukogude võimu algusaastatel suunatud 
kõigi meetodite ja võimalustega võimu 
säilitamisele ning  vastaste  hävitamisele. 
Punaarmee ülemana andis ta korralduse hävitada 
rindepiirkonnas asuvad kontrrevolutsioonilised 
valged ohvitserid, andis käsu nr 31, esimesed 
koonduslaagrid Nõukogude Venemaal ja 
paigaldada kõhklevate Punaarmee üksuste 
tagalasse nn tõkkeüksused, kes hukkasid 
taganevaid sõjaväelasi, ning korraldas ka 
taganenud sõjaväelaste seas avalikke hukkamisi, 
valides  ülesrivistatud sõjaväelaste seast iga 
kümnenda isiku, kes hukati teistele hoiatuseks 
taganemise eest rindelt.
Eksiil ja surm
• 1929. aasta  veebruaris  saadeti Trotski 
laeval "Iljitš" maalt välja Türgisse, İstanbuli 
lähedale Büyükada saarele., 1933. aastal 
asus ta elama Prantsusmaale, kuid oli 
1935. aasta juunis sunnitud sealt lahkuma 
ja läks Norrasse. Kuid Norra valitsus sattus 
Nõukogude Liidu surve alla ja 1936. aasta 
detsembris nõustus  Mehhiko  valitsus talle 
asüüli andma. Ta saabus Mehikosse 1937. 
aasta jaanuaris.
• 1932. aastal võeti Trotskilt ära Nõukogude Liidu 
kodakondsus.
• 24. augustil 1936 mõisteti Trotski Moskvas 
toimunud kohtuprotsessil tagaselja surma.
• 24. mail 1940. püüti Trotskit tappa tulistades, kuid 
atentaat  ebaõnnestus.
• 20. augustil 1940 pääses Trotski eramajja 
hispaania päritolu NKVD  agent  Ramón Mercader, 
kes  teeskles  Trotski veendud pooldajat. Mercader 
lõi Trotskit selja tagant jääkirkaga pähe, mille 
tagajärjel Lev Trotski järgmisel päeval haiglas suri.
[8] Trotski jõudis enne oma surma süüdistada 
Stalinit selles. Mercader arreteeriti ning talle 
mõisteti 20 aastat vangistust.

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11