Lähetuse õiguslik korraldus (4)

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Metsatööstuse osakond
Remo Jõgela
LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS
Referaat
Juhendaja lektor Reet Nurmla
Tartu 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Töölähetus 3
Keda ei saa lähetada 4
Välislähetus 4
Kulud ning hüvitised 5
Viited 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Lähetuseks nimetatakse töötaja asumist teise ettevõttesse, organisatsiooni vms kindlaksmääratud ajavahemikul oma riigi piires või välismaal.
Eristatakse kolme liiki lähetust: töö-,ameti- ja teenistuslähetus. Üldmõiste kõigi kolme lähetusliigi puhul on siiski töölähetus. Lähetuse liike eristatakse erinevate töösuhete alusel. Töölähetus toimub töötaja ning tööandja vahel sõlmitud töölepingu raames. Teenistuslähetusse saab saata ainult avalikku teenistujat ning ametilähetus kehtib juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganite liikmete suhtes. Ametilähetuse puhul ei ole üheski seaduses reguleeritud töötaja ning tööandja omavahelisi suhteid. Ometigi on määratud kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimused, kõik muu lähetusega seonduv saavutatakse osapoolte kokkuleppel.
Lähetuse eesmärk on teenuse osutamine või mingi kindla ülesande lahendamine. Tööülesandeid annab töölepingus lepitu piires tööandja.

Töölähetus

Töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga kindlaksmääratud töö tegemise asukohta . Lähetusse saab saata ainult töölepingu alusel töötavad isikut ehk töötajat. Tööandjal on õigus saata töötaja töölähetusse kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks ning töötajal on kohus asuda lähetusse. [1] Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem. Töölähetust reguleerib töölepinguseadus.
Teenistuslähetusse saadetakse avalik teenistuja ehk riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teenistuses töötav isik, samuti eriseaduste alusel teenistuses olevad ametnikud, nt kaadrikaitseväelased. Teenistuja on kohustatud lähetusse minema ning tingimused on üldjuhul samad, mis töölähetuse puhul. Teenistuslähetust reguleerib avaliku teenistuse seadus.
Ametilähetus on erandlik , kuna juhtorgani liikmetele ei laiene tööseadused ning seetõttu ei kehti ka töölähetuse mõiste. Siiski võib erinevate juhatuste ning nõukogude liikmeid lähetada eeldusel , et on olemas juhtivate organite nõusolek, nt nõukogu üldkoosolekul vastuvõetud otsus. Ametilähetuse puhul pole lähetusse asumine kohustuslik. Töötajale tagatakse lähetuse ajal töökoht ning vastav palk. Kui tööandja loeb tööalase koolituse tööülesande täitmiseks, olgugi, et sellest osavõtt toimub töötaja initsiatiivil, siis on ka see töölähetus.

Keda ei saa lähetada

Lähetada ei saa:

• Rasedaid
  
• Alaealisi
  
• Töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last
  
• Teise isiku töötajat
  
• Füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE)
  
• Aktsionäri, osanikku, mittetulundusühingu liiget
  

Rasedaid, alaealisi ning töötajaid, kes kasvatavad alla kolmeaastast või puudega last võib lähetada ainult juhul, kui on olemas nimetatud isikute ning alalealise seadusliku esindaja eelnev nõusolek. [2]
Lähetada ei saa ka teise isiku töötajat, juhul kui lähetuskulusid peab hüvitama lähetajat vastuvõttev isik või asutus. Nt kui emaettevõte lähetab tütarettevõtte töötajaid.
Füüsilisest isikust ettevõtjat ei saa lähetada, kuna lähetus eeldab mingis vormis töösuhet ning mitut osapoolt. FIE saab lähetada töötajaid, kuid mitte iseennast .
Aktsionäri, osanikku ja mittetulundusühingu liiget ei saa lähetada, kuna nimetatud isikud ei kuulu juht- ega kontrollorgani koosseisu. Üldjuhul puudub sellistel isikutel ka vajadus töölähetuseks.

Välislähetus

Välislähetuseks nimetatakse teenistuja lähetamist välisriiki. Teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende maksmise korra, samuti muud sotsiaalsed tagatised kehtestab Vabariigi Valitsus vastava määrusega.
Tööandja on kohustatud teavitama töötajat, kes töötab välismaal kauem kui 1 kuu, lähetuse tingimustest enne välislähetusse saatmist. Kindlasti peab töötajat informeerima lähetuse kestusest, töötasu vääringust, välisriigis viibimisega seotud hüvedest ning tagasipöördumise võimalustest. Nt kas töötasu makstakse Eesti kroonides või välisvaluutas, milliseid on elamistingimused ning millist transpordiliiki kasutatakse lähetusel välisriiki ja tagasi. Vajalikud andmed tuleb töötajale esitada kirjalikult enne ärasõitu. Lähetatava informeerimine tööandja poolt on kohustuslik ning ei sõltu töö tegemise kohast.

Kulud ning hüvitised

Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord on reguleeritud töölepinguseadusega. Töötajal on õigus nõuda lähetusel kantud kulude hüvitamist. Töölepinguseadus keelab kokkulepped, mille kohaselt hüvitatakse tekkinud kulud töötasuga. [3] Hüvitamisele kuuluvad kõik mõistlikud kulud. Sellisteks saab lugeda kulusid , ilma milleta pole tööülesannete täitmine võimalik. Lähetuskulusid hüvitatakse vastavate kulu tõendavate dokumentide alusel, nt bussipilet.
Töölähetusse saadetule hüvitatakse: [4]

• Sõidukulud lähetuspaika ja tagasi
  
• Majutuskulud
  
• Muud lähetusülesandega seotud kulud, nt sidepidamiskulud tööandjaga, viisa, reisikindlustus
  

Lähetataval on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. [5] Avansi mittesaamisel võib töötaja lähetusest keelduda. See eeldab töötaja ja tööandja mõlemapoolset mõistlikku suhtumist ning üksteisega arvestamist. Avanssi tuleb küsida aegsasti enne lähetusse asumist, et tööandja saaks täita ettemaksunõude. Näiteks pole avansi maksmine võimalik, kui töötaja nõuab ettemaksu esmaspäeva varahommikul algava lähetuse puhul eelmise reede õhtul.
Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrusega. Osapoolte kokkuleppel võib kulusid hüvitada ka suuremas määras, seda antud määrus ei keela .
Töölähetusega seotud majutuskulude alammääraks on riigisisesel lähetusel 200 krooni ja välislähetuse puhul 800 krooni ööpäevas. [6] Teeloleku ja lähetuse ajal makstakse lähetatule päevaraha, mile alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni ja välislähetusel 350 krooni päevas. [7] Päevaraha makstakse tingimusel, et lähetuskoht asub kaugemal kui 50km asulast, kus paikneb töökoht. [8] Kui lähetatule tagatakse lähetuspaigas tasuta toitlustamine , võib tööandja vähendada päevaraha 70% ulatuses. [9]
Ametilähetuse kulude hüvitamisel kehtivad täpselt samad tingimused ja piirmäärad, mis on ette nähtud töölähetuse puhul, kuid puudub kohustus kulusid hüvitada ning päevaraha maksta. Lähetuskulude hüvitamise otsuse vormistab juhatus. Ametilähetusega seotud kulude hüvitised ning päevaraha ei maksustata tulumaksuga.[10]
Teenistuslähetusega seotud majutuskulud hüvitatakse riigisisese lähetuse puhul 200 krooni ulatuses ning välislähetuse puhul kuni 800 krooni ulatuses ööpäevas. [11] Päevaraha alammäär on riigiväliselt 500 krooni päevas. [12]

Viited

[1] Töölepinguseadus, 3. peatükk, § 21. Töölähetus
[2] Töölepinguseadus, 3. peatükk, § 21. Töölähetus
[3] Töölepinguseadus, 3. peatükk, 2. jagu, § 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus
[4] Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, 1. peatükk, § 4
[5] töölepinguseadus, 3. peatükk, 2 jagu § 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus
[6] Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, 2. peatükk, § 6
[7] Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, 3. peatükk, § 10
[8] Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, 3. peatükk, § 9
[9] Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord, 3. peatükk, § 12
[10] Tulumaksuseadus , 3. peatükk, §13
[11] Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord, 2. peatükk, § 9
[12] Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord, 3. peatükk, § 14

Kasutatud kirjandus

Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord

• https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1053241
  

Töölepinguseadus

• http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13120899
  

Tulumaksuseadus

• https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=765523
  

Avaliku teenistuse seadus

• http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=742925
  

Teenistuslähetuse kulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord

• https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1053246&searchCurrent
  

8