Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Usundiõpetuse testtöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus asub kolme suurema religiooni ühiskodu?
  • Kuid kukume ja saame haiget miks?
  • Kuid kas saatus näeb ette päris kõike?
  • Miks kannatavad ka väiksed lapsed kõige süütumad olendid maailmas?
  • Kuid kas elu peabki nii julm olema?
Testtöö usundiõpetus
Maria Anisovets
10E
1)Mis on religioon – selgita selle sõna tähendust. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab.
  • Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus , samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia , folkloristika.
  • Nimeta maailma suurimad religioonid.
    • katoliiklus 1,1 miljardit
    • õigeusk 240 miljonit
    • protestantism 350 miljonit
    • muud kristluse voolud 350 miljonit
    • islam 1,5 miljardit, sealhulgas:
    • sunniidid 940 miljonit
    • šiiidid 120 miljonit
    • ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit
    • hinduism 900 miljonit
    • taoism, konfutsianism ja muud traditsioonilised hiina usundid 394 miljonit
    • budism 376 miljonit
    • traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas šamanism jmt) 300 miljonit
      jne.

  • Milliste religioonidega on seotud järgmised mõisted :
    Jeesus Kristus – Kristlus
    Muhamed – Islam
    Allah – Islam
    Šariaat – Islam
    Koraan – Islam
    Mooses – Kristlus, Judaism , Islam
    Toora – Kristlus, Judaism, Islam
    Sünagoog – Judaism
    Mošee – Islam
    Vana- Testament – Kristlus
    Uus-testament – Kristlus
  • Mis on piibelPiibel on ristiusu kanoniseeritud pühakiri .
  • Selgita mõistet ateism Ateism võib tähendada usku jumala(te) mitte-eksisteerimisse või teismi eitamist. Samuti võib ta tähendada usu puudumist jumalasse või jumalatesse – n-ö mitteusku.
  • Mis perioodist alates me võime usulisi liikumisi lugeda uususunditeks – Alates 17. sajand kuni Teise Maailmasõjani. Erinevate allikate järgi.
  • Uususunditel on omased järgmised ühised jooned, nimeta... -
    • Vaimne ja/või füüsiline eraldumine ülejäänud ühiskonnast (tähendab endi vastandamist muule maailmale)
    • Õpetuse ainuvõimalikkus ja eksimatus
    • Tugev distsipliin
    • Kontroll liikmete mõtete ja tegude üle
    • Grupp võtab endale õiguse sekkuda inimese otsustesse ja tegemistesse ka eraelus
    • Autoritaarne valitsemine; liidrile või juhtorganitele tuleb kuuletuda vastuvaidlematult
    • Liidri/juhtorgani tahe on võrdne Jumala tahtega või väljendab ta Jumala tahet
    • Kahtlemine, kritiseerimine , vastuhakkamine on karistatav
    • Iseseisvat mõtlemist taunitakse
    • Tihe ajagraafik; väga palju kohustuslikke ja vabatahtlikke ülesandeid
    • Lunastus/ pääsemine tuleb ära teenida (kõigi ettekirjutuste täitmine, ennastsalgav töö ühenduse edendamiseks)
    • Aktiivne ja pealetükkiv misjon (see on enamasti liikmetele kohustuslik ning sageli seotud kindlate töötundide ja pööratavate arvuga; nad on selleks korralikult treenitud ning vastused võimalikele küsimustele on juba eelnevalt valmis)
    • Kõik, kes ei kuulu sellesse gruppi, on määratud hukatusse
    • Lahkumine grupist võrdub Jumalale selja keeramisega

  • Mida usuvad : Jehoovatunnistajad – Algkristlus
    Mormoonid – Kristlus
    Elu sõna – Kristlus
    Bahaism -
    Ühenduskirik ehk muunid – Kristlus
    Uusapostlik kirikKatolik
    Uus ajastu ehk esoteerikud – maagiat, üleloomulike võimeid, nõida
    Satanism – Saatanat , Põrgut jms.
    Viccad
    10) Mis on pentagramm ja kes seda kasutavad – Pentagramm on korrapärane tähtviisnurk. Pentagramm on sümbol, millele on aegade jooksul omistatud erinevaid tähendusi.Varaseim teadaolev pentagrammi kujutis pärineb Sumerist. See oli kirjamärk UB, mille tähendus oli 'nurk; väike õõnsus; lõks'. Mesopotaamia kunstis on pentagrammi kasutatud kuninglikel raidkirjadel, kus see sümboliseeris impeeriumi ulatumist nelja ilmakaarde.Umbes samast ajast on pentagrammi seostatud Veenusega, sest Veenuse näiva liikumise trajektoor moodustab viisnurga.Heebrealastele oli pentagramm Pentateuhi (Moosese viie raamatu) sümboliks . Mõnikord on pentagrammi ekslikult nimetatud ka Saalomonipitseriks, sest ta oli kasutusel paralleelselt heksagrammiga. Muistses Kreekas oli ta tuntud kui pentalfa, viie A geomeetriline kujutis.
    Pentagrammi geomeetriat ja metafüüsilisi seoseid uurisid pütagoorlased, kes nägid temas täiuslikkuse embleemi, sest viisnurga jooned jagavad üksteist osadeks vastavalt kuldlõikele. Gnostikute jaoks oli pentagramm Lõõmav Täht ja nagu kuusirbi sümbolgi oli ta seoses öötaeva maagia ja müstikaga. Druiidid pidasid pentagrammi jumalikkuse sümboliks.Egiptuses oli ta "maa-aluse üsa" sümboliks ning kandis endas sümboolset sugulust püramiidi vormiga .Paganlikud keldid seostasid pentagrammi maa-aluse jumalanna Morriganiga.Pentagrammi on lihtsaim tähe kujutis, mis moodustub ühestainsast joonest, seepärast nimetatakse teda ka Lõputuks Sõlmeks.
  • Kus asub kolme suurema religiooni ühiskodu? -
    Mina usun
    Maria Anisovets
    10E KTG
    Mina usun saatusesse . Saatuse all ma mötlen teerada mida inimene käib ja kõik kurvid või ristmikud mis sel teel on on määratud talle ja ta peab need läbima, seda kuidas ta seda teeb otsustab ta inimene ise. Kuigi öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp siis on see minu meelest ainult osalt tõde.54
    Uskumise küsimus on vist maailma vanim probleem, sest inimene kes millegisse ei usu on tühjus . Iga inimene peab vähemalt ühte asja uskuma olgu see siis Jumal, armastus või parem tulevik. Mina jumalasse ei usu, kuid usun iseendasse. Isegi see on uskumine .
    Saatus kui tulevikurada on keeruline ja ettearvamatu . Keegi meist ei tea, mida saatus ette näeb ja olgugi, et saatuse teed on käänulised oleme pärast nende läbimist rahul, et hullemini ei läinud või täname, et nii hästi läks. Ma ei mötle üldse mingeid suuri takistusi elus, piisab ka pisikestest. Näiteks kui kukume libedal jääl nägi saatus seda ette, teinekord isegi nii, et ainult pime oleks võinud selle kahe silma vahele jätta, kuid kukume ja saame haiget, miks? Sest inimene ei näe enamasti kaugemale kui enda nina alla. Oleks eile tee ära liivatanud või ettevaatlikumalt kõndinud, poleks me kukkunud. Või nagu helkuri kandmine, mis on iga sügis väga aktuaalne teema. Kui me ei kanna helkurit ja käime valel tee poolel on saatuse löök meist ainult käeulatuse kaugusel. Inimene kui isend peaks oma silmad avama ja vaatama ka paar sammu tuleviku poole. Iga saatuse keerd võib saada meile saatuslikuks kui me ei oska lugeda märke ja märkide lugemine ei ole sensitiivide töö iga inimene saab ja peaksi iseenda saatuse märke lugeda oskama.
    Kuid kas saatus näeb ette päris kõike? Ei, minu meelest mitte, saatus määrab ette ristmiku kuid, mis suunas me edasi liigume on meie enda teha. Paljud inimesed lükkavad oma vead ja lollused saatuse kaela, kuid seda ei tohiks teha, ükski inimene pole saatusest võimsam, kuid muuta saame nii mõndagi. Kas siis saatus määrab ette, et üks pisike laps peab nii palju üle elama. Möeldes just pisikesest tüdrukust kelle ema ja kasuisa ta läbi peksid. Kas saatus määrab ette ka kannatused ja miks kannatavad ka väiksed lapsed, kõige süütumad olendid maailmas? Selle kohta mul vastus puudub. Ilmselt võiks öelda, et see on elu, kuid kas elu peabki nii julm olema? Paljud meist jäävad nn elu hammasrataste vahele. Kas see on tõsi? Võibolla andis inimene ise alla ja loobus oma elust. Kui inimene loobub oma elust juhtubki kõige hullem. Ei tohi alla anda misiganes ka ei juhtuks. Tuleb vaadata alati paremasse tuleviku ja uskudagi sellesse, küll siis elu ka paremaks muutub, muidugi kui ise ka käed külge paned.
    Kokkuvõtteks võin öelda, et mina usun saatusesse ja ei häbene seda. Miski juhib meid edasi, kuid tõmbab ka tagasi kui vaja. Inimese usk on tema enda asi ja kedagi ei tohis diskrimineerida tema usu tõttu olgu see siis armastus või usk iseendasse. Iga inimene on eriline ja seda ei tohiks unustada, ka selline inimene on eriline, kes pole oma elus mitte millegagi hiilanud. Austagem üksteist ja liikugem koos parema maailma poole.

  • Usundiõpetuse testtöö #1 Usundiõpetuse testtöö #2 Usundiõpetuse testtöö #3 Usundiõpetuse testtöö #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor EchelonMaria Õppematerjali autor
    Usundiõpetuse I arvestus. Lõpus ka arvustus teemal, mida mina usun.

    Sarnased õppematerjalid

    ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS
    5
    doc

    ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS

    sunniidid 940 miljonit siiidid 120 miljonit ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit hinduism 900 miljonit taoism, konfutsianism ja muud traditsioonilised hiina usundid 394 miljonit budism 376 miljonit traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas samanism jmt) 300 miljonit jne. Lühiülevaade levinumatest maailmausunditest:Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus sai alguse 1. saj. pKr Palestiinas, algselt oli ta üks judaismi sekte. Kristluse loojaks peetakse Jeesus Kristust, kelle õpetust ja eeskuju kristlased järgivad. Kristlaste püha raamat on Vanast ja Uuest Testamendist koosnev Piibel. Nüüdseks on kristlusest saanud maailmareligioon, ta on valitsevaks usundiks Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aasias, Austraalias ja Okeaanias; kristlus on ühtlasi maailma levinuim usund

    Ühiskond
    Üldine usundilugu
    19
    docx

    Üldine usundilugu

    Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate)

    Kultuur
    Üldine usundilugu
    35
    docx

    Üldine usundilugu

    Judaism · Etniline religioon · Traditsiooniline religioon · Diasporaa ­ elamine väljaspool oma kodumaad · ,,religioon kui ühendaja- uskumused, tavad , identiteet Juudi rahvas · Heebrea keel · Juudid Askenazi ­ põhja- Ida Euroopa . Jidisi keel ­ segakeel tänapäeval Põhja ameerikas Sefaradi ­ hispaania . ladin Edot Ha-mizrach ­ iraan · Iisraeli usund · Jeruusalemma templi hävitamine ( 70 m.a.j) Preester · Judaism sünagoog rabi · sümbolid taaveti täht, Taaveti kilp Menora Õpetus · 13 usuartiklit, Shloshah-Asar Ikkarim- MAIMONDES ( 1135-1204) Usk loojasse , kes on täiuslik ning kõige oleva algpõhjus Usk ,et jumal on üks Usk , et Jumal on kehatu Usk , et Jumal on igavene Usk, et ainult Jumalat peab teenima

    Usundiõpetus
    10 maailma usundi lühiülevaade
    7
    docx

    10 maailma usundi lühiülevaade

    soovija õpilaseks. Ta arvas, et kui inimene ei õpi, ei suuda ta õigesti olla, tegutseda, rääkida ega elada. Ta ergutas õpilasi saama vooruslikeks inimesteks, kõige olulisem voorus on ren ­ inimlikkus, headus või humaansus. Taoism ­ kaks peavoolu on filosoofiline ja religioosne taoism. Hiina rahvapärase religiooni põhijooneks on jumalate ja jumalannade paljusus. KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias.

    Usundiõpetus
    Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum
    40
    docx

    Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum

    1 Usundiõpetus 2 Usunditeaduse alaharud I. Usundiajalugu Aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse selgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe II. Usundifenomeloogia ehk vürdlev usundiõpetus See on võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. III. Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi, nende tekkimist ja elamustüüpe. Huvitavaks aspektist on usuelu juhid: prohvetid, šamaanid, karismaatilise sektijuhid Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadelda nt usukogukonna mõju indiviidile, juhtide

    Usundiõpetus
    Maailma usundid
    30
    docx

    Maailma usundid

    Taarausuliste eesmärgiks oli luua vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga. Iseloomulikud joones: Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel. Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus ­ areng on igavene Monoteistlik usund ­ üks jumal Taara Rituaalid kujundati kooskõlla moodsa kultuuriga ­ tekstide lugemine kandlemängu või koorilauluga, abiellumise-, uue liikme pühitsemise ja matuserituaalid Oma kalender ­ alguspunktiks Eesti Vabariigi asutamine 1918 Zoroastrism (zoroastrianism) Zoroastrism on rajatud vanairaani usund, mis pärineb II aastatuhandest e.Kr. Tegemist on ainsa teadaoleva dualistliku (vastandab keha ja vaimu) ja maailmalõpust kõneleva religiooniga. Ajalooline taust

    Religioon
    Üldine usundilugu konspekt
    83
    docx

    Üldine usundilugu konspekt

    · Kristlus: - Pannud aluse nüüdisaegsele empiirilisele uurimustööle ( ) - Loonud maailmapildi, kus kõik on Jumala loodud - Ollakse avatud uurimistegevusele ­ aitab paremini Jumalat tundma õppida · Usutakse, et religiooni tähtsus väheneb teaduse arenedes. · Samas on kasvanud huvi religiooni, meediumide ja ennustamise vastu. EELAJALOOLINE USUND: · Esimesed koopamaalingud leiti Chauvet`i koopast · Koopamaalingute vanuseks pakutakse üle 30 000 aasta · Kõige varasemad usulised tekstid pärinevad aastast 2500 eKr. · Üheks vanimaks usundiks peetakse Samanismi - Saaman ­ inimene, kes suudab minna transiseisundisse ( ), see tähendab, et ta suudab olla vahendaja () kahe maailma vahel

    Üldine usundilugu
    Konspekt-üldine usundilugu
    33
    doc

    Konspekt: üldine usundilugu

    kohtumõistmine, inimesel on üks elu. · Jooga/Veeda/Dharma traditsioonid ­ India: hindu, budism, dzainism ­ olulised on gurud, kes õpetavad inimesi, kuidas käituda; maailm on tsükliline, kõik kordub, inimene sünnib uuesti. Veel jagunevad usundid traditsionaalseteks, pärimuslikeks, etnilisteks, omausunditeks, rahvausunditeks, loodususunditeks, revitalisatsiooniks. (loodususundid vahelt puudu, vt powerpoint) Pärimuslik usund · Suuline pärimus · Traditsionaalne eluviis · Siinpoolsusele suunatus · Kohtumine suurusunditega ­ Tzvetan Todorov "Ameerika vallutamine" (2001) Samanism · Samanism - samaani ümbritsev usundiline kontekst ja kultuuriline institutsioon. Samaan on sotsiaalne funktsionär, kes oma abivaimude abil saavutab ekstaasi ning kehtestab seeläbi sidemed üleloomuliku maailmaga, lähtudes oma grupikaaslaste huvidest. (Åke Hultkrantz 1979)

    Üldine usundilugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun