Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Äriõigus, võlaõigus (pretensioon) (0)

1 HALB
Punktid
Pretensioon
OÜ AAAA on ostunud AS KKKK käest kaupa 35 000.00 krooni eest. Selle kohta on OÜ-le AAAA 18.10.2007 esitanud arve nr 100200300, maksetähtajaga 02.11.2007.
AS KKKK töötajad on helistanud OÜ-le AAAA ning proovinud lahendada olukorda rahumeelselt ja kohtuväliselt. Kahjuks olete sellest ajast hoidnud pahatahtlikult kõrvale AS KKKK juhatuse liikmega rääkimisest, et arutada tekkinud olukorda.
01.03.2009 seisuga võlgneb OÜ AAAA endiselt AS-le KKKK 27 500.00 krooni.
OÜ AAAA endise juhatuse liikmena teadsite AS KKKK nõudest. 18.10.2007 esitas AS KKKK Teile arve, mille tasumise tähtajaks oli 02.11.2007. Arve ja kauba võttis juhatus vastu, kinnitades antud fakti vastava allkirjaga. Juhatusest olete Te tagasi kutsutud 15.01.2008, s.o peale arve tasumise kohustuslikuks muutumist.
Seega olite juhatuse liikmena teadlik arve olemasolust ja selle tasumise kohustusest. Teie ei ole teatanud AS-le KKKK arve mittetasumise põhjustest.
Vastavalt ÄrS § 187 lg 1 juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Käesoleval juhul aga seda ei olnud, kuna juhatus jättis arve tasumata.
Vastavalt ÄrS § 187 lg 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekkinud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustust täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Käesoleval juhul on tekitatud kahju osaühingule, kuna Teie juhatuses oleku ajal on jäetud tasumata arve summas 35 000.00 krooni.
Vastavalt ÄrS § 187 lg 4 käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja , kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur, s.t kuna OÜ AAAA ei tasu võlgnevust ka praegu, siis on AS KKKK õigus pöörduda kohtusse Teie vastu võlgnevuse nõudmiseks.
Juhatuse liige peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja vajaliku hoolsusega. See kohustus tähendab seda, et juhatuse liige peaks olema hoolaas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolduskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄrS § 187 lg 2 järgi.
Vastavalt TsÜS § 35 juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄrS § 180 lg 2 sätestab, et juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut.
VÕS
§ 208 lg 1 järeldub, et OÜ AAAA oli kohustatud tasuma saadud kaupade eest Teie juhatuses oleku ajal. Seega ei täitnud Teie TsÜS § 35 nõudeid.
Juhatuse liige on kohustatud vältima oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti.
Järelikult tegutsesite juhatuse liikmena majanduslikult mitte otstarbekalt ning põhjustasite sellega osaühingule kahju.
Eeltoodust tulenevalt palun:
  • Tasuda AS-le KKKK tekkinud võlgnevus 27 500.00 krooni solidaarselt hiljemalt 15.03.2009.
    Juhul, kui märgitud tähtpäevaks Teie oma võlgnevust ei tasu, siis pöördume Teie vastu hagiavaldusega võlgnevuse väljanõudmiseks kohtusse. Eeltoodust nähtuvalt selgitame, et kohtuliku menetluse algatamisega kaasneb Teie kohustuste oluline suurenemine, s.o lisanduvad võlasummale viivis, menetluskulud , riigilõiv, õigusabikulud, kohtutäituri tasu jm.
    AS KKKK
    esindaja
  • Äriõigus-võlaõigus-pretensioon #1 Äriõigus-võlaõigus-pretensioon #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Vikusenjka Õppematerjali autor
    Õppejõud: Andres Õige

    Sarnased õppematerjalid

    Vastuväide
    2
    doc

    Vastuväide

    VASTUVÄIDE AS KKKK Teie poolt esitatud pretensioonile, seoses OÜ AAAA poolt tasumata arvega nr. 100200300 vastuseks: ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna kauba vastuvõtmise ajal polnud esinenud püsivat maksejõuetust, olen oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, sest olen olnud otsuse vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning pole võtnud osaühingule põhjendamatuid riske. Alates 2007. aasta novembrist OÜ AAAA majanduslik seinsund halvenenud ning ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks. TsÜS § 36. sätestab pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Asjaolude ilmnemisel, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, mida oleme

    Äriõigus
    Eksamikonspekt aines Ühinguõigus
    49
    doc

    Eksamikonspekt aines Ühinguõigus

    A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed ­ omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ­ ÜHING ­ kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing ­ 2 tähendust ­ see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing ­ abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine ­ tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur

    Ühinguõigus
    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
    52
    docx

    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

    ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

    Ühinguõigus
    Kaasused - kodutöö
    9
    docx

    Kaasused - kodutöö

    KODUTÖÖ 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu tä

    Majandus
    Eksami kaasused aines Ühinguõigus
    16
    doc

    Eksami kaasused aines Ühinguõigus

    KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle

    Ühinguõigus
    Ühinguõigus
    57
    doc

    Ühinguõigus

    Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,

    Õiguse entsüklopeedia
    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt
    100
    doc

    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

    SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks

    Õigus alused
    Äriõiguse eksami kordamisküsimused
    12
    docx

    Äriõiguse eksami kordamisküsimused

    ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes Füüsilise isiku (inim

    Äriõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun