50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minaolenliisu
Õppematerjali autor
Lisaks tootja vastutuse regulatsioonist §1067- kannatanu kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted? Tingimuslike lepingute esemeks võivad olla ka lepinguvälised võlasuhted. Näide: lepingus lepitakse kokku, millises ulatuses kahju hüvitatakse, kui kahju tekitatakse õigusvastaselt. Pärast lepinguvälise võlasuhte tekkimist on pooltel õigus sõlmida kompromissileping (VÕS 578) või nõudest loobumise leping (VÕS 207 lg 1). Võimalik on tunnistada lepinguväliseselt võlasuhtest tekkinud võlga võlatunnistusega (VÕS 30), loovutada tekkinud nõudeõigust (VÕS 164-174), võtta üle lepinguvälisest võlasuhtest tulenevaid kohustusi (VÕS 175-177) või sellega ühineda (VÕS 178) 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus
Puudutud seminarid tuleb järele vastata – puudutud seminaris käsitletud kaasuste kirjalik lahendus. 6. ja 10. seminaris kontrolltööd. Tuleb vastata viiele teooriaküsimusele ja tuua iga küsimuse juurde näide. Eksamil komplekskaasus, kuhu on komplekteeritud mitmeid erinevaid probleeme. VÕS kommenteeritud väljaanne (komm 1 ja komm 3). T. Tampuu, Lepinguvälised võlasuhted. ÕISis olevad kordamisküsimused kontrolltöödeks. Lepinguvälised võlasuhted: - Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja
lahendatakse selle seaduse alusel. RVS § 1 lg 3, kus kahju on eraõiguslikus suhtes tekitatud, siis rakendub VÕS. Nt kahju riigile kuuluvale sõidukile, siis VÕS. Ei ole absoluutne, nt kui politsei autol sees samal hetkel sireen, siis tekkis kahju avalikus õiguses. 3-2-1-128-16, kus KOV kuuluv lasteaed ja vanema vahel eraõiguslik suhe: üks laps viskas teist kiviga, mille tõttu tuli hammas ära. Vaidluse all KOV vastutus lapsele tekkinud kahju ees. Tasu avaliku lubamise (TAL) õigus: (kohtupraktika puudub) 5. Mis on TAL-st tuleneva tasunõude eeldused? Mis on TAL tehingu olulised tunnused, mis vormis see tehing tuleb teha ning mis aja jooksul tuleb tasustada lubatud tegu teha? § 1005 järgi saab nõude eeldustena tuua välja: TAL tehingu tegemine ja teo tegemine, mille eest tasu oli lubatud. Tunnused: tehing peab sisaldama tasu lubatava ja tegu kirjeldavat tahet ja teiseks peab tahe olema avalikult tehtud teatavaks määratlemata hulgale inimestele. Kui tasu ei ole
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel
Lepinguvälised võlasuhted Sisukord 1 Üldküsimused 3 2 Tasu avaliku lubamise õigus 5 2.1 Tasu avalik lubamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.2 Konkurss . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3 Asja ettenäitamise õigus 10
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad?
kohustused üle läinud ülevõtjale (vt VÕS § 179 lg-d 1 ja 2). Teisiti öeldes, lepingu ülevõtmine kujutab endast tehingut, mille tulemusena senine lepingupool asendatakse uuega. Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse esemeks lepingupoole positsioon lepingus tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja. Lepingu esemeks saab olla ainult vallasasi 98. Mis võib olla müügilepingu esemeks? Müügilepingu esemeks võivad olla mitte ainult asjad, vaid ka õigused ja muud esemed,
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid