10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kleanuria
Õppematerjali autor
Kui organisatsiooni keskkond on kiiresti muutuv, peavad juhid olema planeerimisel paindlikud. Juhid planeerivad tuleviku jaoks. Täna tehtud otsused saavad kohustuseks mõne tuleviku tegevuse või väljamineku jaoks. Eesmärgid on planeerimise alus. Eesmärk on soovitud lõpptulemus üksikisiku, rühma või kogu organisatsiooni jaoks. Eesmärgid annavad suuna kõigi juhtkonna otsuste jaoks ja kujundavad kriteeriumi, millega tegelikke saavutusi võrrelda. Strateegilise juhtimise protsess Strateegilise juhtimise protsess on kuueastmeline protsess strateegilisest planeerimisest, teostamisest ja hindamisest. 1) Organisatsiooni visiooni, missiooni ja eesmärkide määratlemine Iga organisatsioon vajab visiooni (tulevikunägemust) ja missiooni, mis määratleb tema ülesande (rajamise sihi). Organisatsiooni missiooni määratlemine sunnib juhte hoolikamalt identifitseerima tooted ja teenused. Samuti on tähtis määratleda
sõnastamist, operatiivsed plaanid aga eeldavad eesmärkide olemasolu. Erinevates olukordades sobivad erinevad plaanid. Planeerimist mõjutavad: organisatsiooni tasand, keskkonna ebakindluse määr, tuleviku kohustuste kestus. Operatiivne planeerimine domineerib madalamatel juhtimistasanditel, hierarhia ülemistel tasemetel on planeerimine rohkem strateegiline. Suurfirmade tippjuhtide planeerimine on enamasti strateegiline, väikefirmade omanikud-juhid koostavad mõlemaid. Strateegilise juhtimise protsess Strateegilise juhtimise protsess on kuueastmeline protsess strateegilisest planeerimisest, teostamisest ja hindamisest 1) Organisatsiooni visiooni, missiooni ja eesmärkide määratlemine Iga organisatsioon vajab visiooni (tulevikunägemust) ja missiooni, mis määratleb tema ülesande (rajamise sihi) ja vastab küsimusele: mis on meie põhjus olla äris? Organisatsiooni missiooni määratlemine sunnib juhte hoolikamalt identifitseerima tooted ja teenused. Samuti on tähtis
eesmärkide saavutamiseks. Juht on tänapäeval aina enam liidri ehk teenäitaja rollis. Juht peab tulemuste saavutamiseks suutma luua arusaadava visiooni tulevikust ja seadma selle alusel eesmärgid, millega inimesed saavad oma isiklikke eesmärke siduda. Kaasaegset juhti eristab traditsionaalsest (võimu alusel talitavast) juhist see, et teda järgitakse vabatahtlikult. Näiteks seetõttu, et mõistetakse eemärgi olulisust või eesmärgi sidet isikliku arenguga. Juhtimise fookus on seetõttu muutunud võimule baseeruvalt käsutamiselt tegevuste strateegilisele planeerimisele, organisatsiooni liikmete kaasamisele, koostööle ja tegevuste sihipärasele organiseerimisele ja koordineerimisele. Juhtimisfunktsioonid : planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke oleks efektiivne. Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed.
ja kontrollimise protsess. 8. Teaduslik juhtimine (scientific management)- juhtimisteooria, mis analüüsib tööprotsesse. Selle peamine eesmärk on parandada majanduslikku tõhusust, eriti tööjõu tootlikust. 9. Administratiivne juhtimine (administrative management)- juhtimine, mis keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele. 10. Juhtimisprintsiibid (principles of management)- kujutab endast organisatsiooni, juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. 11. Bürokraatia (bureacrasy)- nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. 12. Otsus (decision)- otsused põhinevad tavaliselt tõsiasjade ja arvamuste kogumil.
see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid: ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid (esmasjuhid): ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? Looja F. Taylor, esitas oma raamatus 4 põhiprintsiipi: Töö tuleb parima meetodi leidmiseks teaduslikult uurida Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad - vali hoolega, treeni ja arenda teda Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond -
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused.
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital
tegurid? Juhtimisulatus- ühe ülemuse alluvuses olevate nende in arv, kes otseselt peavad talle aru andma, optimaalselt 3-7in. Juhtimisulatust mõjutab: 1. organisatsioonisisesed protseduurid 2. alluvate kompetentsus 3. eesmärkide standartsus 4. töö iseloom 5. ekspertide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 28. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandite arv omavahel seotud? Mida laiem on juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. 29
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid