1919.-1920.aastast leidub Starkopfil ka realistlikus laadis lembestseenide visandusi,mis annavad tunnistust ta faunlikust karakterist.Kokkuvttes pole Starkopfi tde snum eriti vljakutsuvalt erootiline,millele osutab ka,et eesti peaaegu biidermeierliku moraaliga publik ei avaldanud nende ekspondeerimisel vhimatki pahameelt.Nad ei toiminud pris ekspressionismipraselt,kodanlane ei rritunud.Side Metzneri-mjulise ekspressionismiga on Starkopfil veel joonistustes,mis hendavad kannatust ja vimutahet.Siin on kannatajaks tugev inimene,smbolismi allusiooniga ideaalfiguur, kes astub vastu ahistavale jule,sooritades dnaamilist esti:kidikuid rebides,end vgisi sirgu ajades,raskust enese pealt eemale surudes,Neid tid vib vaadelda ideekavanditena monumentaalplastikale,siiski on praeguse vaataja jaoks nende vlu stiliseerivas privitivismilheduses.Eskiisid muudab huvitavaks kahe vastandliku faktori kujutamise katse ,mis kauni tardumuse poosina jdvustab
kõigi võimalike vahenditega. Tänu isale läbis ta üldise akateemilise kunstikoolituse ebatavaliselt lühikese ajaga ja saavutas esimese edu kodukandi ametlikel kunstinäitustel juba enne täisealiseks saamist. Päris lapsepõlvejoonistusi pole Picassolt säilinud. 1898-1904 Esimest korda reisis Picasso Pariisi 1900.aastal. Suurejooneline tänavamelu ja tantsukohvikute ööelu paelusid teda kohe. Kiiruga visandatud joonistustes asus ta avastama suurlinnamotiive. Pärast seda, kui Casagemas (Picasso sõber ja kolleeg, kellega ta oli Pariisi tulnud) 1901. aasta veebruaris õnnetu armastuse tõttu endalt elu võttis, jõudis Picasso teadvusse ka suurlinna varjuküljed. 1901-1904 Sinine periood Seda perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid. Maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Picasso sinised maalid
Pangsepaga Tartus Kursi koolkonna. Kuulub ka Eesti Kunstnike Liitu alates 1995. aastast. Kunstniku töid iseloomustab talle omapärane joonistusviis ja stiil, kus ta juhindub momumentaalkunstist. Tema joonistused jätsid väga huvitava ja juurdekutsuva mu, kuna ta ei ole kasutanud oma töös mitte midagi muud kui oma mälu ja mõistust, millega ta on maalinud midagi nii imepärast ja ilusat. Pildid olid sisult väga erinevad ja joonistatud valdavalt pliiatsiga. Tunduvalt kajastuvad tema joonistustes ajaloolised teemad, mida on kujutatud suuremeelse ja veidi ka segase kujundusega kujunditena. Tööd ei olnud väga värvikirevad, vaid suhteliselt ühte tooni pliiatsiga tehtud. Tööd olid suuruselt maali sarnasel lõuendil ja üpriski suures plaanis. Näituse juures oli väga hea, selle lihtsus, milles peitus jällegi selle näituse sisupoolne keerukus. Pildid panid mõtlema erinevate teemade ja elu situatsioonide üle. Nad lõid nagu terviku pildi
monumentaalsed. Valgus mahedam ja hajuv, käsitluslaad maalilisem. · Viimaste eluaastate teostes psühholoogiline sügavus, humanism ( ,,Autoportree" , ,,Kadunud poja tagasitulek") · Omapärane valguskäsitlus. Valgus peamiseks väljendusvahendiks, mis koondub alati teose sõlmpunkti, kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. · Valguse ja varju piirid mahedad, õrnad · On kuulus ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes suur tähenduslik üldistus kõige tavalisema motiivi puhul, olulise esiletõstmine valguse abil · ,,Danae" aktimaal. Danae on võrreldes itaalia kunstnike Venustega maalähedasem, temas on enam soojust. · ,,Püha perekond"
väärikust ja dramatismi 1911-1912 lõi oma parimad sümbo- listlikud tööd Saksa ekspressionismiga kokku puutudes ilmusid tema töödesse veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha ja eredamad värvid Eestisse tagasi tulles muutus üheks nõutavaimaks portretistiks Looming muutus rahulikumaks, tasakaalukamaks ja soliidsemaks LOOMING Tegi suurepäraseid portreid nii seltskonnadaamidest kui ka kultuuritegelastest Maalides ja joonistustes sulasid kokku pea kõik moodsamad kunstivoolud 1919 algas kunstniku vaikiv ajastu, kuna kriitikud süüdistasid teda akademismis (eluvõõras, akadeemilisi traditsioone dogmaatiliselt järgiv ainekäsitlus teaduses ja kunstis) Alates 1930 viljeles taas rohkem maastikumaali TEOSED PORTREED: MAALID Konrad Mägi Mererand Ants Laikmaa Lennuk Oskar Luts Männid Gustav Suits
impressionism. 1930. a hakkas Taani mööblimeister Ole Kirk Christiansen tegema puust mänguasju kohalike talunike lastele. Firma nimeks sai LEGO. Pablo Ruiz Picasso (1881-1973) Täisnimi: Pablo Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso Kubismi rajaja Töötas kuni surmani väga mitmes laadis Hilisematel aastatel lähtus tihti kuulsatest minevikukunstnike teostest Joonistustes ja graafilistes teostes esines tihti erootilist temaatikat "La Vie", 1903 "Guernica", 1937 "Chicago Picasso", 1967 "The Blue Room", 1901 Teised kunstnikud Henri Matisse (1869-1954) Prantsuse maalikunstnik, joonistaja, prindikunstnik ja skulptor. Fernand Léger (1881-1955) Prantsuse maalikunstnik, skulptor ja filmitegija.
aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Õpinguaastad Iseseisvuseelsetel kümnenditel sai Eestis aktuaalseks eri kultuurimõjude küsimus. Kunstnik Kristjan Raud pidas eesti kultuuri tähtsaimaks lätteks rahvuskultuuri, hinnates kõrgelt selle ilu, lihtsust ja omapära. Ta lähtus rahvuslikkusest kogu oma tegevuses. Jaan ja Henriette Loviisa kaksikpojad Kristjan (Kristian) ja Paul (Paulus) sündisid 22. ja 23. X 1865 Viru-Jaagupi kihelkonnas Kirikukülas. Vennad õppisid koos
välejndusvahendiks,see KOONDUB ALATI TEOSE SÕLMPUNKTI, KOMPOSITSIOONI KESKMESSE, jätte kürvalfiguurid salapärasesse hämarusse. VALGUSE JA VARJU PIIRID pole teravad vaid MAHEDAD ja ÕRNAD. Ta ei hinnanud looduslähedust loodusläheduse pärast, viimane teenib teostes humanistlikke ideid, seal aga kus tarvis, võttis ta ideede väljendamiseks appi ROMANTILISE, MUINASJUTULISE VALGUSKÄSITLUSE ja LOOBUB OTSESEST LOODUSE JÄLJENDAMISEST. Oli kuulus ka GRAAFIKUNA.Ta ofotrides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski- suurt tähenduslikku üldistust kõige tavalisema motiivi puhul ning olulise esiletõstmist,enamasti samuti valguse abil. DANAE-- Rembrandt lõi aktimaali,kuid mõne antiikjumalanna kujutamise asemel tegi Danae hoopis MAALÄHEDASEMANA, samas on temas aga enam SOOJUST.Danae oli mütoloogias kuningatütar,ta isale oli ennustatud surma lapse-lapse käe läbi.Sestap sulges isa Danae maa-alusesse vaskkambrisse, et tütar lapsi ei saaks
Inimese riided on kujutatud samuti väga minimalistlikult ja ilma eriliste detailideta, domineerib ka nurgelisus. Inimeste naha värvus on väga erinev: kollane, tumeroosa, lilla, sinine. Ka inimeste huuled on ebatavalist värvi nad on kas pruunid, sinised, või roosad. Kujutatud inimestel pole kõrvu ning soeng on väga lihtne ja juuksed on musta värvi. Kõige enam avaldasid mulle muljet Laura Laine tööd. Nende eripära peitus selles, et Laura kasutab oma joonistustes ebastandartseid inimeste keha tüüpe näiteks ülipeenikesi ja väga piki käsi ja jalgu ning ka väga lohvakaid ja piki juuksed. Igal joonistusel on erinev soeng ja juuksed on alati kõige silmapaistavad ja erilisemad. Erinevalt Anu Samarüütlel-Longi töödest, on Laura tööd põhiliselt must-valged, vahel on kasutatud pastellvärve riietel. Inimese silmad on väga hästi kujutatud, sest neis peegelduvad moeinimeste stereotüüpilisi pilke,
aastatel, samal ajal teenis ta leiba peamiselt hauakaevajana. Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning ametlikke koole põhimõtteliselt mitte läbinuna, mõjus ta tookordses kunstisituatsioonis kui sõõm puhast õhku. Esimesena tõi ta oma maalidesse sisse nihestatud nõukogudeaegsed / sotsrealistlikud kujundid. Rajangu alustas maalidega, kus ta ühendas assamblaazi ruumilisuse erinevate tasapinnaliste väljalõigete ja maaliga. Rajangu viibib oma varastes joonistustes - ja paradoksaalselt kogu oma loomingus hic et nunc - täiuslikus simulaakrumis - surnud ja (veel) elavad tegelased/sugulased/loomad asetuvad oma kohale/kohatusele kunstniku personaalses kosmoloogias. Kunstnikuna ei piira ta ennast kindlate tehnikatega, vaid valib teostuse ideest lähtuvalt. 2003. aastast on Rajangu tegelenud hoogsalt videokunstiga, ajendiks juba tänapäevane poliitiline sümboolika ning ihad ja hirmud, mida meedias nende abil inimestesse sugereeritakse
Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917).
W- i looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemarohkuse ja tundelaadi ulatuse poolest. Ta oli silmapaistev joonistaja, suure osa loomingust moodustavadki iseseisvate teostena valminud joonistused, mille stiil loomejärguti erineb. E. Wiiralt alustas juugendstiilis. Lõi 1916 esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 esimesed ofordid. Õpingute ajal ja 1930. aastail viljeles ta ka õlimaali. 1920. aastate rohkeis joonistustes avaldub eriti saksa renessansimeistrite, 1920 valminud grotesksed, musta ja valge vastandused rajanevates linoollõigetes ```Pallases`` levinud saksa ekspressionismi mõju. Ekspressionistlik looming jõudis kõrgjärku Dresdenis. Samal ajal hakkas W. Viljelema litograafiat, lõi hulga lehti eksootilistest loomadest. Pariisis põimusid ekspressionistlik meelelisus ja väljakutsuvus uusajalikkuse mõjudega. E.
Klassikursust Juhan kordama jäänud ei ole. Õppeaastad on lõpetanud positiivsete tulemustega. Kõige rohkem meeldib talle kunst, tööõpetus ja midagi oma kätega valmistada. Kolmandas klassis osales tema tehtud klaasimaali joonistus näitusel ning ta sai auhinna ja diplomi. Juhani jaoks oli see väga oluline ning kõige tähtsam oli see, et ema seda näeks. Tagasisidet saades oli ema tõesti teda kiitnud ning kooli tulles oli seda ka tema käitumises tunda. Joonistustes on temal peamiseks värviks must. Kui küsida, miks ta mustaks värvib, siis ütleb et talle meeldib. Juhanil on enesekontroll nõrk ja vahel puudub see üldse. Kui teda endast välja viia, siis ta ei kontrolli ennast üldse. Teeb teistele tahtmatult haiget või peksab asju mis on tema tegevusvälja läheduses (peksab jalaga lillepotte, taob käega stende jne.). Ta on endasse tõmbuv ja istub tihti üksi nurgas, kuna kaasõpilased kardavad teda. Saab endast läbi vanemate poistega
temast ära pöörduma. Rembrandti looming aga arenes tõusujoones. 1649 valmib suuremõõtmeline grupiportree ,,Öine vahtkond"- dünaamiline ja ebatavaline. Tema hilisem looming vaba, lihtne, valgus muutub mahedamaks, käsitluslaadilt järjest maalilisem. Valgus on tema põhiliseks vahendiks, koondub teose sõlmpunkti, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Valgusallikat tema teostes ei ole. Tuntud ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes samad põhimõtted mis maalideski. Prantsuse kunst 17 saj Arhitektuuris jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse mansardkorruse. 17.saj keskel saab valitsejaks Louix XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad. Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. Tööd jätkas CLAUDE PERRAULT
Viiralt pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. Tema tuntumad teosed on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" (1931) ja "Põrgu" (1930-1932), aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". Ekspressionismi mõju saame näha ka karikatuuri õitsengus. Selle kunstiala suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Viimase kunst on emotsionaalsem. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja vahel räpakana mõjuvates joonistustes on esindatud koomika kogu skaala, leebest huumorist ja onupojapoliitikat rünnates. Krusteni peamiselt ainult kontuuriga joonistatud karikatuurid on ülimalt lakoonilised, täpselt kaalutletud, aga väga ilmekad ja vaimukad. 1930. aastaiks oli avangardistlik kunst Pariisis taandunud. Lõpuks peegeldas 1930. aastate eesti kunstis toimunud rahunemine kindlasti eesti ühiskonna stabiliseerumist ja iseseisvuse kindlustumist, eestlaste rahulolu ja elurõõmu kasvu. 1930
1917. aastal tuli ta Eestisse, jäädes esialgu Narvasse kooliõpetajaks. 1918. oli üks kunstikooli "Pallas" asutajates. Isiksuselt oli väga tugev, aktsepteeris igaühe isikupära. 46 aastaselt sai ta professoriks. Suri 20. aprill 1961.Eesti kunstielu orbiiti jõudis ta 1914. aastal seoses kunstinäitusega Tartu Vanemuise ruumes. Ta looming oli tugevasti futurismist mõjutatud, millele viitavad ka limaalid "Kohvikus" ja "Itaalia". Antud stiil ilmneb ka ta joonistustes, sageli nurgeliste kujundite abil. Ta oli eesti kunstis esimene, kes kohalikest traditsioone eiras ja ise selle asemele midagi uut tegi. 7 5. Futurism Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad Ka futurism oli 20 sajandil üks osa Eesti kirjandusest. Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud.
Linnriigid olid võimuahned ja soovisid suurendada oma kasumit ja territooriumi. Spartalased ei olnud Kreeka pärismaalased. Spartalased on doorlased, kes tungisid Kreekasse 1000 a eKr. Kuigi paljud tänapäeva uurijad ja ka antiikaja filosoofid- ajaloolased rõhutavad Spartas valitsevat distsipliini ja individuaalsuse mahasurutust (mida tõesti ka esines), on tõendeid (nimelt joonistuste näol), et spartalased ei olnud alati nii tõsimeelsed. Joonistustes on selgelt näha spartalaste lõbusust ja huumorimeelt. Mingist hetkest aga see muutus, arvatakse et põhjuseks võis olla rahvaarvu suurenemine. Kuna juba enne oli sobivat haritavat maad olnud vähe, siis rahva juurdevool põhjustas tõsise probleemi. Kõigile ei jätkunud süüa. Nälginud rahvas on aga valmis tegema kõike, et oma olukorda parandada. Enamasti suunatakse oma süüdistused rikkamate inimeste vastu. Nii oli kerge tulla võimule türannidel, kes rahva
Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeriv romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. Kristjan Raua loomingu ülevaade Kristjan Raud on eelkõige eesti rahvusromantsmi suurim nimi, ühtaegu juugendliku sümbolismi huvitavamaid esindajaid, kelle latentne sümbolism on tuntav juba varasemates realistlikes joonistustes. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming on põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. 6 URL http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php
Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree komp. See on dünaamiline ja ebatavaline. Tema hilisemad teosed on vabad, juhusliku komp. Lihtsad ja monumentaalsed. Valgus muutub mahedamaks, hajuvaks ja käsitluslaad maalilisemaks. ,,Autoportree", ,,Kadunud poja tagasitulek". Ta maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekasutus. Ta on kuulus ka graafikuna. Tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid nagu maalideski. PRANTSUSE KUNST 17.SAJANDIL · Sajandi alguses jätkus pr. Ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulik olid kõrged ja järsud katused. Arhitekst Francois Mansart paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida on hakatud nim. Mansardkorruseks. · Louvre'i lossi isafassaad. Louis XIV. Töö tegi Pr. Arhitektid. Claude perrault. · Fassaad on 3 korruseline
seletada sellega, et Jansen töötas kiiresti ja tavaliselt oma töid ei viimistlenud.
Aastail 1906- 1907 avaldab Jansen rea satiirilisi joonistusi, peamiselt J. Lilienbachi
poolt väljaantavais mitmesuguste nimetuste all ( <
Ka sõja lõppedes sai valitsevaks vooluks sürrealism, mis tekkis sõjajärgses Prantsusmaal Pariisis. Lähtudes Sigmund Freudi psühhoanalüüsist, leiti, et ühiskonnal ja kultuuril on suur negatiivne mõju inimestele. Sürrealistide eesmärgiks oli vabastada inimeste fantaasiad, tunded ühiskonna mõjuvõimu alt. Nende tegevusel oli poliitiline eesmärk tugevalt juures, seeläbi protesteerisid toimunud ja toimuva vastu. Kasutati ühiskonna enda elemente- laste ja vaimuhaigete joonistustes esinevaid mustreid ja kujundeid. Nad kasutasid kõige nõrgemaid ühiskonna liikmetele omaseid tunnuseid vastu mõjutamiseks. Iseasi kas sellest tol ajal aru üldse saadi, sest sürrealism vaibus üpris kiirelt võrreldes teiste voolude kestvusega. 3 Nagu eelnevalt mainitud, otsiti vahendeid ühiskonnast endast. Juba tuttavate kujundite/ märkide kasutamine annab võimaluse paremini mõista teose sisu.
lihtsamaks, hingestatumaks. 1649 valmib suuremõõtmeline grupiportree ,,Öine vahtkond"- dünaamiline ja ebatavaline. Peetakse murranguliseks teoseks. Loobub grupiprtree tuntud kompositsioonist. Tema hilisem looming vaba, lihtne, valgus muutub mahedamaks, käsitluslaadilt järjest maalilisem. Valgus on tema põhiliseks vahendiks, koondub teose sõlmpunkti, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Valgusallikat tema teostes ei ole. Tuntud ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes samad põhimõtted mis maalideski. PRANTSUSE KUNST 17.SAJ ARHITEKTUUR Jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse mansardkorruse. 17.saj keskel saab valitsejaks Louis XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad kujundati ning arhitektiks oli Claude Perrault.
müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimasel aastakümnetel. Enamus Kristjan Rauda loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseeritud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. 19.saj lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus,armastus ja üksindus. 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, 11 lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid. Kristjan Rauda tähtsaim loominguallikas oli eepos ,, Kalevipoeg". Esimesed Kalevipoja ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Kristjan
Hando Runnel, Tartu Ülikooli esimene kaunite kunstide professor on ennekõike üks eestlaste armastatuim luuletaja ja ehedaim esseist, kel on võime vallata ja valitseda sõna seda tõendavad tema kirjutatud, koostatud ja saatesõnaga varustatud arvukad raamatud. Näitusel on eksponeeritud raamatud, käsikirjad ja fotod Hando Runneli erakogust, Tartu Ülikooli Raamatukogust, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. Kirjutamise seos kaunite kunstidega avaldub Hando Runneli joonistustes, mis samuti illustreerivad väljapanekut, nagu ka tema luuletuste laululised tõlgendused. Klassikaraadio kultuuriuudised 2008 Hando Runnel Kokkuvõtteks H. Runnel on isikupärane esseist ja kriitik, avaldanud raamtuid ,,Ei hõbedat, kulda"(1984), ,,Mõõk ja peegel"(1988) ja ,,Isamaavajadus"(LR 1991). Neist esimeses on publitseeritud ka 1975. aasta filmitud stsenaarium ,,Juhan Liivi lugu". Tal on palju teeneid U. Masingu, L. Anvelti jt
mis on animeeritud pliivalge esiletõstmisega. See pidi olema rohkem rahuldav Leonardole, kui lõpetatud maalid, mis olid kas kiired ja julged või arglikud ja peened. Tema maalide, illustratsioonide ja teaduslike märgete kommentaaride algideed olid tihti pigem peened poeetilised tööd, kui kiretud teaduslikud dokumendid. Seda võib nähe tema lillede ja loomade joonistustest ja isegi mõnikord tema kõige tooremates anatoomiauuringutes või tema joonistustes maakoore kihistumisest, tema ,,uputustes", tema ,,tornaadodes" veest ja tuulest. Leonardo valmistus Milano Santa Marie delle Grazie kirikule maalitavaks Püha õhtusöömaaja freskoks paljude uuringute ja detailsete märkustega, kuhu ta joonistas zestid, näod ja ilmed. Valides hetke, mil Kristus teatas apostlitele eelseisvast reetmisest, kasutas Leonardo murelikke ja dramaatilisi ilmeid ja zeste koos kõigi tegelaste psühholoogilise uurimisega
aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis- sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg".Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis.Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1- kroonisel paberrahal. Kristjan Raua majamuuseum avati 1984. aastal Nõmmel rahvusromantilises stiilis majas, mis oli kunstnik Kristjan Raua (18651943) kodu 1929. aastast kuni surmani.Ta rajas Tartusse ateljee.
ülesannetele. Selline romantiline tööstusevastane mäss oli lähtekohaks uusaegsele tööstuskunstile- disainile. Fovism Esimeseks üllatuseks 20. sajandi alguses osutus 1905. aasta Sügissalong. Teiste hulgas esines seal hulgas rühm noori, kes oli seni vähetuntud. Nende joonistus oli tinglik ja värvid erakordselt puhtad ja kõlavad. Erinevalt impressionistidest ja neoimpressionistidest polnud neil värvid lõuendile pandud ei "komade" ega "punktidena", joonistustes ei olnud taotletud selgeid kontuure ega stiliseerimist. Praktiliselt segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Kuna maalid mõjusid eriti jõulistena, kohati metsikutena, hakkasid kunstikriitukud selle uue kunstivoolu esindajaid kutsuma foovideks (prantsuse k. fauves "kiskjad","metsikud") Foovide püüdsid väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel
12 Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeriv romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse.13 Kristjan Raua loomingu ülevaade Kristjan Raud on eelkõige eesti rahvusromantsmi suurim nimi, ühtaegu juugendliku sümbolismi huvitavamaid esindajaid, kelle latentne sümbolism on tuntav juba varasemates realistlikes joonistustes.14 Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks 10 URL http://www.virumaateataja.ee/241005/esileht/15027011.php 11 URL http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html 12 URL http://www.sirp.ee/index.php?option=content&task=view&id=4562&Itemid=2 13 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 14
Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid elusuuruses portreid mitmetest tookordsetest seltskonnadaamidest, tegi söega hulga tundlikke, suurepärase karakteritabamisega portreid kultuuritegelastest ning võttis aktiivselt osa kunstielu organiseerimisest. Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Tema loomingud: Portreed
Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid elusuuruses portreid mitmetest tookordsetest seltskonnadaamidest, tegi söega hulga tundlikke, suurepärase karakteritabamisega portreid kultuuritegelastest ning võttis aktiivselt osa kunstielu organiseerimisest. Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Tehtud tööde näited:
kujunemisel. On palu alust arvata, et väljendades tahet joonistada ühte või teist eset oma üleminekuetappidel teadlikule kujutamisele tähendavad lapsed sõnaga mitte reaalset eset ennast aga just graafilist joontekogumit s.t. oma ettekujutust sellest, milliselt soovitav ese hakkab joonisel kujutletuna välja nägema. Autorid rõhutavad, et graafilised mudelid on lapsele vajalikud kujutise loomiseks ja mida noorem on laps, seda enam prevalveerib tema joonistustes stereotüüpne taasesitus. Graafiliste kujutiste ilmumine ja nende sidumine graafilise ülesehitusega märgib lapse juures ära tema isikliku kujutletava tegevuse algust. On tõenäoline, et juba omaenese kritseldustest arusaamiseni jõudmise staadiumis omab laps teatavat tagavara tuttavatest kujutistest arusaamisel. Muidu ei oleks seletatav juhuslike joontekogumite seostamine kindla esemega. Järelikult see et teatava momendini ei ole laps võimeline sihikindla
joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid elusuuruses portreid mitmetest tookordsetest seltskonnadaamidest, tegi söega hulga tundlikke, suurepärase karakteritabamisega portreid kultuuritegelastest ning võttis aktiivselt osa kunstielu organiseerimisest. Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Tehtud tööde näited:
Pärast noorema poja Richardi surma 1868. Aastal vanemad lahutasid. Albis perekonna linnamajas sündinud Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'I lähedal, kus ta sai ratsutamise ning ladina ja kreeka keele tunde. Saksa-Prantsuse sõja (1870-1871) lõppedes asus perekond elama Pariisi. Henri kunstilised kalduvused avaldusid juba Fontaines'I lütseumis koolivihikutesse tehtud joonistustes ja karikatuurides. Hiljemalt Albisse tagasipöördumise ajaks aastal 1875 oli ta hakanud õlivärvidega maalima. Kaks lühiese aja jooksul teineteise järel saadud jalaluumurdu aastate 1878 ja 1879 paranesid päriliku luu-nõrkuse tõttu ainult osaliselt. Seepärast ei kasvanud Toulouse-Lautrec pikemaks kui 1,52m ning vajas kogu ülejäänud elu käimisel keppi. Perekonnal oli raske leppida sellise ebaõnnega, et nende ainus elusolev poeg pidi nüüdsest kõrvale jääma
mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab elurõõm, toredusküllus, ja soojad kuldsed toonid ("Danae", "Autoportree Saskiaga"). Pärast naise surma hakkas Rembrandt tegema hiigelsuuri grupiportreesid. 1649. aastal valmis töö "Öine vahtkond", mille mõõtmed on 3,87 X 5,02 m. Rembrandt maalis oma viimastel eluaastatel peamiselt piibliteemalisi maale. Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van
Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle suurvürst pavel Aleksandrovitśi kaudu raha õpingute jätkamiseks. 1903 oli Kristjan siiski sunnitud rahapuudusel õpingud Münchenis lõpetama ja asuma kevadel 1904 elama Tartusse. Kristjan Raud on eelkõige eesti rahvusromantsmi suurim nimi, ühtaegu juugendliku sümbolismi huvitavamaid esindajaid, kelle latentne sümbolism on tuntav juba varasemates realistlikes joonistustes. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming on põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tušši, guašši või muid värve
rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud.Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg".Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis.Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Kristjan Raua majamuuseum avati 1984
talitust. Aja jooksul kunstniku huvi anatoomia vastu aga tõusis ning ta pühendas sellele palju aega. Ta tõlgendas inimese organismi geniaalselt ehitatud masinana ja soovis mõista selle masina tööpõhimõtteid. Leonardo üritas leida vastuseid küsimustele: ,, Millest tulenevad pisarad, aevastus, uni, nälg, viha, iha , samuti, kuidas liigub soontes toit või millest tulenevad unenäod. Juba 1480. aastatel joonistas kunstnik üsnagi täpseid anatoomilisi visandeid ning kuigi võib tema joonistustes leida mõningaid detailivigu, on need oma selguse poolest imetlusväärsed. Kokkuvõttes võib öelda, et Leonardo da Vinci tundis inimese ehitust ehk paremini kui nii mõnigi arst. 9 2.2.2 Leiutised ja kavandid Leonardo da Vinci märkmete seas on tohutul hulgal mehaanika ja loodusteaduse visandeid. Kuna
4) mõtlemise sihipärasuse häired: *patoloogiline üksikasjalikkus (circumstantiality) - mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks *laialivalguvus - mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde *stereotüüpsus: ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal - verbigeratsioon (verbigeration) - teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine; - perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga) 5
Pärast noorema poja Richardi surma 1868. Aastal vanemad lahutasid. Albis perekonna linnamajas sündinud Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'I lähedal, kus ta sai ratsutamise ning ladina ja kreeka keele tunde. Saksa- Prantsuse sõja (1870-1871) lõppedes asus perekond elama Pariisi. Henri kunstilised kalduvused avaldusid juba Fontaines'I lütseumis koolivihikutesse tehtud joonistustes ja karikatuurides. Hiljemalt Albisse tagasipöördumise ajaks aastal 1875 oli ta 2 http://en.wikipedia.org/wiki/19th_century 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Postimpressionism 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Pariis hakanud õlivärvidega maalima. Kaks lühiese aja jooksul teineteise järel saadud jalaluumurdu aastate 1878 ja 1879 paranesid päriliku luu-nõrkuse tõttu ainult osaliselt. 5 Hiljem on püütud pakkuda välja mitmeid diagnoose tema haiguse sümptomite järgi. Dr
võtmekujundina esineb alasti lapsuke allakäinud tüüpide seas. Näib, nagu oleks 1920.aastate Viiralti areng pikk tee mäkke, mille tipuks on 1930.aastate alguse võimas töödekolmik ,,Põrgu", ,,Kabaree" ja ,,Jutustaja". Kunstniku kujutluslennu ohjeldamatuima teose ,,Põrgu" eel sünnib palju analoogiliselt vaimust kantud töid, millistest väärib märkimist 1929. aasta suvel Bretagne'is Antrainis valminud fantastiliste portreede sari akvarellis ja joonistustes. Portree üldse ja fantastiline portree sealhulgas on Viiralti armastatuim ja tema loomingus kõige arvukamalt esindatud zanr, mis kõneleb tema kutsumusest inimeseuurijana. Tema seda laadi portreed fantastilisus seisneb mõne tüüpilise inimliku nõrkuse või pahe, nagu ahnus, ihnus, täissöönud nüridus, vagatsemine vms, groteskse üldistamises. ,,Põrgus" päästab ta lahti inimhingedes pesitseva looma, andes selles peadekogumis otsekui koondpildi inimest muserdavaist jõududest
tantsu ja erilisi hüüdeid. Sellise etenduse ajal kandis shamaan erilist riietust. Kuna shamaani abilisteks mütoloogilises plaanis olid lind ja põhjapõder, kes pidid teda rännakul taevalikesse ja maaalustesse ringkondadesse aitama, olid ka tema kostüümid põhiliselt kahte sorti: üks linnusulgedest valmistatud linnukostüüm ja teine sarvedega kostüüm. Laialt tuntud on Skandinaavia saamide shamaanitrummid (Lisa 5), milledele kantud joonistustes arvatakse kajastuvat nende loojate maailmapilt. Kord on trumminaha keskel rist, päikesesümbol, teinekord jälle näeme taeva, maa ja allmaailma tasandit koos inimeste, loomade ja jumalatega. Pannud selga oma rüü ja võtnud kätte trummi, samastus shamaan abistava esi-isaga ehk tootemloomaga ja toimis vahendajana taeva ja maa, inimeste ja hingede, haiguse ja tervenemise ning hea ja kurja vahel. Just tänu sellisele võimsale
tekitasid temas üht kätt elevust, aga teist kätt vanade läbikukkumishirmude ja tähtsusetuse tunde taaselustumist. Konflikt selle vahel, et ta ihaldas liikuda maailmas ringi ja elu nautida ning tema soov vabaneda liikumatusest, keeldudest ja abitusest on ilmekalt kujutatud tema joonistutes. Terapeut oli võimeline aitama Kenil kalduda eemale ülemäärasest sõltuvusest oma emast ja aitas alustada tööd tema liigsest süüst enese-aktualiseerimisel. Tema sõltuvus on kujutatud paljudes joonistustes. Joonis 3 on loodud vahetult enne teraapia algust see kujutab unenäolist maailma, mida ta ise kirjeldab järgmiselt: "Ma olen must mees keset rahvamassi...Ma olen punases särgis gorilla... Ma olen üks tõeline idiootlik narr, kes hoolitseb kuninganna eest. See krooniga naine, kellel on ängistunud nägu, on mu ema, kes muretseb selle pärast, et teda brutaalselt ära vägistatakse. Minu peas on kujund, mis on pool lind, pool naine... lind küünistab mind peast
esmapilgul on neis vähe Soome eripära, pigem tunduvad need Itaalia maastikena. 1802.a. taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal aastal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi (1770 1838) juhtimisel. Tema parimad tööd on vaselõiketehnikas portreed. Peamiselt maastiku kujutamisega tegeles Senffi järglane Tartu Ülikoolis August Matthias Hagen (1794 1874). Nii oma maalides kui ka mõnevõrra värskemates joonistustes on ta järjekindel klassitsist, kes järgib juba Claude Lorraini poolt 17.saj. loodud ideaalmaastiku skeemi pildi servades nn. kulissid, mille vahelt avaneb vaade kaugusse. Tallinnas töötanud maastikumaalijatest taotleb samasugust panoraamset üldistavat lahendust Johannes Hau (1771 1838), kelle Tallinna vaated on suure kultuuriloolise väärtusega. Saksa romantismi erinevatest koolkondadest mõjutasid Baltikumi kunstnikke tollal kõige
Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). DADAISM I maailmasõja puhkemine vapustas kogu Euroopat. Pärast suhteliselt pikka rahupõlve, mille vältel tsivilisatsioon oli tohutult arenenud, mõjus sõda eriti õudsena. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. (Nt. itaalia futuristid, kes ülistasid moodsaid relvi ja tehnilist tsivilisatsiooni). Paljudele
Tulevikus on sellel ohvril raskem kedagi usaldada. Ahistaja teeb ohvrile kingitusi tähelepanu armastusena on ka selle privileeg. Täiskasvanutel on tendents mitte uskuda seksuaalväärkohtlemist. Tavaliselt usuvad emad lapse juttu. Kui räägib teismeline , siis tõenäosus, et teda usutakse kahaneb. Väikemaid usutakse. Kahesugused tagajärjed lühiajalised ja pikaajalised. Mõlemad väga tõsised. Posttraumaatiline stress. Lapsel peegeldub see lapse mängudes ja joonistustes. Teraapia väga pikaajaline ja kognitiivne. 35
Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: „Surm ja neitsi“ (1916), „Perekond“ (1918), „Embus“ (1917). 4. Kubism (Picasso, Braque, Leger, Robert Delaunay), futurism (Boccioni, Carra, Balla, Severini) Pariisis oli foovide looming vaevalt mõni aasta päevakorras olnud, kui hakkasid juba uued suunad ilmnema. Alates aastast 1907 saab rääkida KUBISMIST. „Kubism“oli samuti algselt pilkeks antud nimetus. Kubismi lähtekohaks on Cézanne’i looming, eriti
suunatud sisemaailma elamustele 6) dereistlik mõtlemine loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Sihipärasuse häired: 1) patoloogiline üksikasjalikkus mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks 2) laialivalguvus mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde 3) stereotüüpsus ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes ja mujal. * verbigeratsioon teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine; *perseveratsioon üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, estlusteemaga) Mõtlemise sisulised häired Sund- e. obsessiivne mõte Foobia teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib
50-60 cm, kaal on 17-30 kg. Karvkate on paks ja kohev, vajab regulaarset harjamist ja kammimist. Värvus on valge, kerge hallika vi kollaka varjundiga vi kreemivärvi. Saksa Dogi Saksa dogi-taoliste koerte esimesi märkeid vib näha juba aastast 600. e.Kr. Egiptuse hauakambrite joonistustes. 19. saj lpupoole hakkasid nii sakslased kui inglased tu vastu huvi tundma. 1880. aastal kuulutati Saksa dogi Saksa rahvuskoeraks, nimetati Deutsche Dogge-ks; 1888. Aastal loodi 'Deutsche Doggen Club' ja 1891. aastal kirjutati esimene ametlik tustandard. Saksa dogit kasutati algselt peamiselt suurte loomade jahil. Edasi, kui jahipidamise
naist Saskiat, mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab elurõõm, toredusküllus, ja soojad kuldsed toonid ("Danae", "Autoportree Saskiaga"). Pärast naise surma hakkas Rembrandt tegema hiigelsuuri grupiportreesid. 1649. aastal valmis töö "Öine vahtkond", mille mõõtmed on 3,87 X 5,02 m. Rembrandt maalis oma viimastel eluaastatel peamiselt piibliteemalisi maale. Rembrandt oli kuulus ka graafikuna, tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski - suurt üldistust ja olulise esiletõstmist, enamasti valguse abil. 17. sajandil töötas Hollandis veel palju olustikumaalijaid, kes on tuntud "Väikeste hollandlastena". Tööde formaat on neil väike, maalide meeleolu rahulik, vahel ka kergelt irooniline või humoorikas. Väikeste hollanlaste hulka kuulusid: Gerard Terborch, Jan Steen, Vermeer van Delft, Adriaen van Ostade jt. Vermeer van Delfti töödest võiks esile
Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917). KIRJANDUST N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 34-47 (VÄGA HEA JA HUVITAV TEKST!!!) Juske, Kangilaski... ,,20. sajandi kunst" lk. 23-26 Loe E. H. Gombrichi ,,Kunstilugu" lk. 567-570. Reinhard Steiner ,,Egon Schiele" (TASCHEN) Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html.
annaabi.ee 
