Näitusekülastuse retsensatsioon, Raul Rajangu "Nõukogude öö" (0)

Näitusekülastuse retsensioon
Rau Rajangu ’’Nõukogude öö’’näitus Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas.
Raul Rajangu on sündinud 24 november 1968 aasta. 1980. aasta kevadel oli Rajangu lõpetanud keskkooli ning tegeles erinevate ekstaasiviivate tehnikatega (ka paastumine ), eesmärgiks teadvusseisundi muutmine. 1981-82 järgnes sellele äärmiselt intensiivne loomeperiood , mille jooksul valmis teravdatud vaimses seisundis kogetu põhjal hulk joonistusi . Peale isikliku kogemuse kasutas ta ainesena vanu perekonnafotosid ja fragmente 1950.-60. aastatel üllitatud paraadlikest fotoalbumitest, mida leidis Viljandi Kultuurimaja pööningult (töötas koristajana). Rajangu sai tuntuks paari lööva teosega 1980. aastatel, samal ajal teenis ta leiba peamiselt hauakaevajana. Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning ametlikke koole põhimõtteliselt mitte läbinuna, mõjus ta tookordses kunstisituatsioonis kui sõõm puhast õhku. Esimesena tõi ta oma maalidesse sisse nihestatud nõukogudeaegsed / sotsrealistlikud kujundid . Rajangu alustas maalidega, kus ta ühendas assamblaaži ruumilisuse erinevate tasapinnaliste väljalõigete ja maaliga. Rajangu viibib oma varastes joonistustes - ja paradoksaalselt  kogu oma loomingus  hic et nunc - täiuslikus simulaakrumis - surnud ja (veel) elavad tegelased/sugulased/loomad asetuvad oma  kohale/kohatusele kunstniku personaalses kosmoloogias. Kunstnikuna ei piira ta ennast kindlate tehnikatega, vaid valib teostuse ideest lähtuvalt. 2003. aastast on Rajangu tegelenud hoogsalt videokunstiga, ajendiks juba tänapäevane poliitiline sümboolika ning ihad ja hirmud, mida meedias nende abil inimestesse sugereeritakse. Taaskord meeldivalt värskendav oli tema 2004. aasta näitus Kunstihoones, kus meeskoor ühel häälel ja meelel laulis hukkunud sõduri kirstu ees.
Näitusel on eksponeeritud suuremõõtmelised joonistused aastatest 1980-82 ning valikut autoritehnikas maalsarjast „Nõukogude ÖÖ“ (1981-82). Seega saab näha teoseid, mis on loodud enne vägevat avatakti, mille kunstnik tegi 1984. aasta noortenäitusel maaliga „Näärikuust ja õmblusmasin“. Kui 1981-82 loodud maale on nimetatud kunstniku diplomitööks, siis veel varem tehtud joonistused võiksid olla tegelemine lapsepõlve ja nõukogude tegelikkusega. Juba sellel ajal ekstaasitehnikaid kasutav kunstnik on joonistusteks põiminud nii isikliku lapsepõlve pildid, perekonna albumitest võetud vanade fotode katked kui ka fragmente 1950-ndatel aastatel üllitatud paraadalbumitest. Inspiratsiooni allikaks olid ka kultuurimajas üleval olnud lastejoonistused. Piltides on põimunud mitu erinevat aega – leenlikud 1920, stanlinlikud 1950 ja stanlinlikust hirmupainest loputatud 1960 aastad. Tööd on joonistatud erinevates formaatides vabakäeliselt. Läbivaks teemaks matused ja seltskonnad.
Silma torkavamateks töödeks olid ’’Nõukogude Eesti Perekond’’ ja ’’1960. aasta seltskond ja 1940 aasta Moskvitš’’.
’’Nõukogude Eesti Perekond’’
See oli ainuke teos mis oli korralikult ja tetailselt välja joonistatud, seega võib järeldada et see teos on lõpetatud. Teos on mustvalge, joonistatud tušši ja pliiatsiga. Huvitav autori tööde juures oli see et teosed on liimitud mitmest paberist kokku, nii ka see teos. Teosel oli ema, isa ja laps. Autor oli kirjutanud lapse jalanõu tallale nime James. Teosel on kujutatud isal ja lapsel on jalanõusid jalas , kuid ema on palju jalu. Kunstiteos jutustab elulugu. Teost võiks seostada konkreetse perepildiga, mis kujutab tüüpilist Nõukogude perekonda oma tüüpilises Nõukogude elamises.
’’1960. aasta seltskond ja 1940. aasta Moskvitš’’
See teos ei ole joonistatud nii tetailselt kui eelnevalt nimetatud. Sellel teosel on autor joonistanud välja tetailselt seltskonna, mis on ka tumedamalt esile toodud, kuid seltskonnas olevat last mitte. Laps on ainult piirjoontega kujutatud ühe härra süles. Seltskonna ümber võib täheldada ringjoont, mille on autor ilmselt joonistuse keskmeks märkinud. Kogu ülejäänud taust ei ole nii korralikult välja joonistatud vaid on vabakäeliselt visandatud. Seltskonna kõrvale on kleebitud roheline auto, mis on ka ainuke värviline asi teosel. Ülejäänud joonistus on tehtud mustvalgelt. Auto on valmistatud vaigust ja liimist. Joonistuse vasakusse alla nurka on autor kirjutanud ’’Valga koorekiht Georgid’’, ja selle lähedal võib märgata ka matemaatilisi tehteid. Ja samuti on alla nurka joonistatud õrnalt inimese kujutis. Taustal oleval puul on kujutatud ehteid rippumas. See teos näib pigem poolik olevat, aga ma arvan et see on kunstnikul taotuslikult nii tehtud. Kuna tema enamus teosed olid sellised. See kunstiteos räägib minu arust ajaloost, kuna vanasti olid inimesed varalise rikkuse poolest jagunenud pööbliks vaeseid ja koorekihiks rikkaid.