Uurimustöö- Eduard Wiiralt (3)

Kool
Uurimustöö
Eduard Wiiralt
Koostaja :
Juhendaja :
Tallinn 2007
Sisukord:
1. Sisukord lk 2
2. Sissejuhatus lk 3
3. Eduard Wiiralt lk 4
4. Eduard Wiiralti looming lk 5
5. Kokkuvõte lk 6
6. Kasutatud kirjandus lk 7
7. Lisa 1. Eduard Wiiralt. Vanamees kassiga. lk 8
8. Lisa 2. Eduard Wiiralt. Põrgu. lk 9
9. Lisa 3. Eduard Wiiralt. Jutlustaja. lk 10
Sissejuhatus
Uuritavaks kunstnikuks on Eduard Wiiralt ja tema looming. See teema sai valitud sellepärast, et ta oli huvitav inimene ja tema teosed on veelgi huvitavamad ja ka laialdaselt kuulsust võitnud.
Tema graafika on väga mitmekesine ning huvitav.
Selle uurimistöö eesmärgiks on tutvustada Eduard Wiiraltit ja tema teoseid ning välja tuua huvitavaid fakte. Samuti selgitada ka kunstivoolusid, kuhu E. Wiiralti looming kuulus.
Allikateks on kasutatud Internetti ja raamatuid (nt ’’Kunsti-kultuuri ajalugu’’ ja ’’Eduard Wiiralt’’)
Eduard Wiiralt
Kodanikunimega Viiralt, ta oli graafik . E. Viiralt elas aastatel 1898 -1945. Ta sündis 20. märtsil Peterburi lähedal. Aastal 1909 tuli tema koos perekonnaga tagasi Eestisse, Järvamaale. Eduard oli juba lapsepõlvest peale tundnud huvi kunsti vastu. Õppis kaks aastat Koeru Haridusseltsi koolis, seejärel a-ni 1914 Koeru saksa erakoolis ja 1915- 1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis. 1919. aastal jätkab Viiralt õpinguid Tartus äsjaasutatud kunstikoolis ´´Pallas´´. Seal õppis ta A. Starkopfi juures skulptuuri ning A. Vabbe ja G. Kingi juures graafikat. Suur arv joonistusi ja graafilisi lehti aga valgustavad küllaldaselt E. Viiralti õppeaega ´´Pallases´´. Viiralti töödes ilmneb üha suurenev püüd inimese psühholoogilisi elamusi ja tundevarjundeid tabada, millest on tingitud ka ta järjekindlad ja alalised otsingud ilmekate väljendusvahendite leidmiseks. Juba 1920. ja 1921. aastate jooksul teeb kunstnik märkimisväärseid edusamme professionaalsete oskuste alal. Tema joonekäsitlus hakkab omandama arstlikku ilmet - omapärast kergust kindlust ja väljendusrikkust. Ta pälvis `` Pallase `` kooli ühe andekama õpilase kuulsuse. Selle kooli õpetajaskond ja kaasõpilased kogusid toetussumma, et saata Wiiralt välismaale.
Ta jätkas õpinguid 1922- 1923 ´´Pallase`` stipendiaadina Dresdeni KA-s skulptuurierialal ja täiendas end graafika alal, töötas ühtlasi P. Wenzeli vasetrükikojas.
Paralleelselt skulptuuriga tegeles Wiiralt seal ka joonistamise, estampgraafika ja litograafiaga. Aastal 1923 pöördus ta tagasi ``Pallasesse`` ning lõpetas 1924 graafiku ja kujurina. Ta oli 1924- 1925 samas graafikaõppejõud.
Aastatel 1925–1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis.
Eduard Wiiralti looming
Eduard Wiiralt on 20. sajandi I poole Eesti graafika silmapaistvaim meister, eesti estampgraafikale aluse panijaid ja tema arengu mõjutajaid. W- i looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemarohkuse ja tundelaadi ulatuse poolest. Ta oli silmapaistev joonistaja, suure osa loomingust moodustavadki iseseisvate teostena valminud joonistused, mille stiil loomejärguti erineb. E. Wiiralt alustas juugendstiilis. Lõi 1916 esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 esimesed ofordid.
Õpingute ajal ja 1930. aastail viljeles ta ka õlimaali. 1920. aastate rohkeis joonistustes avaldub eriti saksa renessansimeistrite, 1920 valminud grotesksed, musta ja valge vastandused rajanevates linoollõigetes ```Pallases`` levinud saksa ekspressionismi mõju. Ekspressionistlik looming jõudis kõrgjärku Dresdenis . Samal ajal hakkas W. Viljelema litograafiat, lõi hulga lehti eksootilistest loomadest.
Pariisis põimusid ekspressionistlik meelelisus ja väljakutsuvus uusajalikkuse mõjudega. E. Wiiralt kujutas palju öö- ja boheemlaselu, mida käsitles nii inimesekriitiliselt kui ka pihtimuslikult, nt sürrealismi kalduvas teoses Põrgu (1930- 1932, ofort, vasegravüür) ja teistes selle loomejärgu tippteostes (Kabaree, 1933, ofort, vasegravüür; Jutlustaja, 1932, lito ; Absindijoojad, 1933, puugravüür)
Ta lõi ka palju monotüüpiaid, akvarelle ja värvilisi joonistusi. 1933. aastal toimus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad- pehmelakk, kuivnõel, akvatinta ja itaalia pliiats . Kunstnik loobus suulinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikku ja taas eksootilisi loomi ning tegema portreid.
Sõjajärgseil Pariisi- aastail kujunes valdavaks ekspressiivne ja spontaanne laad, sujuvale kontuurile eelistas kunstnik rahutut joonte ja laikude mängu ning jõulist nurgelisust.
Täielikem W-i teoste kogu asub EKM’is, suure osa sellest moodustab A. Rõude kollektsioon.
E. Wiiralti loomingu põhiosa moodustab vabagraafika.
Kunstikriitikud peavad “Põrgut” üheks Wiiralti tippteoseks. Kunstnik ise on oma hilisemal perioodil öelnud, et ta ei tahaks seda õlle- ja muus uimas tehtud tööd selles sisalduva kurjuse pärast üldse rahvale näidata.
Kokkuvõte
Eduard Wiiralti looming oli mitmekülgne ja rikkalik.. Looming rajanes tal graafilistele väljendusvahendite täiusele. Temas võib täheldada tema teoste põhjal, et ta suhtus humanistlikult inimestesse, samuti tuli esile ka hellus laste vastu, loomade armastus ning soe tunne oma kodumaa ja rahva vastu. Ta kajastab ka oma teostes elu vastuolusid. Kritiseerib kodanlikku ühiskonda, ironiseerib sellele omaseid väärnähte, annab neile omapoolse hinnangu.
Eduard Wiiralti looming on harukordselt laiahaardeline ja meisterlik ning sellega kuulub ka maailma kunsti suurmeistrite hulka.
Kasutatud kirjandus
Raamatud:
Tallinna Riiklik Kunstimuuseum , 1958, Eduard Wiiralt, Tallinn
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, Eesti Entsüklopeedia, Tallinn
Internetileheküljed:
http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$2690?mode=topic
http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Viiralt
http://www.raaam.ee/index.php?lang=est&main_id=23
http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/
Lisa 1. Eduard Wiiralt. Vanamees kassiga.1930.Värviline monotüüpia
Lisa 2. Eduard Wiiralt. Põrgu.1930-32.Ofort,vasegravüür.
Lisa 3. Eduard Wiiralt. Jutlustaja.1932.Lito