Barokk, 17. sajandi kunst (0)

17. saj kunst üldiseloomustus
Kujuneb välja absolutism . 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda.
Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises – maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene.
Euroopa jagunemine kunsti alusel:
I – Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga . Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu.
II – Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa
III – Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland , Põhja-Saksamaa, Skandinaavia
17. saj ühtne stiilinimetus – barokk (portugali k „korrapäratu kujuga pärl”) Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine tervikule; puudub reeglipärasus. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad)

Barokkarhitektuur Itaalias
Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas , valgus tõstis esile kooriruumi . Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola ).
Väga tähtsale kohale kerkib siseruum : kaunistatud skulptuuride ja maalidega – nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk- skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile.
Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2-korruseline.Korruseid ühendavad baroki ehisdetailid - voluudid.(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv ). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks.
Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus . Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI.
Itaalia kujutav kunst 17. saj.
Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale.
CARAVAGGIO(1573- 1610 )
Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid . Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana . Tegelased ja esemed on selgete kontuuridega ja mahulised . Ruumilisuse saavutas heletumedusega.See loob ka maalide dramaatilise meeleolu. Tema loomingus „ keldriluugivalgus ”. *Peetruse ristilöömine * Bacchus
CARACCID
Lõid kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Rajasid Bologna akadeemia(1580)
Caraccid vastandasid end manerismile. Püüdsid elu kujutada idealiseeritult. Nad maalisid usulise sisuga maale, kasutades antiikmütoloogiat. * Rooma Palazzo Farnese laemaal .- eeskujuks võetud Sixtuse kabeli lagi.
Barokkskulptuur
Selle ala kuulsaimaks meistriks oli LORENZO BERNINI. Tema huviobjektiks on liikumine ja muutumine. Tema kujud on määratud vaatlemiseks igast küljest. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis-ja röövimisstseenid. *Taaveti figuur( kujut otseses võitluses) * „Püha Teresa ekstaasis”(kujutatud ka pilve) *Peetri kiriku altar
Hispaania kunst 17 saj
Skulptuuris jätkati puunikerduskunsti.Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse. Kujude näod maaliti elavaks, silmad tehti mõnikord klaasist, lisati tõelisi juukseid ja riideid.
Maalikunstile samuti omane elulähedus, kuid saavutab hoopis suurema rahvusvahelise menu . Neid mõjutab Caravaggio. Loobuti manerismist.
DIEGO VELAZQUEZ(1599-1660)
Suurim realist hispaania barokkmaalis. Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olustikku; maalis isiksusi. Oli 1623.aastal Hispaania kuninga õuekunstnik. Väga palju maalinud Filippe IV perekonda ja ministreid. Tema lahendused psühholoogilised * grupiportree „Õuedaamid”
*”Breda alistumine”
Flandria kunst 17. saj
Madalmaade lõunaosa. Jäi veel Hispaania võimu all. Tehti äärmuslikku barokki.
PETER PAUL RUBENS
Pärit jõukast perekonnast, saanud hea hariduse, reisis palju, tegeles diplomaatiaga. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama õpilaste abi. Teoste temaatika lai – teemasi võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju portreid, maastikumaale. Tegi sarja allegoorilisi ajaloomaale Maria de Medicist.
Rubens ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad.
Hollandi kunst 17. saj
Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust . Tüüpiline arhitektuur oli raekoda (kõrge katusega hoone, väike haritorn)
Maalikunst. Elas üle õitsenguaja. Kunstikultuur oli täis võidurõõmu, optimisti.(Hispaaniast vabanemine ). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata.
Peamised žanrid:
portreemaal :
FRANZ HALS
Sidus portreed olustikulise tegevusega , oskas tabada momenti, mis isiku iseloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintslilöökidega. Ei püüdunud publikule meeldida.
Olustikumaal :
Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid „väikesteks hollandlasteks”. Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus.
REMBRANDT Harmensz van RIJN
Oli oma ajast ees. Oskas avada kujutavate hingeelu(psühholoogilised portreed). Viljeles nii maali kui ka graafikat. Oma maalidel kujutatavaid isikuid on sügavalt armastanud ja austanud. Maalib palju piibli ja mütoloogia ainetel . Tunnustuse saab grupiportreega „dr. Tulp ja anatoomialoeng”. Maalis palju portreid oma naisest Saskiast. Pärast Saskia surma 1642 algasid majanduslikud raskused, publik hakkas temast ära pöörduma. Rembrandti looming aga arenes tõusujoones. 1649 valmib suuremõõtmeline grupiportree „Öine vahtkond ”- dünaamiline ja ebatavaline .
Tema hilisem looming vaba, lihtne, valgus muutub mahedamaks, käsitluslaadilt järjest maalilisem. Valgus on tema põhiliseks vahendiks , koondub teose sõlmpunkti, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Valgusallikat tema teostes ei ole.
Tuntud ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes samad põhimõtted mis maalideski.
Prantsuse kunst 17 saj
Arhitektuuris jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse – mansardkorruse.
17.saj keskel saab valitsejaks Louix XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks.
Louvre ’i lossi idafassaad. Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. Tööd jätkas CLAUDE PERRAULT. Kasutab antiikkunsti traditsioone ning idafassaad(nn Louvre’i kolonnaad) saab klassistsistlikuma lahenduse. Fassaad 3-korruseline. Ülemisel 2-l korrusel võimsad sambad.
Versailles ’i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad , skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN -MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre’ist.
Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba . Suurim ruum peeglisaal ( akende vastas peeglid ). Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Louix’i tähtsamad ruumid kaunistatud stukkreljeefidega, marmoriga, seina- ja laemaalidega.
Versailles’ park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louix tõstis pargiga ka enda isiksust.
Samas stiilis on ehitatud ka mitmed majad Pariisis. Louix laskis ehitada vanadekodu sõjaveteranidele ja invaliidide kiriku.
Kujutav kunst
17. saj I poolel valitses baroklik realism.
NICOLAS POUSSIN
Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. Traagiline alatoon . On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. *“Poeedi inspiratsioon “ *Maastik Phokioni surnukehaga
CLAUDE LORRAIN
Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi(pildi külgedel asuvad kulissidena puud, varemed jms, keskel avaneb vaade kaugusesse). Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja valgust. Tema töödes on maal nagu teatrilava.
Ohtralt viljeldi portreekunsti, eriti õukondlastest. Kujuneb välja omapärane paraadportree .