Anton Starkopf (1)

ANTON STARKOPF (20.04.1889 - 30.12.1966) Joonistaja,kujur ja pedagoog . S�ndis Harjumaal Kohila vallas R�a k�las ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. � ppis 1897 -99 Lohu vallakoolis, 1899- 1904 J�rvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis k�rgematel kaubandus- t��stuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 M�nchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), �ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti s� gisel 1914 Dresdenis ja interneeriti L�una-Saksamaal Wehlenis. T��tas 1916-18 s�javangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumist��kodades ning a-st 1917 �htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle �ppej�ud (a-st 1934 prof .; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor ; 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 K�rgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi �ppej�ud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.P�genes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus t��tas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. K�is 1920, 1923 ja 1926 �pireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis . 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Erootika ja kangelasekultus inspirireerisid Anton Starkopfi varaseid joonistusi .Avastanud kujunemistee alguses juugendi piiril erootilisuse kui sajandivahetusel esile kerkinud loomisprotsessi k�ivitaja,j�rgneb ta selle t�mbele aastak�mneteks,edasi ka realistina.Loomingu algj�rgust 1911-1913 p�rineb tal palju joonistusi,mille primitivi smi ja aistilisuse eeskujusid saab otsida nii Peterburist,M�nchenist kui Pariisist.Tantsija v�i lembestseenis akti keha,millel enamasti puudub sisejoonis,m�jub peaaegu amorfselt,l�tvades poosides on omap �rane meeleline kutsuvus:"Tantsija"," Leda luigega".Erootika ja liikumise �hendamiseks v�is t�uget anda ka Ludvig Kirchneri graafika .Tants on Starkopfil aastaid p�siv lemmikmotiiv.Tants kui kogu kehaga tunde v�ljaelamise v�imalus � hendas �rgset instinkti ja eneseunustust.Starkopfi joonistusel "Kolm bakhanti" l�heb p��rane liikumishoog �le ekstaasiks,mis v�ib suubuda eneseh�vitamisse ja transagressiivsusesse.Starkopf j�ljendas burdellilikku joone kurvlemist veidi lahtisemalt ja ebakindlamalt,tema tantsijate poosid on hoogsamad, ilmed sensuaalsemad.1919.aastal Berliinist kodumaale j� udnud Starkopf v�ljendas end kunstis p�hiliselt joonistajana.Ta Saksamaal kujunenud kunstiideaalid olid vastandlikud-haiglaselt hell Lehmbruck ja j�igalt monumentaalne Metzner.�hendanud need oma loomingus,v�tab ta Lehmbruckilt figuurit��biks saleda,pikkade k�te ja jalgadega akti,kuid aktidel on liikumispoosis lihased pinges ,turjad kumeras nagu Metzneri atleetidel.Nii joonistab ta tantsivaid ja embavaid paare.Joonistuste tundeskaala on �sna kitsas ja korduv.Nad on erootilised ,kuid m�ju kahandab see,et kehas on n�rgalt r�hutatud soolisust. Enamasti ei m�ngi rolli ka n�od ja ilmed.Poosid osutavad teinekord sensualiseeritusele,kehad v�hem.D�naamika huvitab kunstnikku enam kui meelelisus ,siiski on nii m�negi paari teineteise j�rele haaramises alasti iha.Joonistused esitavad ekspressiooni,milles vaikse homoerootilise melanhoolia asemele t�useb vitaalsus. Anton Starkopf on ka skulptor ,ta on teinud ni mitmeidki skulptuure:" Siiami tantsijatar","S�bratarid","Tantsijanna","Naine kalaga"," Flora ","Andumus","Leda luigega","Madonna","Pieta".Maskuliinsuse ja h�pertrofeeritud j�u v�rdkujude loojalt sai Starkopf t�uke m�negi erootilise sugemetega naisakti joonistamiseks.Naised on � pris atleetlikud ja v�tavad monumentaalseid poose,kuid neis on ka teatud primitiivne ahvatlevus.Allakriipsutatud ilmekus ja sensuaalsuse varjund lubab t�id paigutada ekspressionismi.1919.-1920.aastast leidub Starkopfil ka realistlikus laadis lembestseenide visandusi,mis annavad tunnistust ta faunlikust karakterist.Kokkuv�ttes pole Starkopfi t��de s�num eriti v�ljakutsuvalt erootiline,millele osutab ka,et eesti peaaegu biidermeierliku moraaliga publik ei avaldanud nende ekspondeerimisel v�himatki pahameelt.Nad ei toiminud p�ris ekspressionismip�raselt,kodanlane ei � rritunud .Side Metzneri-m�julise ekspressionismiga on Starkopfil veel joonistustes,mis �hendavad kannatust ja v�imutahet.Siin on kannatajaks tugev inimene,s�mbolismi allusiooniga ideaalfiguur, kes astub vastu ahistavale j�ule,sooritades d�naamilist � esti :k�idikuid rebides,end v�gisi sirgu ajades,raskust enese pealt eemale surudes,Neid t�id v�ib vaadelda ideekavanditena monumentaalplastikale,siiski on praeguse vaataja jaoks nende v�lu stiliseerivas privitivismil�heduses. Eskiisid muudab huvitavaks kahe vastandliku faktori kujutamise katse ,mis kauni tardumuse poosina j��dvustab staatikat ja teisalt osutab toimuvale v�i eelseisvale aktiivse j�u rakendamisele. Niisugune on ka Siuru III albumi kaanepilt k�idikute rebijast.Metznerlik on pateetilise pea joonistus ,kus p�hiline on n�o ilmekus.Starkopfi primitivistlikud joonistused kuuluvad ekspressionismi varasemate avalduste hulka eesti kunstis.Nii joonistustes kui ka plastikas m�jutasid teda kaks vastandlikku eeskuju-Metzner ja Lehmbruck.V�ib oletada,et nende kontrastsus -j�ik demonstratiivsus ja teisalt tundlik hingestatus-sai omalt poolt takistuseks valiku tegemisel kummagi kasuks ja kiirendas realismi siirdumist.Starkopfi skulptuuristiili j�i sellest ajast siiski p�sivaid eelistusi:vormis silueti lakoonilisus,kompositsiooni suletus,ka lihvimata graniidi kui koredusega detailset vormi hajutava materjali valik kasvas v�lja ekspressionistlikust kunstikogemusest.