KUNST MÕJUTAJANA JA MÕJUTATAVANA ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL (0)

KUNST MÕJUTAJANA JA MÕJUTATAVANA ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL
Igal riigil on oma keel, kultuur ning sümbolid . Teise riigi kasvandik ei pruugi mõista teisi keeli peale oma emakeele. Seetõttu pole võimalik anda kirja teel edasi infot, teavet kogu maailma rahvale. Kas miski suudab ühendada maailmajagusid? Kunst on võimas relv , mis mõjutab ühiskonda. Samas kunst on mõjutatud ka ühiskonnas. Aga mis ühiskond? See on rahvad , inimesed, maailm.
Ühiskonnas ei valitse alati üksmeelsus. 20 sajandi kunsti esimene vool on fovism. Kui nad 1905. aastal esitles Sügissalongis rühm noori kunstnike oma teoseid, mis erinesid senisele tunnustatud kunstist suuresti. Kui harjutud oli teostel nägema nähtavaid esemeid/inimesi, siis foovid väljendasid enda tundeid, mõtteid läbi värviküllaste maalide. Kunstikriitikud, kes esindasid tunnustatud kunsti, kutsusid uue suuna loojaid les fauves (prantsuse keeles metsloomad). Sellest tuleneb kunstivoolu nimetus. Nagu näha, nimetasid selle kaaskodanikud. Nagu teada on tekkinud paljud kunstivoolud vastupanuks eksisteerivale seisukohale ühiskonnas. Probleemide kerkimisel koguneb grupp inimesi, kes üheskoos probleemist räägivad, teemat tõstatavad ühiskonnas.
Paralleeli kontrolli ilmestamiseks saab tõmmata eelmisel sajandil toimunuga. 19nda sajandi Prantsusmaa tunnustatud kunstivooluks kinnitati klassitsism . Tuntud kui akadeemilise kunst. Noorele kunstnikele juurutati kindlaid maneere mida järgides saavutasid edu ja kuulsuse. Väga palju kasutati kunstiteostel kipskujusid, mille proportsioonid järgisin kindlaid kompositsioonireegleid. Soositud oli joonistuslik maalikunst . Rangelt soovituslik töö sisuks mütoloogia, ajaloolised portreed, alltähenduslikud teosed. Kunstnikud , kes järgisid reegleid, tagas riik neile edu. Tööde tellimused koondusid just neile ning saavutasid üldsuse seas suurema tuntuse. Nende vastu aga sõdis „vastasleer“, kes esindas sõltumatut kunsti. Suure tõuke andis Napoleoni langemine , mille järel hakati üha enam kahtlema pealesurutus väärtustes. Vastandlike kunstivooludena võib välja tuua romantismi, realismi, impressionismi, postimpressionismi. Kui klassitsism on tuntud lihtsuse ja dünaamilisuse poolest, siis uued tekkinud stiilid sisaldasid palju elemente, julgeid värvitoone, üllatusi ning väljendasid reaalset elu, piiride puudumist. Kuid see ei tähendaks, et klassitsism oleks teistest mingil määral halvem . Enamuselt tekivad uued voolud just tänu teisele kunstivoolule, millele soovitakse ühel või teisel põhjusel vastanduda.
Suundume nüüd 20nda sajandi juurde tagasi. 20nda sajandi alguseks oli palju erinevaid kunstivoole ja nende suundi. Ühiskonnas levis arvamus, kui reaalses elus muutub olukord, siis on loogiline ja loomulik, et muutub ka kunst. Ühiskond toetas uute suundade tekkimist, mida suuresti mõjutas sajandi algses esile tõusnud fovism, kuid see vool jagunes ise laiali.
Ekspressionistid väljendasid rahutust, kriitilisust toimuva suhtes, valu ja kurbust . Kogu maailmas toimuvad kujutati erinevatel mandritel. Kujutati inetust läbi ehmatavate värvikontrastide, ehmatavate kompositsioonidega. Kirjeldatu väljendas olukorda ühiskonnas, kogu maailmas, kuid eelkõige Prantsusmaal. Esimene maailmasõda 20nda sajandi suursündmus. Maailmas toimuv peegeldus väikese ajanihkega ka kunstis. Impressionistide pildid kujutasid sõjaeelset aega. Kujutatav on võrreldes positiivemad ja helgemad. Piltidel, skulptuuridel kujutati nähtavat. Näiteks skulptor Edgar Degas valmistas hobuseid ja baleriine pronkskujudeks.
Sõja ajal ei saa mööduda kunstist kui propaganda vahendist. Soodustati kunsti, mis oli kooskõlas riikliku ideoloogiaga. Eelnevalt sai räägitud põgusalt riigijuhtide, suurkujude rollist ühiskonnale ja seeläbi kunstile. Läbi maalide, skulptuuride saab edukalt teostada isikukultust. Saksamaa sõjaaegsele riigijuhile keiser Wilhelm II-sele on püstitatud mausoleum Doornis. Venemaa tolleaegsest riigijuhist Nikolai II-st on maalitud palju portreesid. Tundub, et esimese maailmasõja ajal kasutati kunsti kui propaganda vahendit vähem kui teise maailmasõja ajal, kui eesotsas olid Stalin ja Hitler . Teise maailmasõja üks suur juht oli Saksamaa diktaator Hitler, kes on tuntud kunstimaastikul kui läbikukkunud maalijana. Arvatakse et just seetõttu pidurdas tahtlikult kunsti arengut ja selle positsiooni ühiskonnas. Ühiskonna jaoks ei tohtinud olla kunst oluline, vaid ideoloogilised väärtused. Ta asus taga kiusama moodsa kunsti loojaid, mille tõttu põgeneti Ameerikasse. Paralleele võib tõmmata Nõukogude Liidus toimuvaga Stalini võimu all.
Kaldudes kõrvale maalikunstist, suurim võim oli kirjakunstil- ajakirjad, ajalehed, postrid. Tekstid koos illustratiivse pildiga edastasid soovitavaid sõnumeid antud olukorrale. Nende eeliseks oli see, et need valmisid oluliselt kiiremini kui suured ja ajanõudlikud maalid, skulptuurid ja ehitised. Levinud olid ka visandlikud karikatuurid, mida valmistaid ka tegevkunstnikud.
Toetudes eelnevalt toodud informatsioonile, võib väita, et riigijuhid, maailmas mõjuvõimsad inimesed kontrollivad ühiskonda ja seeläbi ka kunsti teatud määral, või isegi suurel määral. Riiklikel institutsioonide mõjuvõim lihtrahva elu üle on tohutu, vaid mitme väga halva otsusega on maailm või riik hukatusele määratud. Kunstis kujutati sõjaperioodil palju julmust, sõdureid, sõjatehnikat, lihtrahva olukorda. Samas aga pöörduti ka abstraktsionismi, millele eelnes ka kubism . Teosel polnud võimalik ära tunda kujutatavat või oli vaid aimatav. Võiks arvata, et välditi otsest õuduse kujutamist. Ühiskonnas tekkis kiiresti tüdimus ja vastumeel sõja vastu, sest see mõjutas just kõige enam lihtrahvast. Pereisad, pojad saadeti sõdima, millele võis järgneda teadmatu kadumine või surm. Need, kes olid kodus, kannatasid samuti. Söögipuudus, sõjale kuluvad rahalised kulud, haigused, probleemid eluasemetega mõjutasid tugevalt ühiskonda. Kõik see mõjutas kunstis toimuvat, sest ka enamus kunstikke ei ole olnud eluajal elanud rikkuses, vaid pigem kaldusid kesise elu suunas.
Sõja ajal tõusis esile oma vastanduslikusse poolest dadaismi esindajad. Maailmas toimunu sundis sõja eest põgenenuid kirjanike, kunstikke mõtlema ümber oma tõekspidamised ja senised väärtused. Neid võiks nimetada lausa sõjavastane mässumeelseks liikumiseks. Süüdistati ka kodanikke sõja puhkemises, põhjuseks toodi lihtrahva passiivsus. Leides, et ühiskond peab ärkama, hakkasid rahvast šokeerima läbi maalide, manifestide, muude kunsti väljendusviiside. Nende arvamuse põhiselt polnud mõtet luua ilusta kunsti, millega varasemalt (eelneval sajandil) harjutud oli. Dadaistlik stiil levis kõikjal maailmas, sest esindajaid leidus eri maailma otstest. Taandatud lihtsamalt, soovisid koolkonna esindajad ühiskonna liikmeid ehmatada, raputada jõuliselt. See on näide sellest, et kunst mõjutab ühiskonda samal ajal, kui ühiskonnas toimuv mõjutab kunsti.
Üldiselt polnud sõja ajal Euroopas olulisel kohal, sõjalised kulutused ja väärtuseid peeti tähtsamaks, sest olid seotud otseselt ellu jäämisega. Vaimset poolt hinnati vähem kui sõja lõppedes. Ka sõja lõppedes sai valitsevaks vooluks sürrealism , mis tekkis sõjajärgses Prantsusmaal Pariisis. Lähtudes Sigmund Freudi psühhoanalüüsist, leiti, et ühiskonnal ja kultuuril on suur negatiivne mõju inimestele. Sürrealistide eesmärgiks oli vabastada inimeste fantaasiad , tunded ühiskonna mõjuvõimu alt. Nende tegevusel oli poliitiline eesmärk tugevalt juures, seeläbi protesteerisid toimunud ja toimuva vastu. Kasutati ühiskonna enda elemente- laste ja vaimuhaigete joonistustes esinevaid mustreid ja kujundeid. Nad kasutasid kõige nõrgemaid ühiskonna liikmetele omaseid tunnuseid vastu mõjutamiseks. Iseasi kas sellest tol ajal aru üldse saadi, sest sürrealism vaibus üpris kiirelt võrreldes teiste voolude kestvusega. Nagu eelnevalt mainitud, otsiti vahendeid ühiskonnast endast. Juba tuttavate kujundite / märkide kasutamine annab võimaluse paremini mõista teose sisu.
Kas kunsti luhtunud katse mõjutada ühiskonda püsivalt mõjutas ühiskonda? Sürrealismile järgnenud voolud on teatud määral sarnased ja võib näha mõjutusi. Kohati ka nende taotlust murda inimesed lahti oma kindlast ühiskonna poolt kontrollitud kookonist. Võiks ju järeldada, et kustunud vool mõjutas siiski järgmiseid oma ideede poolest võttes uue kuju ja vormi. Samas aga see võib olla loomulik reaktsioon ühiskonnas toimuvale, mida väljendati paljude jaoks liiga vara ja hakkas kõnetama alles hiljem. Siis poleks eelneval voolul uuega märgatavaid sidemeid, vaid me oleme nad ise loonud tagantjärgi. Nagu vanasõna ütleb- vales kohas, valel ajal. Kindlasti suured ja levinud kunstivoolud mõjutasid ühiskonna arusaamu toimunud sündmustest, asjadest.
Sõja järelmõjude tõttu lahkus suuri kunstnikke Euroopast, kus sõja “järeltõuked“ polnud nii suured ning neil oli seal lihtsam hakkama saada. Miks oli Ameerika paremas seisus? Ameerika planeeris oma kasu juba sõjaalgusaastatel, andes välja laene , mida pidid laenusaajad riigid tagasi maksma sõja lõppedes. Ameerika kunst oli helgem ja kunsti areng seega pärast esimest maailmasõda kiireim just seal. Euroopa kunst erines arengult ja kujutatavalt oluliselt Ameerikast .
Kui eelnevalt olen rääkinud enamuselt maalikunsti seisukohalt, siis on väga oluline muutuste puudumine arhitektuuris, eriti Euroopas. 20nda sajandi alguses arhitektuuris valitses funktsionalism . Ehitisel oli kindel otstarve, mis väljendus juba selle välimuses. Euroopas levis see oluliselt vähem kui Ameerikas. Suuri arenguid selles vallas ei toimunud. Sõja eelneval perioodil olid tekkinud suured probleemid, raha oli vähe ning seetõttu juba polnud suured ehitused võimalikud. Lisaks arengu puudumisele või vähesele arengule, hävitati sõja käigus arhitektuuri, väga paljusid ehitisi . Sõda mõjus arhitektuuri valdkonnale laastavalt. Siinkohal saab kindlalt väita, et ehituskunst ei mõjutanud sõjaaegset ühiskonda, aga sõda ja maailmas toimuv mõjutas tugevalt antud valdkonda.
Sõda ja sel ajal valitsenud võim, ühiskond mõjutas kunsti tugevalt, kasutades seda propaganda vahendina. Arhitektuuri olukord sõja ajal võib nimetada nukraks. Võib väita, et see mõjutas kunsti arengut väga, aga samas tänu olukorrale maailmas tekkisid uued suunad ja väljavaated, mis rikastavad meie kunstiajalugu . Kunstil on teatav võim inimeste mõtlemise kujundmaise üle kui see on rahvale, ühiskonnale käte saadav. Teatud määral mõjutas kunst olukorda, seda leevendades või rõhutades valupunkte. Esmase analüüsi põhjal leidsin, et kunst on rohkem mõjutatud kui mõjutaja, sest kunst väljendab kunstike ideid, mõtteid ja tundeid, mis sageli tulenevad olukorrast riigis ja maailmas.