Futurism (0)

 
Gustav  Adolfi  Gümnaasium 
 
Referaat 
 
Futurism  
 
 
 
 
 
  
 
 
 
Koostaja : Uku Gross 
Klass: 7.a 
Juhendaja :  Nele   Raat  
 
 
 
 
 
 
 
Talinn  2017  
1 
Sisukord 
 
Sissejuhatus……………………………………………………………….……………….…..3 
1.Futurismi teke...…………………………….………………………………………………..4 
2.1Futurism Eestis……………………………………………………………………………..5 
     2.2Futurism Itaalias…………………………………………………………………....5 
3. Giacomo   Balla ……………………………………………………………………………………...6 
4.Addo  Vabbe ………………………………………………………………………………………...7 
5.​ Futurism Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad…………………………………………...8 
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………………....9 
Kasutatud allikad…………………………………………………………………………………....10 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
Sissejuhatus 
 
Mina valisin oma teemaks futurismi. See teema jäi mul tabelist kohe silma, kuna olen ennem 
sellest midagi kuulnud aga midagi kindlat ka ei oska öelda. Loodan referaati tehes saada teada 
palju uusi asju teema kohta ning, et teistel inimestel olek huvitav minu referaati lugeda. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
1. Futurismi teke 
 
Futurism (​ladina keeles​ futurum – tulevik) on ​1909​. aastal ​Itaalias​ tekkinud ​kunsti​- ja 
kirjandusvool ​. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. 
Sellest ka nende nimi  ( futuro -tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus  tekkis 
alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.​manifest​ides, mida levitati ajakirjanduses ja 
rahvakogunemistel. Uue kunsti juurutamine ei läinud  siiski ladusalt vaid kujunes 
omapäraseks kunstistiiliks  alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Uue tehnikasajandi 
oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida  futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile 
jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus . Sama laatset kunsti on näinud paljud 
lapsed koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu või mõnda 
kukkuvat objekti. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega 
pildil, vaid püüdis  jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need 
uutmoodi kokku nagu kubistidki. Seda tehes muutusid pildid pigem abstraktseteks.  
Sõda lõpetas futurismi(​"​Modern art​"​, 2007, lk 191) 
 
 
 
 
 
 
   
 ( Severini , 1920) 
 
 
 
4 
2.1 Futurism Eestis 
 
Eestisse jõudis 1910 . aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, 
ehk siis samal aastal, mil Pariisis Münchenis ja teistes Lääne-Euroopa suurtes kunstikeskustes 
toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti 
õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi 
ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas tartus ettekande, mis trükiti ära ka 
ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus 
avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja 
" Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka 
Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. 
 
 
2.1 Futurism Itaalias 
 
Itaalia futurismi võtmekuju on ​ Filippo Tommaso Marinetti​. Luuletustes on tal olulisel kohal 
visuaalsus . Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, 
eksperimenteerides ka filmikunstiga​. ​Itaalias muutus futurism poliitiliseks aastal ​1918​. Samal 
aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos ​Benito Mussoliniga​. 
 
Filippo Tommaso Marinetti​(​ Marinetti​,1920) 
 
 
 
5 
3. Giacomo Balla 
 
Giacomo Balla elas 18. juulil 1871 - 1. märtsini 1958. Ta oli itaalia kunstnik, kunstiõpetaja ja 
luuletaja. Ta on tuntud peamiselt ​futurismi​ üheks peamiseks pooldajajaks. Tema kujutas 
kujutas oma maalides valgust, liikumist ja kiirust.​ "Koer keti otsas" see on Balla üks 
kuulsamaid teoseid. Et rõhutada tänaval jooksva koerakese ja daami jalgade liikumist, on 
pildile maalitud tohutul hulgal jooni. See on üks paljudest samlaadsetest futuristlikest 
maalidest. Kuid ta oli üks esimesi futuristlikke kunstikke ja ta teosed jäid paljudele silma.  
"Auto kiirus" antud töö on Balla üks mitmest sellesama teemalistest töödest, kus ta soovib 
edasi anda liikumise jõudu ja dünaamikat. Diagonaalid lõikuvad pildil, tekitades omakorda 
väiksemaid heledaid ringe ja tekitavad oma kordusega liikumistunde.  
 
 
 
"Koer keti otsas" (Balla,1912)                          "Auto kiirus" (Balla 1914-1915) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
6 
4. Ado Vabbe 
 
Ado Vabbe on üks Eesti kuulsaim futuristlik kunstnik. Ta sündis 19. märtsil 1892. Tapal 
raudteeametniku peres. Olles lõpetanud Narva linnakooli läks ta  1908. aastal   Riiga tutvuma  
dekoratsioonimaaliga. Suurenenud huvi kunsti vastu viis ta Münchenisse õppima A. Azbe 
kunstikooli , kus pandi suurt rõhku realistlikule joonistusele ja maalitehnilistele küsimustele, 
tänu millele sai ta hea professionaalse kunsti hariduse. Vabal ajal tegeles ta anatoomiaga. 
Peale kooli lõpetamist sooritas ta matka Itaaliasse. 1914. aastal  jõudis ta tagasi Narva, 
siirdudes aga varsti Petrogradi ning sealt Helsinkisse. Hiljem täiendas ta end maali vallas 
Moskvas, töötades samal ajal tehases töölisena. 1917. aastal tuli ta Eestisse, jäädes esialgu 
Narvasse kooliõpetajaks. 1918.  oli üks kunstikooli “Pallas” asutajates. Isiksuselt oli väga 
tugev, aktsepteeris igaühe isikupära. 46 aastaselt sai ta professoriks. Suri 20. aprill 1961.Eesti 
kunstielu orbiiti jõudis ta 1914. aastal seoses kunstinäitusega Tartu Vanemuise ruumes. Ta 
looming oli tugevasti futurismist mõjutatud, millele viitavad ka ōlimaalid “ Kohvikus ” ja 
“Itaalia”. Antud stiil ilmneb ka ta joonistustes, sageli nurgeliste kujundite abil. Ta oli eesti 
kunstis esimene, kes kohalikest traditsioone eiras  ja ise selle asemele midagi uut tegi.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7 
5. Futurism Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad 
 
Ka futurism oli 20 sajandil üks osa Eesti kirjandusest. Eesti kirjanduses olid futuristid 
koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud . 
Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. 
Eesti kirjanduses viljeles futurismi Erni Hiir. Albert Kivikas hakkas 20. sajandi esimesel 
veerandil levitama futurismi Eesti kirjanduses , mis siin piirkonnas oli mõjutatud vene 
futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja 
Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 
8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist 
proosapala – "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". 
Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 
22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata 
jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika 
saavutusi (näiteks "Vaksalis", " Elekter ", " Kinos "), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste 
kunstimuistenditega ("Laulvad kalad ", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead"). Teos leidis laia 
vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks. 
Sõnaühend "lendavad sead" kinnistus niivõrd, et veel 1922. aastal kasutas haridusminister 
Heinrich Bauer seda oma sõnavõtus kirjanduse riikliku toetamise teemal, kaheldes, kas Eestis 
ongi õigeid kirjanikke või on kõigi puhul tegu " lendavate sigadega". 
Kivikas jätkas aga futuristlike lühijuttude kirjutamist Friedebert Tuglase ajakirjale Ilo, jõudes 
aastal 1920 juba järgmise 26-leheküljelise kogumiku "Mina" avaldamiseni. Ka see oli 
kujundatud futuristlikult, kasutades viit eri suurusega kirja. Samal aastal pidi kirjastuse 
Arlekiin väljaandes ilmuma veel tema raamat " Hunnid Aasias", kuid see jäigi välja andmata. 
Kivika üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse 1920. aastal ilmunud 
16-leheküljelist manifesti "Maha lüüriline šokolaad!", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu 
tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal 
kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate 
suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, 
näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). 
 
 
8 
Kokkuvõte 
 
Sain referaati tehes teada palju uut. Mind isiklikult pani imestama, et futurism väljendus ka 
kirjalikult. Lisaks tundub imelik, et Eestis oli nii vähe futuristliku kunsti esindajaid. Lugesin  
ise lisaks ning sain teada, et futuristliku kunsti põhi ajastu toimus kahe sõja vahel. See kunsti 
liik tundus referaati tehes huvitav ja omamoodi. Eriti jäi meelde kuidas kujutatakse liikumist 
mitme kordselt objekte tehes. Jäin tulemustega rahule ja loodan, et saan neid teadmisi 
rakendada ka edaspidises elus. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9 
Kasutatud allikad 
 
(​"​Modern art​"​, 2007, lk 191) 
https://et.wikipedia.org/wiki/Filippo_Tommaso_Marinetti 
https://en.wikipedia.org/wiki/Giacomo_Balla 
https://kunstiabi.weebly.com/futurism.html 
https://et.wikipedia.org/wiki/Umberto_Boccioni 
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/ado_vabbe.htm 
http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10 
 
 
 
 
 
11