PABLO PICASSO (0)

PABLO PICASSO
1881- 1897
Pablo Picasso sündis 25.oktoobril 1881. aastal Lõuna-Hispaanias. Picassole meeldist lapseeast peale joonistada. Tema isa, kes oli samuti maalikunstnik ja joonistusõpetaja, märkas peagi poja talenti ja toetas teda kõigi võimalike vahenditega. Tänu isale läbis ta üldise akateemilise kunstikoolituse ebatavaliselt lühikese ajaga ja saavutas esimese edu kodukandi ametlikel kunstinäitustel juba enne täisealiseks saamist. Päris lapsepõlvejoonistusi pole Picassolt säilinud.
1898 - 1904
Esimest korda reisis Picasso Pariisi 1900.aastal. Suurejooneline tänavamelu ja tantsukohvikute ööelu paelusid teda kohe. Kiiruga visandatud joonistustes asus ta avastama suurlinnamotiive. Pärast seda, kui Casagemas (Picasso sõber ja kolleeg , kellega ta oli Pariisi tulnud) 1901. aasta veebruaris õnnetu armastuse tõttu endalt elu võttis, jõudis Picasso teadvusse ka suurlinna varjuküljed.
1901-1904 Sinine periood
Seda perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid. Maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Picasso sinised maalid moodustavad tema loomingus omaette rühma. Need valmisid suhteliselt lühikese aja jooksul ja sarnanevad üksteisele mitte ainult värvi, vaid ka teemade ja motiivide poolest.
1905-1906 Roosa periood
Alates 1904. aastast leidis Picasso elus aset positiivne muutus. Fernande Olivier´ näol leidis ta endale kallima ja elukaaslase. Picasso maalidele hakkas vähehaaval ilmuma uusi värvitoone – mahedat roosat, sooje punaseid ja teisi heledaid värve.
Arlekiinid ja veiderdajad esinevad Picasso roosa perioodil maalidel pidevalt.
1906-1915 Kubism
Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju ( muusikainstrumendid , natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena ( kuup , silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Tpicasso suhe Olivier’iga hakkas hääbuma kui ta 1911. aastal kohtas Picasso Eva Goueli. Ta armus silmapilkselt ja kolis temaga järgmisel aastal ühisesse korterisse. 1915. aasta detsembris suri noor naine tuberkoloosi.
1916-1925 Klassitsism
Nii Picasso loomingus kui ka eraelus toimusid aastatel 1916-1925 olulised muutused. Vastukaaluks kubismile, mida ta alles äsja oli viljelnud, hakkas ta joonistama maale, mille jooned ja kontuurid muutusid tähtsaiks, volüümid ja kehavormid said täiesti uue tõlgenduse.
1917. aastal Itaalias armus ta kirglikult vene soolotantsijatari Olga Koklovasse, kellega ta 1918. aastal abiellus. Sel ajal tekkis Picasso loomingus esmakordselt side fotograafiaga. Reis Itaaliasse tähendas Picassole ka tutvumist klassikaliste muinasväärtustega, nagu Rooma , Napoli ja tuhasse mattunud Pompei . Sealt kogutud muljed peegeldusid tema maalides , kus on antiikrõivaid kandvad figuurid.
1920. aastate alguses lõi Picasso figuure , millele andis liialdatud suurusega anatoomia. Tema piltidel esinesid nüüd hiiglaslike kehade ja tihti väikeste peadega inimesed. Ent just selle liialduse kaudu kujunes Picassol mitte ainult uus isiklik pildikeel, vaid ta suutis vormimoonutustega edastada ka sisulisi tähendusi, näiteks figuuride energilist liikumist või täielikku paigalseisu. 1921. astal sünnitas Olga neile ühise poja.
1925-1934 Sürrealism
Picasso püüdis vormi ja sisu teineteisest üha selgemini lahutada. Neil aastail tegeles Picasso intensiivselt ka skupltuuriga, kasutades selles vallas omandatud kogemusi ka maalides ja joonistustes. Picasso ehitas traadist ja plekist konstruktsioone ning vormis pronksist päid ja figuure ning, nagu tal tavaks, kandis nähtu maalile üle.
Sel ajal avaldas Picasso eraelu tema kunstile väga selget mõju. Olgaga olid tal pidevad pinged. Vähe oli seda, mis ebielupaari veel sidus. 1927. aastal tutvus ta 17-aastase Marie-Thérése Walterit, kellest sai veidi aega hiljem Picasso salajane armuke ja ülimalt meeleliste portreede modell. Erinevalt Picasso kubistlikest ja sürrealistlikest vormilõhkumistest kujutavad portreed Marie-Thérése’i alati harmoonilise ümara joonega . 1935. aastal läks Picasso lahku oma naisest Olgast. Sama aasta oktoobris tõi tema noor armuke ilmale nende tütre. Picasso nimetas seda pingelist perioodi halvimaks ajaks oma elus – kuigi, nagu tihti varemgi tema elus, andsid konfliktid ühtlasi tõuke kunstilisele viljakusele. Nendel pingelistel aegadel võis Picasso töödes näha pidevalt minotaurosemotiive. Minotaurose kujutamisega elas kunstnik oma rusutust välja.
1937-1946 Barbaarne periood
See oli õuduste aeg, mil valitsesid vägivald, hirm ja surm. Picasso selle perioodi töid mõjutasid selgesti poliitilised ja isiklikud katastroofid. Sellel perioodil sai mehe modelliks ja armukeseks noor Jugoslaavia fotograaf Dora Maar.
Sel ebakindlal ja raskel sõjaajal, eriti kui saklased Prantsusmaa okupeerisid , kajastusid Picasso töödes tema ja teda ümbritsevate inimeste hirmud ja ängid.
1946-1954 Sõjajärgsed aastad
Vaatamata sõjas ja okupatsioonist tingitud piirangutele, tõusis Picasso kuulsus just sel ajal tohutult. USA-s peeti teda 20.sajandi tähtsamaiks kunstnikuks ja pärast Prantsusmaa vabanstamist muutus ta ka seal kiiresti üheks juhtivaks avaliku elu tegelaseks. 1944. aastal astus ta Prantsusmaa kommunistlikusse parteisse, mis tekitas suurt kõmu. Nendel aastatel maalis ta ka sõjaliste lugudega maale.
Saksa okupatsiooni ajal tutvus Picasso Pariisis noore maalikunstniku Francoise Gilot’ga. Hiljem sai temast Picasso elukaaslane . Naine sünnitas talle poja ja hiljem ka tütre.
1954-1973
Oma viimased aastad veetis Picasso maailmakuulsa staarina – tema kunst ja isik mütologiseeriti. Sel ajal ei osalenud Picasso enam aktiivselt moodsate kunstisuundase arendamises ja tõmbus aegamisi tagasi ka avalikust elust. See ei tähenda, et ta maalimisest loobus. 1957. aastal tuli ta tagasi härjavõitluse teema juurde. Picasso kujutas härjavõitluse otsustavaid stseene erakordse täpsuse ja välise kergusega. Traditsioonilise võitluse hoolikalt uuritud liikumised ja põhietapid on täpselt paigutatud täppide ja märkidega meeldejäävateks piltideks saanud. Härjavõitlusest sai ürgse elu ja surma vahelise heitluse sümbol. 1952 aastal kohtus ta Jacqueline Roque’iga. Kui Francoise temast lahkus, sai Jacqueline’st kunstniku elukaaslane. Pablo Picasso suri 91-aastaselt Mougins’i villas 8. aprillil 1973.