Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Retsensioon Albert Gulki joonistustest (0)

1 Hindamata
Punktid
Kevin Maranik
10.C
Retsensioon
Käisin 7. mail Saaremaa Kunstistuudio Galeriis vaatamas Albert Gulki Joonistusi. Kunstnik Albert Gulk (45. aastane, pärit Antslast, lastekunstikooli õpetaja, hetkel vabakutseline). Ta osaleb näitustel alates 1988. aastast. Samal aastal asutas koos Ilmar Kruusamäe, Peeter Alliku ja Priit Pangsepaga Tartus Kursi koolkonna. Kuulub ka Eesti Kunstnike Liitu alates 1995. aastast.
Kunstniku töid iseloomustab talle omapärane joonistusviis ja –stiil, kus ta juhindub momumentaalkunstist. Tema joonistused jätsid väga huvitava ja juurdekutsuva mu, kuna ta ei ole kasutanud oma töös mitte midagi muud kui oma mälu ja mõistust, millega ta on maalinud midagi nii imepärast ja ilusat . Pildid olid sisult väga erinevad ja joonistatud valdavalt pliiatsiga. Tunduvalt kajastuvad tema joonistustes ajaloolised teemad, mida on kujutatud suuremeelse ja veidi ka segase kujundusega kujunditena. Tööd ei olnud väga värvikirevad, vaid suhteliselt ühte tooni pliiatsiga tehtud. Tööd olid suuruselt maali sarnasel lõuendil ja üpriski suures plaanis.
Näituse juures oli väga hea, selle lihtsus, milles peitus jällegi selle näituse sisupoolne keerukus . Pildid panid mõtlema erinevate teemade ja elu situatsioonide üle. Nad lõid nagu terviku pildi mustvalgest maailmast, mille Gulk enda käega lõi. Kogu näituse juures võib-olla jäi veidi segaseks see, mida autor antud pildiga edasi anda üritas, kuid muidu oli hea vaadata ning Gulki looming pakkus silmale nii mõndagi. Selliseid kunstnikke, kes nii võimsalt ja värvikalt annavad pliiatsiga ja musta tooniga edasi midagi nii võimast ja vägevat ei leidu Eestis kuigi palju, kuid seegipoolest on antud kunstnik väga andekas ja mulle tema töö väga meeldis.
Retsensioon Albert Gulki joonistustest #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor parunvonshlpenpah Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti kunst 1918-1940
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,

Kunstiajalugu
Eesti kunstiajalugu 18-sajand kuni 1990ndad
40
pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

Sai selgeks, et Moskva ei talu enam mingit kohalikku omapära, Eestis hakati looma kolhoose ja painutama kultuuri üleliiduliste mallide järgi. Kõigis loomingulistes liitudes toimusid "puhastused" ja heideti välja enam paremaid kunstnikke, keda süüdistati formalismis, natsionalismis või lihtsalt "loomingulises passiivsuses". Formalismisüüdistuseks piisas vaid impressionismihõngulisest koloriidist või pisut vabama käega tehtud joonistustest. Sellist süüdistust sai aga esitada paaegu kõigile eesti kunstnikele. Kunstnike Liidu liikmete tavaliseks karistuseks oli väljaheitmine, mis tegi võimatuks kunstnikuna töötamise. Tüüpiline stalinistlikule terrorile oli see, et kohtunikud muutusid ise varsti süüalusteks. Adamson-Eric kaotas kõik oma ametikohad, tiitlid ja autasud ning läks jalatsivabrikusse tööliseks. Anton Sarkopf pages Moskvasse, kus sai oma noorepõlvesõbrast sotsrealistliku skulptori abilisena

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu
Kunsti liigid ja kunstnikud
12
doc

Kunsti liigid ja kunstnikud

Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (1877-1953), kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet (1875-1947) ning Maurice de Vlaminck (1876-1958) ja Andre Derain (1880-1954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871-1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel

Kunstiajalugu
20 -21-sajandi kunst
120
docx

20.-21. sajandi kunst

1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli

Kunstiajalugu
20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 20-21 sajand
161
docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

varjundeid näha (sama kehtib ka tumedate varjude kohta, mida päevavalguses sageli ei ole, päevavalguses on ka vari värviline) *Impressionistid loobusid komoneerimisest, pildi ehitamisest ­ nad maalisid tüki loodust (nii, nagu ristkülikuse mahtus.. seega ei maalinud midagi, mida akadeemiline kunst väärtustas) Sajandi lõpus hakkasid impressionismi mõjusid kasutama ka mõned akadeemikud: Paul Albert Besnard (1849-1934) Madame Roger Jourdain´i portree. (Riigi poolt kõrgelt hinnatud ­ akadeemiline joonistus on säilinud, poos ja ilme realismimõjuline, lilled ja kleit õrnalt maalilisemad ­ impressionistide mõju olemas). Kompromiss akadeemilise traditsiooni ja impressionismi vahel läks rahvale peale (ka Degas) 19. saj lõpp. Ak kunst hakkas muutuma pluralistlikumaks, 1890 läks akadeemiline zhürii lõhki, ei jõudnund enam kokkuleppele.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun